Júma, 22 Qarasha 2024
Alang 7109 3 pikir 28 Qyrkýiek, 2023 saghat 13:07

«Kelisimnin» kesiri kimge tiyedi?

Handshake - Hand holding on black background

25 qyrkýiek kýni «Qos azamattyq. Mәulen Áshimbaevqa shúghyl hat» atty «Ashyq hat» jazyp, «Abai.kz» últtyq portalyna jariyalap edim, keshe sol «Ashq hatymdy» atalghan portal alyp tastapty.

Áriyne, ol hatty sayttyng bas redaktory Núrgeldi Ábdighanigha «Abai.kz» portalynyng qúryltayshysy  Dәuren Quattyng nemese Qytay preziydenti Sy Szinipiýnning aldyryp tastamaghany belgili. Búiryq basqa jaqtan kelgen boluy mýmkin.

Múnday jaghday mening basymnan «Eski Qazaqstannyn» kezinde  kóp ótti. Qazir de jalghasyp jatyr.

Bir jaghynan osynday hattaryng men maqalalarynnyng biylikting nazaryn audarghany ýshin sayttardan alynyp qalghany ýshin quanasyn. Ekinshi jaghynan kýledi ekensin. Sebebi, mening osynday biylik jaghynan qudalaugha úshyrap, «Abai.kz»-ten alynyp qalghan maqalarym Ermúrat Bapy aghamnyng «DAT» gazetine nemese ózimning әlumettik jelilerdegi paraqshalarymda jariyalanyp jatady. «Abai.kz»-ten Jogharghy jaq aldyryp tastaghan keshegi «Ashyq hatymdy» da býgin «Qazaqstan Dәuiri» gazeti altynshy betine aighaylatyp otyryp basypty.

Osynday sәtte kóz aldyma basyn qúmgha tyghyp alghan týieqús bayqústyng qylyghy elesteydi. Soghan kýlem.

Biraq,  «Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti men Qytay Halyq Respublikasynyng Ýkimeti arasyndaghy Taraptar memleketterining azamattaryna qatysty aqparat almasu turaly kelisimdi ratifikasiyalau turaly» zang jobasy kýletin, oinaytyn sharua emes.

Ol – últtyng taghdyry men memleketting qauipsizdigine tikeley qatysty mәsele!

Sol ýshin de kýn demey, týn demey, kóz mayymyzdy tauysyp, úiqymyzdy bólip, óz pikirimizdi aityp jatyrmyz. Biraz deputattarmen telefon arqyly sóilestik.

Bayqaymyn, «Kәri ógiz sekildi aldyna kelgenin shaynamay jútu – Mәjilisting ejelden kele jatqan әdeti. Ásirese, kóshi-qon ýrdisin retteuge arnalghan zang jobasyna kelgende» degen sózime Mәjilis deputattarynyng birazy shamdanyp jatqan sekildi.

Joq, shamdanbau kerek!

Qayta oilanghan, ókingen dúrys!

Tamaranyng taltayyp túryp jasap bergen «Kóshi-qon turaly» zang jobasyn Qos palatanyng osy biyl tausamay jútqanyn, ondaghy qandastarymyzdyng qonystanatyn jerin tandau jәne azamattyq alu qúqyghyn shekteytin normasyn sol beti qabylday salghany shyndyq qoy.

Ministrlik te, Mәjilis te, Senat ta QÚQYQ pen SAYaSATTY aiyra bilmeytinin,  konvensiya men Konstitusiyandy «úrmaytyndyghyn» kórsetti emes pe?!

Búl joly da solay istedi.

Aldylaryna kelgen «Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti men Qytay Halyq Respublikasynyng Ýkimeti arasyndaghy Taraptar memleketterining azamattaryna qatysty aqparat almasu turaly kelisimdi ratifikasiyalau turaly» zang jobasyn toqsan segiz deputat bir auyzdan qolday saldy. Kóshi-qon, qandastar mәselesimen ainalysyp kele jatqan Qytaydan oralghan sayasatshylar men qytaytanushylar, Qúdaygha shýkir, az emes.

Aytpaqshy, Qazaqstan azamattyghyn alghan son, Qytaygha barghan saparynda qughyngha týsip, Qazaq stan Tólqújatyn Qytay qauipsizdik organy tartyp alyp, tórt jyl boyy Qúljada jipsiz baylanghan aqyn Bekqoja Jylqybekten súrasa, bәrin jipke tizip aityp beretin edi ghoy.

Solardyng bireuimen osy Zang jobasy turaly bir deputat kenesip pe eken?.. Tek, «Azamattardyng qos azamattyghy turaly aqparatty tek olardyng kelisimi boyynsha ghana beremiz. Kóbine azamattar múndaygha kelisim bermeydi. Býgingi kelisimning ratifikasiyasy osy derekterdi jedel alugha mýmkindik beredi. Qos azamattyqty anyqtau turaly súraqqa toqtasaq, búl kýndelikti júmys. Biyl 462 adam qos azamattyghy ýshin әkimshilik jauapkershilikke tartyldy. Biraq Qytay boyynsha onday anyqtalghan joq», – degen  Ishki ister ministri Erjan Sәdenovtyng sózine imamday úiyghan, bir-eki deputat eki-ýsh súraq qoyghan, boldy, sóitip barlyghy aldynda túrghan knopkalaryn basa-basa salghan...

Arghy tarihty aitpay-aq qoyayyn.

Osy Tәuelsizdikting arqasynda Atajúrtymyzgha oraldyq. Óz basym 2007 jylydan beri Qytaygha barghan emespin. Onyng aldynda auylgha baryp-kelip jýrdik. Bir joly Janarbek Áshimjanov inimdi (qazirgi Mәjilis deputaty) Ýrimjige emdetuge alyp baryp, Qúlja ainalyp keldik. Áriyne, Janarbek óz qarajatymen emdeldi. Men agha-dosy retinde ertip baryp, qasynda boldym.

«Taraptar memleketterining azamattaryna qatysty aqparat almasu turaly kelisimdi ratifikasiyalau turaly» zang jobasy talqygha týskennen beri, eski jaranyng auzy tyrnalyp, basymyzdan ótken oqighalar esimizge týse bastady.

Sol kezding tәrtibi boyynsha, basynda «Yqtiyarhatpen» jýrdik. Qúljagha әr barghan sayyn Qytay ÚQK-ning qyzmetkerleri bizdi shaqyryp, súraqqa tartatyn. Sondaghy súraqtarynyng bir parasy – «Qytaydan Qazaqstangha barghandardan kimdermen aralasasyn?», «Olar Qazaqstan azamattyghyn aldy ma?», «Ýkimet adamdaryna jaqyn jýretinderden kimderdi tanisyn?», «Ýkimet jaghynan qoldau alyp bayyghan oralmandar bar ma?», «Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghyna jii barasyng ba?», «Qauymdastyqqa kimder jii barady?»... Qoyshy, osynday súraqtarmen Qonaq ýilerding bir bólmesin temekining kók týtinimen túmandatyp, qanshama tergeldik biz. Búl – basy.

Keyintinde aqsha úsynyp, talaptar qoya bastady...

Býgin qarap otyrsam, Qytay endi anau-mynaudan súrap әure bolmaytyn boldy, Atajúrtqa oralghan qandastar turaly aqparatty bizding Ýkimetten tikeley súrap ala bermek. Qos palatanyng deputtattary qos qoldaryn kóterip, soghan jol ashyp bermek.

Áriyne, men Mәjilis pen Senattyng býkil deputatyn mansúqtaudan aulaqpyn. Bilikti, yqpaldy, ózim qatty syilaytyn biraz agha-ini deputtarym bar. Bir Qazybek Isanyng ózi nege túrady!

Áriyne, atalghan «Kelisim» Qazaqstan tarapynyng emes, Qytay jaghynyng talabymen jasalghany belgili. Sebebi, Qazaqstannan baryp, Qytay azamattyghyn alyp jatqan Qazaqstan azamattary joq deuge bolady. Bolsa da biren-saran boluy mýmkin.

Biraq, búl joly Mәjilis qatty qatelesti. Qandastarynyng basyn qaterge tikti! Eger, atalghan «Kelisim» ratifikasiyalanyp ketse, últ pen memleketting taghdyry tyghyryqqa tirelmek!

