MEMLEKETTIK TILDI MINDETTEYTIN MEMLEKETTIK TIL TURALY ZANG QABYLDAUGhA TIYISPIZ!

2020 jyly Assambleyada elimizdegi barlyq etnos ókilderi «MEMLEKETTIK TILDI MINDETTEU KEREK» dep, arnayy resmy ýndeu qabyldady.

Biz endi taghy kimdi jәne neni kýtip otyrmyz?!

Býgin bizding elde eng alghash 1989 jyly 22 qyrkýiekte qabyldanghan «Til turaly zangha» 34 jyl boldy.

Búl Kenes imperiyasyna otar kezimizdegi qabyldaghan alghashqy zang edi.

Odan keyin Tәuelsizdik alghan song 1997 jyly 11 shildede qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» zany da sol 1989 jylghy Kenes imperiyasy kezindegi zannan esh aiyrmashylyghy joq, odan әri bolmasa, beri bola qoyghan joq. Tipti zannyng aty da, zaty da ózgergen joq!

Osy Tәuelsizdik alghannan keyin alghash qabyldanghan «Til turaly zanda» til sayasatyn jýzege asyrudyng eshqanday zandylyq tetikteri aiqyndalmay, naqty sharalary belgilenbegen. Al endi odan beri 26 jylda- shiyrek ghasyrdan astam bir dәuirde qogham mýlde ózgerdi. Qazir últtyq sanamyz mýlde basqa satygha kóterildi. Mine, osy orayda til sayasatyn jýrgizuding jana ýlgisin jasap, jana Memlekettik til turaly zang qabyldau kerek.

Sózimiz qúrghaq bolmas ýshin «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» Zanynyng ómirde is jýzinde oryndalmaghanyn naqty baptaryn sanap otyryp, dәleldep bereyik.

1). «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» Zanynyng 4-babyndaghy: Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili.

Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili.

Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru - Qazaqstan Respublikasynyng әrbir azamatynyng paryzy.

Ýkimet, ózge de memlekettik, jergilikti ókildi jәne atqarushy organdar:

Qazaqstan Respublikasynda memlekettik tildi barynsha damytugha, onyng halyqaralyq bedelin nyghaytugha;

Qazaqstan Respublikasynyng barsha azamattarynyng memlekettik tildi erkin jәne tegin mengeruine qajetti barlyq úiymdastyrushylyq, materialdyq-tehnikalyq jaghdaylardy jasaugha;

qazaq diasporasyna ana tilin saqtauy jәne damytuy ýshin kómek kórsetuge mindetti.

– dep aiqyn jazylghan zang oryndaldy ma? Joq!

2). Zannyng Tildi memlekettik qorghau turaly 23-babynda:

Qazaqstan Respublikasynda memlekettik til jәne barlyq basqa tilder memleketting qorghauynda bolady. Memlekettik organdar búl tilderding qoldanyluy men damuyna qajetti jaghday jasaydy.

Tilding damuy memlekettik tilding basymdyghyn jәne is qaghazdaryn jýrgizudi qazaq tiline kezen-kezenmen kóshirudi kózdeytin Qazaqstan Respublikasy Memlekettik josparlau jýiesining qújattarymen qamtamasyz etiledi.

Memlekettik tildi belgili bir kólemde jәne biliktilik talaptaryna sәikes bilui qajet kәsipterdin, mamandyqtardyng jәne lauazymdardyng tizbesi Qazaqstan Respublikasy zandarymen belgilenedi.

– dep kórsetilgen. Al 30 jylda birde bir tizim qabyldanghan joq jәne qabyldanbaydy da.

3). 24-bap. Qazaqstan Respublikasynyng til turaly zannamasyn búzghany ýshin jauaptylyq.

Qazaqstan Respublikasynyng til turaly zannamasynyng búzyluyna kinәli memlekettik organdardyng birinshi basshylary ne apparattardyng basshylary, sonday-aq jeke jәne zandy túlghalar Qazaqstan Respublikasynyng zandaryna sәikes jauaptylyqta bolady.

