Qazaqtyng Abayy – әlemning oy alyby, býkil adamzattyng ruhany ústazy. Búltartpas dәlelding biri – býginde 38-shi qarasóz delinip jýrgen «Ghaqliat-tasdiqat» (qysqasha – «Tasdiyq») traktaty. «Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa, dýnie oiran bolar edi» dep osy enbeginde aitqan. Arabtyng «tasdiyq» sózi – «shyndyqty tanyp-bilu», «haqiqatty bekitu» degen maghynany bildiredi. «Shynnan ózge Qúday joq» (Shәkәrim). Sondyqtan Abaydyng kýrdeli tuyndysyn «Qúdaydy tanytu» kitaby desek te bolady.

Danalyq traktat –  últtyq brendimiz

Abayda proza kitap ekeu. Áuelgisi – tughan últyna arnap jazghan nasihat kitaby (oghan Abay «Ghaqliya» dep at qoyghan). Biz sóz etip otyrghan «Tasdiyq» –  ekinshi kitaby. Ol – býkilәlemdik oi-sanagha qosqan ýlesi. Biraq 1933 jyly Múhtar Áuezovting basshylyghymen jaryq kórgen túnghysh Tolyq jinaqta qos kitap ta tól atynan ajyrap, «Qara sózder» degen ortaq atpen toptasty (oghan Múhandy qaharly uaqyt mәjbýr etti). Osylaysha, Abayda proza kitap ekeu emes, bireu degen jansaq úghym qalyptasty.

Sol sebepti qara sózder múrasynyng jazylu merzimi «shamamen 1891-1898 jyldar» delinude. Shyndyghynda búl – әuelgi «Ghaqliya» atty qoljazba kitapqa ghana qatysty merzim. Al danalyq traktaty «Tasdiyq» kitabyna Abay keyin kirisken, atap aitqanda, ony 1899-1901 jyldary jazghan.

Oghan kuә – әigili «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» (1902) óleni. Atalghan óleninde Abay «Tasdiyq» traktatynda taratqan tanymdaryn úghynugha jenil qylyp, qayyra aitqan. Mysalgha besinshi shumaqty alayyq. Onyng basy – «Mahabbatpen jaratqan adamzatty», әri qaray: «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep jәne Haq joly osy dep әdiletti». Mine, osy sózding mәnisin týsiniktemeleu traktatta kólemi eki bettey oryn alghan. Al ólende nebary bir-eki jolmen ghana onay, jenil týrde berilgen.

Sóitip, «Tasdiyq» traktaty men «Allanyng ózi de ras...» óleni ózektes әri tamyrlas, ekeuin tútastyqta qarastyrugha tiyispiz. Olardyng arasy tórt-bes jyl alshaq degen sóz eshqandayda syn kótermeydi.

1899-1902 jyldary Abay hakim dengeyine kóterildi, kónili qayta týlep, jany jay tapty. Shyny sol, Tәnirining ózine núr-shuaghyn tókkenin sezindi, jalghyzdyqpen de mәngilikke qoshtasty. Abay shalqyghan shabytpen jýrgen osy kezderde qasynda bolghan Árham Kәkitayúly bylay dep jazady: «Abay key týnde úiyqtamaydy, shamdy sóndirip tósekke jatyp qalady da, bir saghattay uaqytta shamdy qayta jaghyp kitap oqyp otyrady, ne qaghaz jazyp otyrady. Azdan keyin shamdy óshirip jatyp qalady, azdan keyin taghy sham jaghyp kitap oqyp otyrady».

Traktat kirispeden, eki negizgi («Alla taghalany tanymaqtyq», «Ózin tanymaqtyq» degen) jәne qorytyndy  («Jaqsy menen jamandy aiyrmaqlyq» degen) bólimnen túrady.  «Tasdiyq» mazmúnyn týgese bayandau bir kitapqa jýk bolmaq. Tómende kirispedegi birer teziske taldau jasaumen ghana shektelmekpin.

Búrynyraqta Abay: «Dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn týgeldep, eng bolmasa denelep bilmese, adamdyqtyng orny bolmaydy» (7-sóz) degen bolsa, osy payymyn traktat kirispesinde tarqatyp aitqan. Mysalgha «Qashan bir bala ghylym-bilimdi mahabbatpen kókserlik bolsa, sonda ghana onyng aty adam bolady» dey kele, balagha jarym-jarty emes, býkil bolmys qamtylatyn, «hәmmany biletúghyn» ghylym-bilim kerektigin úqtyrady.

Olar: «Alla taghalany tanymaqtyq, ózin tanymaqtyq, dýniyeni tanymaqtyq, jaqsy menen jamandy aiyrmaqlyq» deydi. Ghylymnyng osy tórt tarmaghyn bala ýirense, bilse, eng bolmasa shala, sonda ghana aty adam bolmaqshy. Áytpese «jarym adam, jarym molla, jarym músylman» deydi.

Qalay oilaysyz, ghúlama ghylym-bilimning rólin ósirip aitqan ba? Joq, olay emes. Alla taghalanyng segiz úlyq sipaty arasynda ghylym bәrinen biyik túr. Osyny Abay ghylymy túrghydan túnghysh dәleldey kele: «Ózge sipattar esh nәrsege hareket bermeydi, hammagha hareket beretúghyn ghylymnyng ózi» dep tújyrady. Mine, búl – Abay janalyghy. Ayta óterligi, Qúrannyng «Oqy, oqy jәne oqy» degen ayaty men «Qytaygha barsang da ghylym izde!» degen hadisting maghynasy osymen óz týsinigin tabady.

Ghúlama «Hәmmany biletúghyn ghylymgha yntyqtyq, ózi de adamgha ózindik ghylym beredi» deydi. Sebebi, adamnyng ghylymy – Alla taghala ghylymynyng zәredey bólshegi. Demek, adamnyng ghylymy sheksiz órkendep, damy beruine kedergi joq (tól ghylymyn damytu әr últtyng paryzy ekendigi osymen óz týsinigin tabady). Ghylym – barlyq órkeniyetting anasy. Balanyng aty adam boluy ýshin ol ghylym-bilimdi býtin týrinde ýirenui kerek. Kirispe sózinde Abay sanamyzgha sindiretin basty oi-payym osy bolyp tabylady.

«Tasdiyq» kirispesindegi birer tezisti taldadyq.  Sonyng ózinen-aq, Abay әlemning Abayy ekendigi soqyrgha tayaq ústatqanday anyqtalyp otyr. Sol sebepti danalyq traktatty tól atymen atap, qara sózder arasynan bólektep alu, eng bastysy, әlemdik dengeydegi qúndylyq ekendigin moyyndau manyzdy iydeologiyalyq mәsele. Búl isti keyinge ysyra beru – Abaygha auyr jaza.

Abay armany jayynda birer sóz

Abay armanyn últtyq jәne jalpyadamzattyq dep eki satyda qarastyrugha bolady. Últtyq armany – qazaq halqy ózge halyqtarmen terezesi teng bolsa degendik edi. Sol ýshin sharshamay, talmay ghylym-bilim alugha, ónerli bolugha shaqyrdy. Poeziyasy men qara sózderin eldik sana-sezimdi oyatugha, ómirding mәn-maghynasyn ýiretuge arnady. Abay qazaq jastary qanday bolsa eken dep armandaghany sýiikti balasy Ábishke arnalghan joqtau ólenderinen anyq kórinis beredi. Mysalgha:

Keshegi ótken er Ábish,

Elden bir asqan erek-ti.

Jýregi – jyly, boyy –qúrysh,

Tuysy jannan bólek-ti.

Óneri onyng júrt asqan,

Ghylymgha kónili zerek-ti, –

deydi. Ábish nelikten elden asqan erek boldy? Abay onyng jýregi jyly jәne ghylymgha inkәr bolghanyn basa aityp otyr. Mine, elden erek qylatyn osy eki qasiyet. Dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn biludin, yaghny tolyq bilim egesi boludyng mәnisi osy eki qasiyetke tirelmekshi.