IYә, keybir búlbúl deputattar efirge shyghyp alyp, «Múnday zandar әlemdik tәjiriybede bar...» dep, sayrap jatyr. Al men súrar edim sol myrzalar men hanymdardan: «Siz Qytay qansha memleketpen osynday aqparat almasu turaly kelisim jasasypty? AQSh pen Qytay arasynda osynday kelisim bar ma eken? Bar bolsa, nәtiyjesi qalay bolypty, zerttep kórdiniz be?! Búl jerde ýsh millionnan astam qazaqtyng túrghanyn, myna kelisimning tike sol qandastarymyz ýshin jasalyp jatqanyn oilamadynyz ba?! Álem qayda, Qazaqstan qayda?!» – dep!

Mýmkin olardyng aityp otyrghany Orta Aziyadaghy Týrki memleketterining arasyndaghy kelisimder shyghar. Batys elderi Qytaymen múnday kelisimderge barsa da, bayqap-bayqap, jeti ólshep, bir kesip baruy mýmkin. Bizding deputattar sekildi «shaynamay jútu» degen olarda joq!

«Kelisim» ratifikasiyalansa, erteng birinshi bolyp Qazaqstan ýkimeti emes, Qytay ýkimeti aqparat súraydy.

Basqa emes, Auyt Múqiybekting aqparatyn súrauy mýmkin.

IYә, men – Múqiybek Auyt 2006 jyly 21 nauryzda Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn aldym. Men azamattyqqa qújat ótkizgende, Qytay azamattyghynan shygharu turaly Qytaydyng sol kezdegi preziydenti Hu Szinitaodyng atyna ótinish jazyp, ony Kóshi-qon polisiyasyna qosa tapsyrdym. Azamattyghym shyqqan son, sol kezdegi tәrtip boyynsha, Qytaydyng tólqújatyn Elimizding Kóshi-qon polisiyasyna tapsyryp berdim.

Sodan beri on jeti jyl ótti, men qazir Qytay azamattyghynan shyqqanymdy ne shyqpaghanymdy bilmeymin.

Biraq, sol kezding tәrtibimen Qazaqstan azamattyghyn aldym. Ózimdi «Qos azamattyghy» bar adam dep eseptemeymin. Qazaqstannyng tolyq qandy azamatymyn!!!

Osy tәrtippen Qazaqstan azamattyghyn alghan jalghyz men emes, Qytaydan oralghan qandastarymyzdyng teng jartysy osy joldy basyp ótip, Qazaqstan azamaty atanghan boluy kerek!

Endi Qytay ýkimeti «Kelisim» boyynsha, «Múqiybek Auyt Qazaqstan azamattyghyn alghan ba, joq pa?!» dep, Qazaqstannan men turaly aqparat súrady delik.

Qazaqstan ýkimeti: «IYә, Múqiybek Auyt Qazaqstan azamattyghyn 2006 jylghy 21 nauryzda alghan...» dep, Qytaygha men turaly barlyq aqparatty berdi delik.

Qytay ýkimeti: «Onda, Múqiybek Auyt әli kýnge deyin Qytay azamaty, ony Qytaygha qaytar!» dep, talap qoyady.

Sóitip, Qazaqstan ýkimetine ne Múqiybek Auytty Qytaygha qaytarugha tura keledi nemese «Respublika azamatynyng basqa memleketting azamattyghynda boluy tanylmaydy» degen Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 10-babynyng 3 tarmaghyn ózgertuine tura keledi.

Dau joq, men biletin Qytay ýkimeti osynday qadamgha sózsiz barady! Qytaydyng sayttary әlden bastap osylay aityp ta jatyr!

Tipti, Qytay múnday qadamgha barmaghan kýnning ózinde, jekelegen azamattarymyzdyng aqparatyn súrap, olargha psihologiyalyq qysym jasauy, óz erkine kóndiruge әreket etui mýmkin.

Aytpaqshy, Qazaqstan azamattyghyn alghan Asqar Azatbekti Qytay saqshylary Qorghas keden beketining aumaghynan ústap әketkeli qansha jyl boldy, sony izdegen Qazaq ýkimeti bar ma?!

Kerek bolsa, Qytay pasportymyz ben vizamyzdy ózderi jasap әkelip, ýiimizden baylap әketui de ghajap emes qoy. Búl – bir jaghy!

Ekinshi jaghynan, Qytaydan keletin kósh bayaulaydy, qandastarymyzdyng azamattyq aluy qiyndaydy. Sóitip, halyqtyng tynyshtyghy búzylady.

Qysqasy, deputattar búl jaghyn da oilaghany dúrys!

Senat Qúdaydan qoryqpasa da, Qytaydan qoryqqany jón!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5271