Preziydent su mәselesine erekshe nazar audaryp, Su resurstary jәne irrigasiya ministrligining qúrylatynyn aitty.

«Su resursy elimizdegi ózekti mәselelerding biri. Ásirese, sudyng sapasy jәne onyng halyqqa qoljetimdi boluy asa manyzdy bolyp túr. Jyl ótken sayyn halqymyzdyng sany da, ekonomikamyz da ósedi. Búl – qalypty qúbylys. Sol sebepti 2040 jyldargha qaray Qazaqstandaghy su tapshylyghy 12-15 milliard tekshe metrge jetui mýmkin. Jalpy, biz – transshekaralyq su kózderine tәueldi elmiz. Euraziya qúrlyghyndaghy ózender men kanaldar – barshamyzgha ortaq tabighat baylyghy. Osy su kózderi bizding halyqtarymyzdy, ekonomikamyzdy jaqyndastyrady. Sondyqtan kórshiles әri dostas eldermen búl mәsele boyynsha әrdayym ózara týsinistikke jәne kelisimge kelu kerek. Jan-jaqty oilastyrylghan su sayasatyn jýrgizu, transshekaralyq sulardy paydalanu mәselelerin sheshu – Ýkimetting aldynda túrghan asa manyzdy mindetter.

Sharualar men ónerkәsip ókilderine sugha qatysty sapaly saraptamalar men boljamdar kerek. Búl taldaular әr jyly jәne orta merzimdi kezende sudyng mólsheri qanday bolatynyn da qamtuy qajet. Sondyqtan bәrin aldyn ala josparlaghan jón. Sonday-aq ishki su resurstaryn ýnemdep paydalanu óte manyzdy. Sudy ýnemdeytin tehnologiya óte bayau engizilude. Sudy shaqtap paydalanu mәdeniyeti de joq. Elimizding keybir ónirlerinde sudy eng kóp júmsaytyn auyl sharuashylyghy salasynda onyng 40 payyzy bosqa ysyrap bolyp jatyr. Su sharuashylyghy nysandarynyng 60 payyzy tozyp túr. Olqylyqtyng ornyn toltyru ýshin óte batyl jәne shúghyl sharalar qajet. Eng aldymen, sudy ýnemdeytin ozyq tehnologiyany engizu isin tezdetip, ony qoldanu aumaghyn jyl sayyn 150 myng gektargha deyin keneytu kerek. Kóktemgi qarghyn sudy jinau jәne ony egistikke jetkenshe qúmgha sinirip joghaltyp almau mәselesi sheshimin tabugha tiyis. Óitkeni onyng bәri – ishki su qorymyz. Ol ýshin 20 jana bógen salu, keminde 15 su qoymasyna kýrdeli jóndeu jýrgizu jәne 3500 shaqyrymdyq kanaldy janghyrtyp, sifrlyq tәsilmen baqylaugha alu kerek. Negizgi mindet – 2027 jylgha qaray qosymsha eki tekshe shaqyrym sugha qol jetkizu.

Su ýnemdeytin tehnologiyalardy engizu – asa manyzdy jәne shúghyl mindet. Sondyqtan tiyimdi tәsilder úsynu qajet. Degenmen biz dәl qazirgi jaghdayda jana tarif sayasatynan da attap óte almaymyz. Ábden eskirgen infraqúrylym әreng júmys istep túr. Sondyqtan jana infraqúrylym salu – óte manyzdy mindet, qazirgi naryqtyng talaby. Sudy normativten artyq júmsaghandar onyng aqysyn joghary tarifpen tóleui kerek. Bir sózben aitsaq, sudy barynsha ýnemdeuimiz qajet. Oghan qosa sudyng «kólenkeli» naryghy týbirimen joyylugha tiyis. Halqymyz «Sudyng da súrauy bar» dep beker aitpaghan. Su degenimiz – ýnemdep paydalanbasa, tez tausylatyn shekteuli resurs. Onsyz sharualardyng kýni qaran. Sol sebepti búl salada zansyzdyqqa jol berilmeydi. Talapqa baghynbaytyndar qatang jazagha tartylady. Elimiz ýshin sudyng manyzy múnay, gaz nemese metaldan kem emes. Su sharuashylyghy jýiesin tiyimdi damytu mәselesimen derbes mekeme ainalysuy qajet dep sanaymyn. Sondyqtan Su resurstary jәne irrigasiya ministrligi qúrylady», - dedi Toqaev.

Ministrlikting ayasynda Últtyq gidrogeologiya qyzmeti qayta júmys isteytin bolady. Sonday-aq elimizding su sharuashylyghyn basqaru jýiesine týgel reforma jasalady.

«Qazsushar», «Núra toptyq su qúbyry» jәne basqa da negizgi kompaniyalarda ózgeris bolady.

«Su tapshylyghynyng artuy – Ortalyq Aziya memleketterine ortaq mәsele. Sudy ýnemdep paydalanu energetika nemese kólik salasy siyaqty aimaqtaghy yntymaqtastyqtyng taghy bir jana baghytyna ainalmaq. Ýkimetke kórshi eldermen birlesip, búl mәseleni jan-jaqty pysyqtaudy tapsyramyn», - dedi Preziydent.

Abai.kz