1964-1982 jyldar aralyghynda KSRO-ny Brejnev basqardy. Onyng biylik etken jyldary kenes odaghynyng eng gýldengen kezi dep esepteldi. Biraq biylik sheshe almaghan, mýmkin, atqarugha onsha qúlshynys tanytpaghan bir mәsele bar edi. Ol mәsele – maskýnemdik.

Brejnev jyldary, materialdyq túrghydan alsaq, salystyrmaly týrde gýldengen uaqyt boldy. Brejnev «nan jәne elding qauipsizdigi» onyng basty mәselesi ekenin aitty. KSRO azamattary ashqúrsaq bolmady jәne әdemi bolmasa da, jaqsy kiyim-keshek, sapaly ayaq kiyim kiygen.

Keybir kenes azamattary jylyna bir ret jenildik joldamalarmen kurorttargha baratynbyz, balalardy pioner lagerlerine demalugha jiberetin edi. 1980 jylgha qaray KSRO ónerkәsip ónimderining barlyq manyzdy týrin óndiretin әlemdegi bes elding biri boldy, búghan qosa ónerkәsip pen auyl sharuashylyghy óndirisining kólemi boyynsha ekinshi orynda boldy. Endeshe, osy Brejnev kezinde sovet adamdary nege kóp ishken?

Adam kóbine ómirding mәnin joghaltqan kezde nemese ózin baqytsyz sezingende araqqa salynady. KSRO túrghyndaryn araqqa baylap-matap bergen de osy baqytsyzdyq bolsa kerek.

Hrushev 1961-jyly, KOKP-nyng XXII sezinde, halyqqa: «1980 jyly KSRO-da kommunizm, yaghni, jerdegi ekonomikalyq júmaq ornaydy» dep uәde bergen bolatyn. Qalyng búqara sol úshpaqqa shyghatynyna kәmil sendi, senip qana qoymay, jan ayamay enbek etti. Halyqtyng túrmys-ahualy belgili bir dengeyde jaqsarghan da shyghar, biraq ýmit aqtalmady.

Odaq túrghyndary ólermendene úmtylghan kommunizmdi sarsyla kýtti, tausyla qyzmet etti, alayda aspandaghy Ay kenes biyligi uәde etti eken dep jerge týse qoyghan joq. Kenes adamdary núrly bolashaqty kýtuden sharshady. Olar tipti búl turaly әzildey bastady.

Mysaly: «Kommunizm kezinde aqsha bola ma? Bolady, biraq barlyghynda emes».

Nemese: «Torta balyqa (vobla) degenimiz ne? Búl kommunizmge jýzgen kiyt».

Brejnevting biylik etken jyldary әdette toqyrau jyldary dep atalady. Búl aralyqta ne boldy? KSRO birte-birte batpaqqa bata bastady. Ekonomikanyng damuy birtindep bayaulaydy, sybaylas jemqorlyq pen jasyryn inflyasiya ósti, múnyng bәri jalghasyp jatqan qaru-jaraq jarysy ayasynda jýrip jatty. Biraq ýkimetting asyrandy gazetteri men teledidarlar baqytty el jayly ertegilerdi nasihattauyn toqtatpady. Tot basqan iydeologiyalyq mashina ómirden alshaqtap, maghynasyz jәne ayausyz ainala berdi. Kenes azamattarynyng әl-auqaty tauarlardyng jalpy tapshylyghy ayasynda ghana kórindi.

Biraq Brejnevting kezinde alkogoli tapshy tauar bolghan joq, sonymen qatar ony qoldanu sany ýnemi ósip otyrdy. Jana Bas hatshy kelgenge deyin, 1960 jyly, alkogolidi satu kórsetkishi jan basyna shaqqanda 3,5 litrdi kórsetken. Al Brejnev biylik qúra bastaghanda elding bir azamatyna jylyna 4,2 litr alkogoli keldi. 1970 jyly búl kórsetkish 8,45 litrge deyin ósti. Al Brejnev biyligining sonyna qaray statistika jan basyna 10,6 litrge deyin satylatynyn mәlim etti. Búl shamamen 53 bótelke araq nemese 118 bótelke sharap. Atalmysh kórsetkishting besiktegi baladan bir ayaghy kórdegi qarttargha deyin eseptelgenin eskersek, alkogolige qatysty mәselening qanshalyqty kýrdeli bolghanyn angharu qiyn emes.

Alkogoli odaq budjetine payda týsirip túrghan «manyzdy tauarlardyn» biri edi. Alkogolidi ishimdikterdi satu KSRO-gha azyq-týlik saudasynan týsken kiristing ýshten birin nemese býkil kenestik tauar ainalymynyng altydan bir bóligin berdi. Keybir sarapshylardyng pikirinshe, Brejnev kezinde alkogolidi satu 100-den 170 milliard rublige deyin ósti. Bas hatshynyng ózi alkogolidi jaqsy kóretin, biraq ony teris paydalanbaghan dep sanalady. Biraq ishimdik ishkenderge jәne araqkeshterge «týsinistikpen» qarady.

Alayda, kommunizmning barlyq qúrylysshylary banketterde jaqsy koniyak pen sharap ishuge mýmkindik alghan joq. Kenestik maskýnemder qúramynla spirt bar súiyqtyqtyng bәrin ishti. Sondyqtan dýkenderde satylatyn alkogoli ghana emes, sonymen qatar samogon, odekolon, shyny tazalaghysh jәne basqa súiyqtyqtar da keninen qoldanyldy.

Áriyne, KSRO-da maskýnemdikti resmy týrde eshkim qoldaghan joq. KSRO-da ishimdikke qarsy plakattar shygharylyp, әngimeler jýrgizilip, top-top bolyp joldastyq sottar jýrgizildi.

Sonymen qatar, elde azamattardy alkogolige tәueldilikten mәjbýrlep emdeu jýiesi boldy: sanau punktterinen bastap enbek emdeu ortalyqtaryna deyin. Maskýnemder sot sheshimimen 6 aidan eki jylgha deyingi merzimge dispanserlerge jiberildi.

Biraq Gorbachev maskýnemdikke basqalargha qaraghanda qatal qarady. Kezendegi alkogolige qarsy nauqan jana Bas hatshy biylikke kelgennen keyin eki aidan keyin bastaldy. Odan keyin az ghana uaqyt ishinde birden birneshe qaulylar, onyng ishinde KOKP Ortalyq Komiytetining 1985 jylghy 7 mamyrdaghy «Mastyq pen maskýnemdikke qarsy kýres sharalary turaly» qaulysy shyqty. Ony jýzege asyru ayasynda Bolgariyadan koniyak pen Aljirden qúrghaq sharap jetkizuge jasalghan kelisim-sharttar búzyldy, spirt zauyttary kýshti alkogolidik susyndardyng óndirisin kýrt qysqartty, elding ontýstik aimaqtarynda jýzimdikter kesildi.

Sonyng saldarynan KSRO-da ishimdik tapshylyghy tuyndap, oghan degen asyghys súranys tudy. KSRO túrghyndary alkogoli satatyn dýkenderding aldynda úzyn-sonar kezekke túrdy. Eng qyzyghy, kelmeske ketkir kenestik jýieni ansaytyndar Gorbachevti Odaqty saqtap qala almaghany ýshin jәne... jәne araq-sharapqa tosqauyl qoyghany ýshin de aiyptaydy.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz