Senbi, 23 Qarasha 2024
Ayqay 2472 4 pikir 15 Tamyz, 2023 saghat 14:16

Han Kenening basyn elge әkelu. Mәdeniyet ministri ne deydi?

Kollaj: ulysmedia.kz.

Han Kenening basyna qatysty problema ýnemi kóterilip, BAQ tarapynan san-saqqa jýgirtilip keledi.

2016 jyly qúrylghan anayy komissiya mýshelerine Sankt-Peterburgtegi I Petr atyndaghy antropologiya jәne etnografiya muzeyi  diyrektorynyng orynbasary Efim Rezvannyn:  «Bizde Kenesary hannyng bas sýiegi saqtalmaghan», - dey kele, Kunstkamerada Keyki batyrdyng bas sýiegi bar ekenin, egerde joghary basshylyq tarapynan Jarlyq shygharylyp, núsqau beriletin bolsa, qaytarylatynyn mәlimdegeni, keyin Keyki batyrdyng basynyng elge oralyp jerlengenin bilemiz.

Jyl basynda osy mәsele deputattar tarapynan taghy bir mәrte kóterildi. Aytyldy. Alayda onyng bәri sóz kýiinde qalyp otyr. Býgin BAQ-ta belgili bolghanday, Qazaqstannyng Mәdeniyet ministri Ashat Oralov myrza Han Kenening bas sýiegine qatysty pikir bildiripti. Sonymen ministr ne deydi?

«Eng aldymen ghalymdarmen júmys isteu kerek shyghar. Odan keyin mәseleni syrtqy ister ministrligi sheshui kerek. Biz shet memlekettermen qarym-qatynasty syrtqy ister ministrligi arqyly úiymdastyramyz. Búl –  zanda belgilengen tәrtip. Mәdeniyet salasy bolsyn, meyli sport salasy bolsyn, biz ózge eldermen osy vedomstvo arqyly baylanysamyz», – dedi mәdeniyet ministri.

2014 jylghy qazanda Astanadaghy L. Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiyteti «Alash» ghylymiy-zertteu institutynyng diyrektory Súltanhan Aqqúlúly KSRO GhA Muzey qoryn úzaq jyl basqarghan akademik Yuriy Horoshilov 2003 jyly bir basylymgha bergen súhbatyn ózek ete otyryp, «Megapoliys» aptalyghyna kólemdi maqala jazyp, onda birqatar tyng derekter men mәlimetterdi keltirdi.

Onyng ombylyq ólketanushy Andrey Palashenkov pen jazushy Sergey Markovtyng jazbalaryna sýienip aituyna qaraghanda, Kenesary hannyng bas sýiegi 40-jyldargha deyin Ombynyng ólketanu muzeyi qorynda saqtalyp, keyinnen Kunstkameragha jiberilgen. Odan Etnostar men adamnyng payda boluy ghylymiy-zertetu insititutyna ótip, әri qaray Reseyding Gohranasyna tapsyrylghan.

Onda tapsyrylghan dýnie esh joghalmaydy. Tek Resey jaghy Han IYemizding basyn qaytarugha qúlyqsyz. Tek Resey soghysta jenilgenin tilep, sol kezde Kenesary óz úlytymen qauyshady degenge seneyik.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5467