Lauazymdy adamnyng memlekettik tildi bilmeu jeleuimen jeke jәne zandy túlghalardyng ótinishterin qabyldaudan bas tartuy, memlekettik tilding jәne basqa da tilderding qoldanylu salalarynda olardyng paydalanyluyna kez kelgen kedergi keltiru, sonday-aq derektemeler men kórneki aqparatty ornalastyru boyynsha talaptardy búzu Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda kózdelgen jauaptylyqqa әkep soghady.

4). 9-bap. Memlekettik organdar aktilerining tili.

Memlekettik organdardyng aktileri memlekettik tilde әzirlenip, qabyldanady, qajet bolghan jaghdayda, mýmkindiginshe, basqa tilderge audaryluy qamtamasyz etile otyryp, olardy әzirleu orys tilinde jýrgizilui mýmkin.

5). 13-bap. Sot isin jýrgizu tili.

Qazaqstan Respublikasynda sot isi memlekettik tilde jýrgiziledi, al, qajet bolghan jaghdayda, sot isin jýrgizude orys tili nemese basqa tilder memlekettik tilmen teng qoldanylady.

6).14-bap. Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly isterdi jýrgizu tili.

Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly ister memlekettik tilde, al qajet bolghan jaghdayda, basqa da tilderde jýrgiziledi.

7). 16-bap. Til - bilim beru salasynda.

Qazaqstan Respublikasynda memlekettik tilde, al últ toptary jinaqy túratyn jerlerde solardyng tilderinde júmys isteytin mektepke deyingi balalar úiymdaryn qúru qamtamasyz etiledi.

Balalar ýilerinde jәne olargha tenestirilgen úiymdarda oqytu, tәrbie beru tilin jergilikti atqarushy organdar olardaghy balalardyng últtyq qúramyn eskere otyryp belgileydi.

8). 27-bap. Til - halyqaralyq qyzmette.

Osy baptardyng jәne basqa baptary da ishinara kózboyaushylyqpen qaghaz jýzinde ghana formalidy týrde bolmasa, eshqanday da júmys istep túrghan joq.

Til turaly zannan jalghyz júmys istep túrghan jәne «Til turaly zannyn» negizgi 4, 23 baptary týgili, barlyq babyn basyp ketken, tipti Konstitusiyanyng 7 babynyng 1-shi tarmaghyn taptap ketken jalghyz qúdyretti baby bar, ol Orys tilin qoldanu turaly – 5-bap.

«Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen bap.

Sonymen birge Qazaqstan Respublikasy til turaly zannamasynyng saqtaluyn memlekettik baqylau turaly 25-4-bap.

«Qazaqstan Respublikasynyng til turaly zannamasynyng saqtaluyn memlekettik baqylau Qazaqstan Respublikasynyng Kәsipkerlik kodeksine sәikes tekseru jәne profilaktikalyq baqylau nysanynda jýzege asyrylady» - degen negizsiz bap. Zannamany memlekettik baqylau Kәsipkerlik kodekske tәueldi bop túrsa, ol qanday memlekettik baqylau?!

Aytpaqshy, osy búryn kәsipkerlik nysandarynda Til zanynyng oryndaluyn qadaghalaytyn funksiyasy jazylghan bap 2013 jyly engizilip, 2018 jylgha deyin júmys istemegesin alynyp tastalghan. Biz 2021 jyly sol bapty engizbek bolghanda ýkimet qarsy bolyp, qabyldatpady.

Al týgel Til zanynyng ózi júmys istemey túrghanyna 26 jyl boldy, endeshe búl óli zannyng ne keregi bar?!

Sonymen qatar memlekettik tilding mәrtebesine qatysty QPK-ning 30-baby, ÁQBtK-ning 738- baby boyynsha da Qazaqstanda qylmystyq, әkimshilik qúqyq búzushylyq turaly ister boyynsha is jýrgizu tili qazaq tilinde jýrgiziledi, sot isin jýrgizu de memlekettik tilde jýrgizilui kerek.