Búl jayynda «Jiyrma jeti jasynda» dep bastalatyn kelesi óleninde Abay:

Dýniyelikke kónili toq,

Aghayyngha bauyrmal.

Ghylym oqyp bilgenshe,

Tynym, tynyshtyq tappaghan.

Dýniyeni kezip kórgenshe,

Rahat izdep jatpaghan.

...Jana jyldyng basshysy – ol,

Men eskining arty edim, –

dep jalghastyrghan. «Jana jyldyng basshysy» degeni – ghylymiy-tehnikalyq progress órnek jayatyn keleshekti menzegeni. Mine, biz qazir sol dәuirde ómir sýrudemiz. Biraq jas buyndy Abay armandaghan jyly jýrekti jәne ghylymgha yntyq azamat qylugha baulydyq pa? Joq, olay bolmady.

Kezinde Abay:

Ya tilmash, ya advokat,

Bolsam degen bәrinde oi, –

dese, qazirgi kýni kókeyimizdi tesken kottedjde túrsam, djip minsem degen oi. Múnday maqsattan shyqqan mýiizimiz kәne. Ar emes, payda oilap, aldymen ekonomika dep sandaldyq, eng jamany, qanaghatsyzdyq, ashkóz toyymsyzdyq, menmendik, jemqorlyq qaulady. Beruge emes, tek alugha beyim tútynushygha ainaldyq. Ómir shyndyghy osy.

Otyz jyl bos ótti, Abay siltegen baghyttan janyldyq «әi, qap!» dep san soghyp ókinip jýrmiz be? Qaydaghy?  Ol ol ma, Abaydyng qazaqty birde-bir ret maqtamaghany (maqtangha salynghan soltýstik kórshining qalay býlingenin kórip otyrmyz), tek jamanday bergeni nesi dep «ókpelep» preziydentke hat jazghandar shyghyp jatyr. Bir mysal alayyn. Tayauda abay. kz. portalynda jaryq kórgen «Qara sózdi oqyghan sayyn qazaq naqúrystana beredi...»  degen maqalasynda Janúzaq Ákim taqyryby aityp túrghanday bar kinәni Abaygha artyp, ruhany kósemdi jerden alyp, jerge salypty. Abay aityp ketken kemshilik minezderden arylyp boldyq degeni me, búl paqyryng asyl múragha reviziya jasayyq degen. Ziyaly qauym atynan qara sózderdegi «qazaqty últ retinde qaralap, ruhyn jer qylatyn sóilemderdi alyp tastaudy» úsynghan. Qara sózderdi Abay jazbaghan, 1930-shy jyldary NKVD jazghan degen kýpir oy da tastaghan. Al, sóile...

Avtor úly túlghany múqatu arqyly ózining bilgish, oqymysty ekendigin kórsetip qaludy kózdegen siyaqty.  Áytpese osy kýngi qazaq әngýdik, naqúrys, mәngýrt boluyna Abaydy kinәlau sau aqyldyng isi me. Onan asqan kiming bar? Bile bilsek, adam bolam degen talay buyn Abaydan ýlgi alyp ósti. Hakim qazaqty jylatyp aityp, kózin ashty. Kópshilik ashy syndy dúrys qabyldap keldi, әmise solay bola da bermek. Al Janúzaq Ákim siyaqty hakimdi týzemekshi sorlynyng Alla taghala túrmaq, ózining bolmysyn tany almaghan dengeyi pash etilip, masqarasy shyghyp otyr.

Abay sovettik dәuir tútqynda qalyp otyr, búl rastyq, mәselen, tolyq jinaghyna bir auyz jana sóz qosa almadyq (sapaly qaghazben, kóp tirajben «bas pensionerdin» ghana kitaptary jaryq kórdi). Sonyng saldary bolar, Abay dengeyinde bir óleng ya bir qara sóz jazyp kórmese de, kemengerge syn aityp, ony oqytpayyq, shekteyik deytin, qala berdi, danalyq tanymdaryna didaktika dep qaraytyn bóspeler kóbeyip ketti.  Abay mәngilik pirimiz, oghan soqtyghu «atyng shyqpasa jer órtenin» keri ghana. Sondyqtan: «Eki kýimek bir jangha әdilet pe?», «Sen esirke, tynysh úiyqtat, baq sózime!» dep ózi eskertip ketkendey, ondy-soldy shabuyl jasaudy dogharyp, sózine baghatyn kez keldi degen oidamyn.

