Semeydegi bizding «Daryndy balalargha arnalghan Sh.Uәlihanov atyndaghy «Jas Úlan» arnayy erler mektep-liysey-internaty» basty oryngha әskery patriotizmdi qoyatyndyghy әmbege ayan. Sondyqtan әr oqu jylynyng bilim beru jospary osy mәselening tóniregine toptastyrylyp, saty-satymen jýzege asyrylady. Alysqa barmay, ózim basqaratyn "Jas aqyndar" ýiirmesi negizgi nazardy «Tughan jer» men «Otangha» degen sýiispenshilikke audarady.

Áriptesterim Qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimi, 62-vzvod (6-synyp) jetekshisi Nyghmetova Lәzzat Tenelqyzy, 7 - synyptyng jetekshisi, qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimi Aynúr Tóleuhanqyzy, әskery liyseydegi Oqu isining orynbasary Ómirbekova Maqpal Quanyshqyzdarymen úlandargha tәlim-tәrbie berudegi patriotizm baghytyn sóz etip, bolashaqta birlese isteytin josparlarymyzdyng týrli baghyttarynyng alghashqy súlbasyn ómirge әkele aldyq.

«Jas aqyndar» ýiirmesining jazba әri aitys ónerine taghylymmen tәrbiyelenip, derbes mashyqtanyp jatqan shәkirtterimiz patriotizmen berik sabaqtastyqtaghy «Dombyra», «Tәuelsizdik», «Respublika kýni», «Ana tilim», «Men qazaqtyng balasymyn», «Otan», «Alghashqy sezim», «Tughan dalam», «Jas Úlan», «Sabaqtaghy suretter», «Shabyt tolqynysy», «Aqyndyq» siyaqty keng auqymdy taqyryptar boyynsha óz boyyndaghy óleng men ónerge beyimdik talanttaryn tanyta bastady. Biz eng әueli qalam siltep otyrghan taqyrybymyz jayynda eng aldymen әskeriy-liyseyding óner men ólenge beyimi bar úlandaryn, odan keyin olargha tilim-tәrbie núryn seuip jatqan úlaghatty ústazdar qauymyn «patriotizm» turaly tolghanysqa toly pikirin biludi niyet ettik.

Osy orayda, endi qúrmetti de, patsha kónil oqyrmandargha «qazaq patriotizmi» turaly «Jas aqyndar» ýiirmesining jazba әri aitys ónerine taghylymmen tәrbiyelenip, derbes mashyqtanyp jatqan  shәkirtterining pikirin úsynudy jón kórdik.

92 vzvod úlany Bekúlan Aldiyar: «Babalarymyz «Tughan jerge tuyndy tik» dep beker aitpaghan. Óz basym «Patriotizm» qashanda kindik qanyng tamghan jerine, ósken auylyna, qalang men ónirine, yaghny tughan jerine degen sýiispenshilikten bastalady. Bәrimiz býgin shәkirt bolsaq ta, Qazaqstan – mening Otanym, onyng men ýshin jauapty ekeni siyaqty men de ol ýshin jauaptymyn degen qarapayym oidy boyyna sinirip ósuge tiyispiz dep oilaymyn. Mysalgha ózim sýiip tyndaytyn «Auylym - әnim» atty әnde «Tughan jerin sýie almaghan, sýie alar ma tughan elin» degen joldar bar. Osy joldar meni qanattandyryp, nәtiyjesinde jýregimdi jaryp shyqqan «Tughan jer» atty ólenim ómirge keldi. Men onda «Patriotizm» sózining maghynasyn birshama asha aldym dep oilaymyn» dep óz oiyn jayyp salyp, tómendegi ólenin:

TUGhAN JER

Jusany júpar anqyp altyn dalam.

Kýmbezdey saghym múnar jarqyldaghan.

Qúraghy map - mayda bop pýlish týndey,

Búlaghy synghyr uatyp sarqylmaghan.

Kiyene bas úrayyn búl ghalamda.

Kórkindi ne jetedi jyrlaghangha?!

Beu, tughan jer, ingәmdi eng әueli,

Ózing ghoy, sәby - qúshaq tyndaghan da.

Ólenmen keng tósinde jeldey esem.

«Besigim!», - aqyn bolman, terbemesen!

Qúdiretting kýshin syilap mәngi túrshy,

Jýrekting lýpilindey keudemde sen! - dep, jatqa oqyp berdi.

IYә, adam balasy - sheksiz zerdening ghana emes, ghajayyp sezimning iyesi ekenin bәrimiz jaqsy bilemiz. Áskery liyseyimizde ólenmen top jaryp jýrgen taghy bir dýldýlimiz Erlanov Álijan óz kezeginde: «Bәrimizge dau tudyrmaytyny tughan jer - әrkimning shyr etip jerge týsken, bauyrynda enbektep, qaz basqan qasiyetti mekeni, talay jannyng ómir-baqy túratyn óniri. Men Semey qalasynda ómirge kelgendikten osy shahardy ózimning kindik qanym tamghan jerim sanaymyn. Sýiikti qalamdy qayda jýrsem de jýregimning týbinde әldiylep ótpekpin. Óz elimning patrioty bolghandyqtan tughan jerge, onyng mәdeniyeti men  salt-dәstýrlerine airyqsha yqylaspen atsalysu - shynayy patriotizmning manyzdy kórinisterining biri dep sanaymyn», - dep, ózining «Semeyim» atty ólenin oqyp berdi.

Biz jas aqynnyng buyrqanghan patriottyq sezimining dauylynan ómirge kelgen ólendi júrt nazaryna tolyq mәtinimen úsynudy dúrys dep taptyq.

SEMEYIM

Búl ólkede alyptardyng izi qalghan.

Búl ólkege júmbaq janar qyzyghar jan.

Ánnen, jyrdan, perzenti alqa taghyp,

Jýrek ýnin túnghiyq ýzip alghan.

Bastauynday túnyqsyng ólenimnin,

Asqaghynday biyiksing mereyimnin,

Dastanynday jyrlaymyn, ruh tútanyp,

Aspanynda shyraqtay SEMEYIMNIN!

Alashymnyng ózinsing ordasy da.

Maqtan bizge, taghylym, ol da, sirә!

Asyldardyng sózindey salmaghy bar,

Basylghanday óshpeytin mór - ghasyrgha!

«Kiyeli meken» sayatyn tór - úghymy.

Qasiyetti sanalghan zengir jyry...

Keudemdegi júmyr et jyrlap óter,

Semey degen jәnnattyng jerúiyghy!

62 vzvod úlandary Talghatov Núrәli, Jýnisbekov Madiyar 92 vzvod úlany Orynbekov Erasyldar osy tónirektegi oilaryn jinaqtap qoyghan saualdarymyzgha oryndy jauaptar bere aldy.

Talghatov Núrәliyding payymdauynsha, «babalarymyz san ghasyr úshqan qústyng qanaty talyp, jýgirgen annyng túyaghy tozatyn úlan-ghayyr aumaqty tek qúr qorghap qana qalghan joq, sonymen birge últtyng bolashaghyn, keler úrpaghyn, bizdi qorghady. Jan-jaghymyzdan kózining súghyn ala súqtanghan jat júrtqa Atamekenning qarys qadamyn da bermey, úrpaghyna miras etti. Sol jerdi qorghap qalu baqyty bizge búiyryp túrghanyna quanyshtymyn» dedi jýzi búl-búl jaynap.