Búl da 30 jylda oryndalmaghan zan.

«Tútynushylar qúqyghyn qorghau turaly» QR zanyndaghy memlekettik tilde aqparat beru turaly

24-25-26-baptar da oryndalmaghan baptar, olar boyynsha aiyppúl tóletu eshqashan bolmaghan jәne mýmkin emes.

Yaghni, bir sózben aitqanda, Qazaqstan Respublikasynyng til turaly zannamasy elding ýmitin joyghan «jansyz», óli zan.

Sondyqtan búl «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» zandy sayasiy-qoghamdyq bankrot dep jariyalau qajet!

Memlekettik tildi mindetteytin Memlekettik til turaly zang qabyldaugha tiyispiz!

Memlekettik til turaly zang qabyldau, ol ýshin Atazandaghy til turaly bapty ózgertu turaly «Aq jol» partiyasy 2021 jyly jәne 2022 jyly eki ret deputattyq saual jasady. 2012 jyly Memlekettik tilding qoldanyluyn arttyru turaly zang jobasyn úsynghanda ýkimet ótkizbey qoydy.

Endi biyl 2023 jyly 21 sәuirde Ýkimet «Til sayasaty tújyrymdamasy» jobasynan «Qazaqstan halqyn biriktirushi faktor retinde Memlekettik til turaly zang qabyldau qajet» degen negizgi tújyrymdy alyp tastaghan son, 25 sәuirde mәlimdegenimizdey,

«Aq jol» partiyasy parlamenttegi bir top deputattarmen birigip, Memlekettik til turaly zang jobasyn jasauda.

Al Tәuelsizdik alghaly Konstitusiyamyzdyng ózi eki ret qabyldanyp, birneshe ret ózgerdi. Elbasy turaly zang qabyldarda 18 minutta ózgerip ketkenin de jaqsy bilemiz. Byltyr 5 mausymda jalpyhalyqtyq referendum arqyly týbegeyli sayasy ózgeris jasaldy. Al Kenes imperiyasy kezindegi zannan aiyrmashylyghy joq Til turaly zanymyz 26 jyldan beri әli jansyz, qatyp qalghan kýide ózgermey, reanimasiyada jatyr.

2020 jyly 1 qazanda Qazaqstan halqy Assambleyasynda elimizdegi barlyq etnos ókilderi «MEMLEKETTIK TILDI MINDETTEU KEREK» dep, arnayy resmy ýndeu qabyldady.

Biz endi taghy kimdi jәne neni kýtip otyrmyz?!

Mysaly, Reseyde memlekettik tildi talap etseng - patriot bolyp maqtalasyn. Al Qazaqstanda memlekettik tildi talap etsen, nashar maghynadaghy «últshyl» atanyp, -dattalasyn, tipti sottalasyn!

Sondyqtan, «Bizde bir ghana memlekettik til bar, ol - qazaq tili», «Qazaqstan azamattary Memlekettik tildi bilui –mindetti» - dep, biregey últ sayasatyn ústanghan QR Preziydenti Q.Toqaev aitqanday, bir ghana Memlekettik til turaly zang qabyldau kerek!

Sonda ghana memleket basshysynyng aitqany zanmen bekitiledi.

Tayauda kórshi tuys el Qyrghyz Respublikasy Memlekettik tildi mindetteytin zang qabyldady. Ózbekterde Kenes odaghy kezinen bәri ózbek tilinde sóileydi.

Biz de «eshten kesh jaqsy» degendey, Tәuelsizdigimizge 32 jyl tolghanda әlemdik tәjiriybe kórsetkendey, Týbegeyli ózgeristi Tilden bastamasaq, tirlik damymaytynyn 30 jylymyz aiqyn kórsetti.

30 jylda 30 sóz ýirenbegender tek qajettilik tudyratyn zang bolghanda ghana Memlekettik tildi moyyndaytyny aqiqat!

Qazybek Isa

Abai.kz