Últ dengeyinde Abay armany – әr qazaqtyng jýregi jyly jәne ghylymgha inkәr boluy dedik. Ázirge týzelip ketkenimiz shamaly, qazaq qauymyn «zamana iylep-aq» jatyr. Nege deseniz, dýniyege Abaydyng kózimen qaraudan aulaqpyz. Ýirenbedik, tipti keri baghytqa búrdyq. «Meniki dep jýrgenning bәri Onyki» ekenin bilmeymiz, bilsek te, eskermedik.

Abaydyng әlemdik dengeydegi armany qaysy? Endi osyghan toqtalayyn. Ol armany – «Adamzattyng bәrin bauyrym dep sýietin» qayyrymdy qogham. Batys-Shyghys, meyli, basqaday bólinister bolsyn, bәrining ortaq anasy – jan men tәnning kýresi. Ol jayynda Abay:

Mahabbat ghadauatpen maydandasqan,

Qayran mening jýregim múz bolmay ma? –

deydi. Demek, jan men tәnning talasy mәngilik. Qútylu joq. Kýn men týnning almasuy siyaqty qúbylys bolghandyqtan qos tizgindi teng ústau shart. Al, onyng amaly – adam sanasyna býtin (tolyq) ghylymdy siniru!

Janaghy Batys pen Shyghys órkeniyeti nelikten bólek? Oghan ghylym-bilimning býtin (tolyq) emestigi kinәli. Batysqa keregi – tek dýniyeni tanymaqtyq. Allany jәne ózin tanymaqtyq ghylymyn aulaq serpedi, ol – mistika dep. Sóitip, Batystyng kýshtiligi de, osaldyghy da – jarym ghylymgha tireledi (bizding oqu-bilim jýiemiz batystyq ýlgide qazir, jogharyda aitylghan ruhany azyp-tozu, jarym adamdyq hәlimizding bir sebebi sol. Allany jәne ózin tanugha qúlyqsyz qogham jaqsy menen jamandy qaytip aiyrsyn...).

Shyghys әlemi she? Onyng basym bóliginde qúdayshylyq ruhy myqty. Batys aqylgha jýginse, Shyghys senim men jýrekti qalady. Alayda 15 ghasyrdan beride «hammagha hareket beretúghyn Ghylym» (Abay) ekendigin eskermedi. Ghylymnyng joly jinishkerip, shyraghy sóndi.

Sóitip, bilip otyrmyz, Batystyng da, Shyghystyng da damuy synarjaqty, beynelep aitqanda, birinshisi – soqyr, ekinshisi – aqsaq. Oghan sebepker, taghy aitayyq,  ghylym-bilimning tolyq emestigi, zattyq әlemning ruhty biylep-tóstep atsha minip alghandyghy. Oghan ainala týgel dәlel. Búl jerde «Túrmysty sana biylesin» dep jar saludan aulaqpyn. Búlay deu jalang arman. Abaydyng kózqarasy, ilimi boyynsha eki jaq – jan men tәn talaby teng ústaluy kerek. Sonda ghana adamzat kóshi adaspay, tura jolyn tappaqshy.

Qorytyndy: úly Abay qazaqtyng bas aqyny ghana emes, býkiladamzattyng ústazy. Batys pen Shyghys órkeniyetteri tabysatyn, olardy ortaq mәmilege bastaytyn jol – býtin ghylymdy mengeru (әzirge ghylym-bilim jartykesh).  Abaydyng danalyq traktaty – «Tasdiyq»-ty әlemge tanytu men moyyndatu isi sonyng ýshin de kerek.

Asan Omarov

Abai.kz