Jýnisbekov Madiyar: «Bir sózben aitqanda mening úghymymdaghy patriottyq tәrbiye: últtyq namys, últtyq sana-sezim ruhany baylyqtan kórinis tabady. Olay bolsa, býgingi jas úrpaq, bizder, ruhany baylyqqa, eng aldymen, tilimizdi, dinimizdi, salt-dәstýrimizdi jatqyzamyz. Búl orayda  til – qazaq boluymyz ýshin, din – adam boluymyz ýshin qajet der edim. Biz, tәuelsizdik besiginde terbelip ósken baqytty qazaq elining úlandary, memleketimizding qazirgi jetistikteri tәuelsizdikting asyl syiy sanalatyn  elimizde jýrgizilip jatqan san aluan reformalardyng zandy nәtiyjesi ekenin maqtan tútamyz. Sebebi, elimizde qazirgi tanda әr jas azamattyng tolyqqandy damuyna arnalghan jan-jaqty sharalar jasaqtalghandyghy aiqyn kórinis tabuda» dep óz jeke pikirin bildirdi.

Orynbekov Erasyl: «Atalarymyz ghasyrlar boyy ansaghan tәuelsizdikke úrpaqtary jetti, jana zamanda qayta tughan elimiz egemendigin aldy, tughan jerde babalardyng arman-múraty saltanat qúrdy. Shúghyl betbúrystardyng arqasynda elimiz eptep ayaqqa túryp alghannan keyin, birneshe ghasyr taghdyr tauqymetimen jadau tartqan últtyq qúndylyqtardy qayta janghyrtu bastaldy.  «Úlym deytin el bolmasa, elim deytin úl qaydan tusyn» degen halyq danalyghy. Men oqityn әskery liyseyde elin sýietin, elge adal qyzmet etetin úrpaqty tәrbiyeleu jolynda kóptegen iygilikti ister atqarylyp keledi. Osy jerde bilim alyp jatqanyma bek quanyshmyn», - dep sózin ayaqtady jas sarbaz.

Áskery liyseydegi Oqu isining orynbasary Ómirbekova Maqpal Quanyshqyzy óz kezeginde patriottyq tәrbie berude manyzy bar tómendegidey oidy algha tartty:

Býgingi tanda El ómirinde “qazaqstandyq patriotizmdi” qalyptastyru jәne ony jas shәkirtterding oi-sanasyna sinirudi memlekettik dәrejege kóterilip otyr. Qazaqstandyq patriotizm – el azamattarynyn, respublikanyng býgingi túraqty ómiri men jarqyn keleshegi jolyndaghy enbegi men kýreskerligi ispetti ekenin aldymyzdaghy shәkirtter qauymyna tanyta alsaq, isimizding algha basyp, kózdegen maqsatymyzgha qol jetkize alghanymyz dese, óz kezeginde әriptesim qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimi,  62-vzvod jetekshisi Lәzzat Tenelqyzy óz oiyn tómendegidey týiindedi:

Otanshyldyq sezimi balanyng ózi tughan otbasynan bastalyp, tuyp-ósken ortagha, tughan topyraghy men tabighatyna degen qúrmetteuine úlasady. Sol sebepti, Qazaqstandyq patriotizmning qaynar kózi qazaq últynyng san ghasyrdan beri berik qalyptasqan adamgershilik qasiyetterinen bastau alady. Biz osynyng bәrin shәkirt boyyna sinire alsaq, onda ol óz últyn sýiip, onyng múnyn múndap, joghyn joqtaytyn azamat retinde qalyptasyp, tughan halqy ýshin eren enbek etedi» dep ózindik oi-pikirin tanytugha tyrysyp baqty.

7 - synyptyng jetekshisi, qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimi, úlaghatty ústaz Aynúr Tóleuhanqyzy: Biz ústazdar ruhany qúbylys Otanshyldyqty zorlyqpen, núsqaumen biylikting basqaruymen bala sanasyna ornyqtyrudan ada bolugha tiyispiz. Ony әr sәt sayyn bala jadysyna siniruding sәtti pedagogikalyq tәsilderin synalap qoldanudy ómir saltyna ainaldyrudy jolgha qoiymyz qajet dep, oryndy oiyn algha tartty.

Erik Omarghaliyev

Abay oblysy Semey qalasyndaghy «Daryndy balalargha arnalghan Sh.Uәlihanov atyndaghy «Jas Úlan» arnayy erler mektep-liysey-internaty» KMM «Jas aqyndar» ýiirmesining jetekshisi

Abai.kz