«Ádebiyet, óleng ómirdi, qoghamdy ózgerte ala ma?!» degen súraq batys pen shyghys әdebiyetshilerine ýnemi qoyylyp keledi. Oghan jauap әr týrli bolghanymen, eshkim de әdebiyetting adam sanasyna airyqsha әserin joqqa shyghara almaydy.

Songhy ghasyrlarda erkin bazar ekonomikasyna kóshken batysta jalpy óner atauly naryqtyng tezine týsse, Sosiyalistik týzim ornaghan elderde iydeologiyalyq búghaugha tap boldy. Qyzyl iydeologtar Kórkemónerding kýshin airanday úiyghan últtyn, halyqtyng arasyna jik salugha, sayasy tilmen aitqanda ózderi oilap tapqan taptyq kýreske paydalandy. Ádebiyetting adam sanasyna qozghau salatyn erekshe rólin jetik bilip, jymsyma maqsatqa paydalandy. Kommunistik iydeologiyanyng qyzyl shoqparynyng juan basy birinshi kezekte últ kósemderine, ruhany ústazdaryna tiydi. Shyghys Europa men orys ziyalylary, Qytaydyng әigili Konfuzysy sonday talaugha týsti. Qazaqtyng Abayy da odan shet qalghan joq.

Qyzyl iydeologiyamen qarulanghan túlghatanushylar «Adamzat tirshilkti dәulet bilmek, aqyl tappaq, mal tappaq, adal jýrmek» dep últyna biregey Ómir sýru filosopiyayn (Jyly jýrek, núrly aqyl, ystyq qayrat) úsynghan Abaydy iydeologiyalyq kókpargha saldy.

«Qúrandy molda teris oqyr,
Dagharaday bolyp sәldesi.
Malqúmar kónili bek soqyr,
Býrkitten kem be jem jesi?!» degen óleng joldaryn bólip alyp, Allanyng haqtyghyn dәriptep ótken Abaydy islam dinin mansúq etushi, atteys etip kórsetuge tyrysty. «Kók túman aldyndaghy keler zaman» dep kýniringen Abay jazbalarynan Asan qayghynyng «Jer úiyghy» siyaqty ózderi oilaghan kommunizmning belgilerin tappaghan song «Abay synshyl realist, qogham qayshylyghyn dúrys tanyghanymen, ony sheshu jolyn kórsete almady» dep aiyptady.

Zaman ózgerdi, ótken ótti desek te Qazaqtyng sol Kenes zamanynda qyzyl iydeologiyanyng pәrmenimen qalyptasqan túlghatanu metodikasynyng әli kýnge jalghasyp kele jatqany ókinish tudyrady. Onyng sebebi Tәuelsizdikting 30 jyldyghyn toylaghan qazaq elining memlekettik biyligi men naryghyn keshegi kommunister men komsomoldardyng uysynan shygharmay kele jatqanynan bolsa kerek. Ásire dinshilderding Abaydyng «Allanyng ózi de ras, sózi de ras!» degen óleng joldaryn «Allahtyng ózi de ras, sózi de ras!» dep ózgertip alghanyna ókpelep jýrgenimizde Abaydyng shygharmashylyghyna ghana emes, jeke túlghasyna da kýman keltirushiler, «ómirde onday adam bolmaghan» dep mansúq etushiler payda bolypty. Qostaushylardyng qatary molayypty.

Shyndyghynda Abaydyng Alash arystarynyng iydeologiyalyq jobasy emes, kerisinshe Alash arystarynyng «Maqsatym til ústartyp, óleng shashpaq, nadannyng kózin qoyyp, kónilin ashpaq» degen Abaydyng aghartushylyq iydeasynyng ónimi, ainymas mýrageri ekeni sanaly adamgha aiday anyq. «1905-jyly Rossiya bir ret Europa boldy» degen Álihan Bókeyhan da, Qazan tónkerisi qarsanynda «Qazir Shyghystaghy Batystyng ghylymyn ýirengen eng kýshti memleket Japoniya, biz solardyng jolymen jýruimiz kerek» dep qybylanama maqala jazghan Ahmet Baytúrsyn da týlki zamandy tazy bolyp shalyp, Abay siyaqty «Qazaghym qalyng elim, qayran júrtym» dep kýnirenip óleng jazatyn dәurenning ótkenin, Últtyq memleket qúru jolynda aghartushylyq joldan góri sayasy kýres jolynyng reti kelgenin jete  týsinip últ isine basqa baghytta kelgenin týsinumiz kerek. Is jýzinde ol zamanda Alash arystary iydeal túlghagha, aqyngha múqtaj emes edi. Qastarynda ótkendi ansap, Týrkishildikti dәriptegen Maghjan Júmabaev boldy. Komunistik rejimning el men jerge nәubet әkelerin bastan bilip, moyyndamay, shetel asqan Mústapa Shoqaydyng Europada Maghjan shygharmashylyghyn sayasy kýres jolyna paydalanuy sonyng aighaghy.

Asqar Sýleymenov aitty delinetin «Qazaqqa es kirgende, Abay eskiredi» degen sóz bar. Songhy kezdedegi últtyng úly túlghasy Abaygha baylanysty aitylghan әngimeler Abaydyng eskirgenining emes, bizding túlghatanu metodymyzdyng әbden eskirgeninin, kózimizdi baylap otyrghanynyng kórinisi dep sanaymyz. Týbin qughanda batyrlyq órshil ruhpen sugharylghan otty jyrlar iyesi Mahanbetti dәriptemey, últyn synaghan Abaydy dәripteu túlghatanu ghylymynyn, memlekettik iydeologiyanyng mәselesi. Ony bile túra úly túlghany qayta-qayta kókpargha saludy – ziyalylyqtyng emes, tar óristilikting (rushyldyq, jýzshildiktin) kórinisi demesten basqa aitarymyz joq.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz