Búrynghy Resey imperiyasynyng ken-baytaq jerindegi KSRO-da osydan tura 52 jyl búryn «kenes adamy» degen úghym-týsinik payda boldy. Búl әzil emes, sózding shyndyghynda tap solay. Leonid Brejnev 1971 jyly 30 nauryzda KOKP-nyng XXIV sezinde bayandama jasap jana tarihy qauymdastyqtyng – kenes halqynyng qúrylghanyn jariyalady.

Búl kýni KSRO kósemi jana halyqtyng dýniyege kelgenin jariyalady. Áriyne, «kenes halqy» termiyni búghan deyinde, әsirese soghysqa deyingi jәne soghys kezinde jii qoldanylghan edi.

Biraq osy termin mýldem basqa kontekste qoldanylyp: elding barlyq últ ókilderin biriktiretin últtan joghary qúrylym retinde emes, kerisinshe el túrghyndary degen úghymdy ghana bildirip keldi. Brejnevten tura on jyl Hrushev sovet halqynyng jana qauymdastyq retinde ómir sýruin jariyalaugha әreket jasaghanyn tarihtan jaqsy bilemiz. Búl ataudy ol KOKP sezi aldyndaghy bayandamasynda qoldanghanymen Hrushevting iydeyalary elenbey, «kenes halqy» termindik týsinigi sezding qorytyndy qararyna enbey qaldy.

Hrushev orys mektepterinde bilim alushylardyng sanyn kóbeytu ýshin ana tilin ýirenuding erikti ekenin jariyalady, sodan keyin Brejnev orystandyru sayasatyna taghy zor qadamyn jasady. Ol bәrinen asyp týsip, orys tilin últtyq respublikalar ýshin memleketaralyq til ghana emes, respublikalardyng ózderi men túrghyndary ýshin memlekettik til dep jariyalady.

Brejnev basshylyghy jana tarih tújyrymdamasy ómirge kelip, kenestik tarihshylargha oghan sýiene otyryp, orys emes halyqtardyng býkil tarihyn búrmalap qayta jazugha mәjbýr etti. Jana tarihy tújyrymdama tek antiy-ghylymy ghana emes, sonymen qatar ashyq antiy-tarihy edi desek esh qatelespeymiz.

Jogharyda biz sanamalap kórsetken ýsh tújyrymdamanyng negizin qúraytyn ýsh qaghida júrt nazaryna úsynyldy:

birinshi qaghida - barlyq orys emes halyqtar patshalyq imperiyagha ózderi erikti týrde qosyldy;

ekinshi qaghida - búghan qarsy túrghan últ-azattyq qozghalystar reaksiyalyq qozghalystar boldy;

ýshinshi qaghida - búl halyqtardyng patsha imperiyasyna qosyluy olar ýshin tarihy progressivti jaghymdy qúbylys boldy

1971 jyly sezd Brejnevting kenes halqy turaly iydeyasyn quattap, ózining qorytyndy hattamasynda KSRO territoriyasyn mekendegen barlyq taptar men jikterdin, últtar men úlystardyng kýshti әleumettik-sayasy jәne iydeologiyalyq birligi nәtiyjesinde jana tarihy qauymdastyq payda boldy degen sózder engizildi. Orys tili kenes halqynyng memlekettik tili bolyp jariyalandy. Shynynda da, osy uaqytqa deyin búrynghy kenes basshylary taptyq mәselelerge ghana kóbirek qyzyghushylyq tanytyp, bir tildi jana últtyng qalyptasuyna mәn bermey kelgen edi.

Leninning túsynda 1918 jyly RKFSR-ding eng birinshi konstitusiyasy jazylghan shaqta memleketter men últtar arasyndaghy qayshylyqtardy, barlyq qanaushy taptardy joyyp, býkil әlemde tek júmysshylar men sharualar ómir sýretin tez әlemdik revolusiyagha ýmit tym kýshti boldy. Onyng ýstine, Lenin kommunizmning payda boluymen birge memleketting qúryp ketui turaly teziske shyndap qyzyghushylyq tanytty jәne búl tezister eki konstitusiyagha - 1918 jәne 1925 jyly engizildi.

Onda bylay delingen:

«Qazirgi ótpeli kezenge arnalghan Resey Sosialistik Federativtik Kenestik Respublikasynyng Konstitusiyasynyng negizgi mindeti - qala jәne auyldyq proletariat pen kedey sharualardyng diktaturasyn quatty Býkilreseylik Kenes ókimeti týrinde ornatu. Burjuaziyany tolyghymen basyp-janshyp, adamdy adamnyng qanauyn joyyp, taptargha bólinbeytin, memlekettik biylik bolmaytyn sosializm ornatu».

Soghan qaramastan, ómir óz týzetulerin engizdi: dýniyejýzilik tónkeris te, memleketting qúryp ketui de bolghan joq, kerisinshe, barlyghyn tolyghymen últtandyru beleng aldy. Degenmen, stalindik konstitusiyanyng ózi kenes basshylarynyng sanasy әli de taza taptyq negizde bolghanyn jәne últtar turaly oilamaytynyn anyq kórsetedi.

1936 jylghy konstitusiyada KSRO júmysshylar men sharualar memleketi dep te ataldy. Nәtiyjesinde: Germaniyada nemister, Angliyada aghylshyndar, al KSRO-da júmysshylar men sharualar túrady eken delingen absurdtyq jaghday payda boldy.

Nelikten Brejnevting bayandamasy manyzdy kezeng bolyp tabylady? Ol jana tarihy qauymdastyq turaly aitty. Biraq ol jay ghana aitqan joq ony ýgit-nasihat mashinasyna ainaldyryp, ol últtan tys baghytta qauyrt júmys istey bastady. Sebebi 1977 jylghy Brejnev konstitusiyasynda kenestik tarihta alghash ret jana tarihy qauymdastyq qúru turaly erekshe tarmaq engizildi. Osy qújattyng kirispesinde: «KSRO-da damyghan sosialistik qogham qúryldy. Búl kemeldengen sosialistik qoghamdyq qatynastar qoghamy, onda barlyq taptar men әleumettik jikterding jaqyndasuy, barlyq últtar men úlystardyng qúqyqtyq jәne naqty tendigi, olardyng tuysqandyq yntymaqtastyghy negizinde adamdardyng jana tarihy qauymdastyghy payda boldy ol - kenes halqy», - dep jazyldy.

Sonymen birge, kenes halqy sózding kәdimgi maghynasynda jeke bir últty emes, ortaq markstik-lenindik ústanym әm dýniyetanym ayasynda bir-birimen ózara baylanystyrylghan әrtýrli últtar men úlystardyng erikti týrde birigui ekendigi qajymay nasihattala bastady. Kenes halqy týsinigi bar bolghany 20 jylday ómir sýrdi. Al odaqtas respublikalardaghy ydyrau prosesteri bastalghan kezdegi kóptegen últtyq narazylyqtardy eskerer bolsaq, onda onyng sanamyzdy ulauy on jarym jyldan aspaydy.

Ádettegidey, RKFSR-de qalyptasqan kenes halqynyng miyn orystardyng ýgit-nasihaty shayyp jiberdi de, atalghan termin tek sonda ghana tamyr jayyp óz ómirshendegin resey halqy úghymymen almastyrdy. RKFSR últtyq respublikalarynda kenes halqy úghymy ústemdikke ie bolsa, odaqtas respublikada qazaq pen eston búl sózdi qoldanuda eki oily kýide boldy. KSRO-nyng ydyrauymen bir iydeologiyalyq kliyshe basqasymen jana tarihy qauymdastyq, reseyliktermen auystyrylyp, negizinen orys halqynyng sanasynda myqtap ornyqty.

Osylaysha, «kenes halqy» eshqashan bolghan emes, ony kenes basshylary «jana tarihy qauymdastyq» dep jariyalady. Reseydegi biylikti basyp alghannan keyin bolishevikter «adamnyng jana týrin» qúrudy maqsat etti. Bastapqyda leninshiler memleketter arasyndaghy shekaralardy joyyp, barlyq «qanaushy taptardy» joyyp jiberetin tez әlemdik revolusiyagha ýmittendi. Jana dýniyede tek júmysshylar men sharualar ómir sýredi dep boljandy.

Gorbachevting Qayta Qúruy kezinde kenes halqynyng jasandy birigu ekeni belgili boldy. Latyshtar ózderin latysh, qazaqtardy qazaq, tipti orystardy orys dep sanaudy eshqashan toqtatqan emes. Kommunistik iydeyalardyng tanymaldylyghy tómendep, totalitarlyq rejim syr bere bastap, markstik-lenindik ýlgi boyynsha qúrylghan memleket ydyray bastady. Aqyry qúryp tyndy.

Amerika últy 239 jyl ómir sýrse, kenestik «sayasy últ» qayta qúru bastalghangha deyin ghana ómir sýrdi.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz