Álginde Bishkek qalasynda TMD-gha mýshe memleketter basshylary kenesining otyrysy ótti. Oghan preziydent Toqaev ta baryp qatysty. Sóz sóiledi.

Sonymen, Preziydent Qyrghyz jerinde qanday mәselelerdi kóterdi? Bir sholyp shyghayyq...

Otyrys barysynda sóz sóilegen Preziydent әueli qonaqjaylyq kórsetkeni jәne TMD-gha tóraghalyq etu barysynda Qyrghyzstannyng tabysty júmys atqarghany ýshin Sadyr Japarovqa alghys aitty. Sodan song ol TMD janyndaghy Seriktes jәne Baqylaushy mәrtebesining bekitiluin sol otyrystyng aituly oqighasy retinde atap ótip, búl sheshim Úiymnyng kemeline kelgenin jәne ony damytudyng jana kezenine qadam basqanyn kórsetetinine nazar audardy.

JAHANDYQ GEOSAYaSY QAYShYLYQTAR HÁM TÚRAQSYZ EKONOMIKA TURALY

Qasym-Jomart Toqaev geosayasy qayshylyqtardyng shiyelenise týskenin atap ótip, әlem ekonomikasynda túraqsyzdyq kýsheygenin aitty.

«Qazaqstan jahandyq sauda-sattyq pen memleketterding әl-auqatyna keri әser etetin ekonomikalyq sanksiyalardy qoldanugha týbegeyli qarsy», – dedi Memleket basshysy.

TAYaU ShYGhYSTAGhY SOGhYS TURALY

Sonday-aq, el preziydenti Tayau Shyghystaghy qazirgi ahualgha toqtalyp ótti.

«Qazaqstan halyqaralyq ózekti problemalardy sheshu ýshin lankestik әdisterdi qoldanugha mýldem qarsy. Ondaghan jyl boyy sheshimin tappay kele jatqan mindetterdi jýzege asyru ýshin beybit azamattargha zorlyq-zombylyq kórsetip, terrorlyq aksiyalar jasaugha bolmaydy. Búl – esh aqtaugha kelmeytin әreket», – dedi ol.

Búghan qosa, Qasym-Jomart Kemelúly Qazaqstannyng halyqaralyq qatynastarda әdildik qaghidatyn ornatudy, halyqaralyq qoghamdastyqtyng barlyq mýshesining zandy jәne egemendik qúqyghyn eskere otyryp, ony demokratiyalandyrudy jaqtaytynyn jetkizdi.

BÚÚ-NYNG RÓLIN KÝShEYTU TURALY

Memleket basshysy BÚÚ Qauipsizdik Kenesindegi qazirgi toqyrau jaghdayynda әmbebap úiymnyng ókildik ayasy anaghúrlym keng organy sanalatyn BÚÚ Bas Assambleyasynyng rólin kýsheytuge mýmkindik bar әri qajet dep esepteydi.

«Búl rette BÚÚ Qauipsizdik Kenesin reformalau isinde asyghystyq tanytugha bolmaydy. Bizding oiymyzsha, búl manyzdy organgha әlemning barlyq aimaghynyng elderi, sonyng ishinde jahandyq Ontýstik memleketteri mýshe bolugha tiyis. Shyn mәninde, búl ústanymdy osy jiyngha qatysyp otyrghan memleketter basshylarynyng barlyghy qúptaytyny quantady», – dedi Preziydent.

Ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha Qazaqstannyng syrtqy sauda ainalymynyng tórtten birinen astamy TMD memleketterimen jasalypty. Qasym-Jomart Toqaev múny TMD-gha mýshe memleketter basshylary kenesining otyrysynda atap ótti.

«Búl ong dinamika biyl da saqtalyp otyr. Qazaqstannyng sauda ainalymy 7 aida 4,5 payyzgha ósip, 20,5 milliard dollardy qúrady. Biz sauda baylanystaryn odan әri nyghaytu ýshin qolda bar mýmkindikterdi tolyq paydalanuymyz qajet», – dedi ol.

TMD ELDERINING TRANZITTIK POTENSIALYN ARTTYRU TURALY

El preziydentining pikirinshe, sauda kedergilerin jonggha, qolayly tariftik jaghday jasaugha, әkimshilik rәsimderdi jenildetuge basa mәn beru qajet.

Sonymen qatar, Preziydent Dostastyq kenistigindegi kólik dәlizderin damytu manyzdy ekenine nazar audardy.

«Biz ózimizding biregey geografiyalyq artyqshylyghymyzdy paydalanyp, jahandyq naryqtardy úshtastyruymyz kerek. Osylaysha, aimaghymyzdy iri kólik-logistikalyq habqa ainaldyramyz. Álemde jana ekonomikalyq geografiya qalyptasyp, sauda aghyndary úlghaya týsken qazirgi jaghdayda búl baghyt strategiyalyq manyzgha ie bolady. Býginde Europa men Aziya arasyndaghy qúrlyqtyq-tranzittik tasymaldyng 80 payyzy Qazaqstan arqyly ótedi. Biz Transkaspiy kólik baghytyn, «Soltýstik – Ontýstik» dәlizin odan әri damytugha, sonday-aq «Qazaqstan – Týrikmenstan – Iran» temirjolynyng mýmkindikterin tolyqqandy paydalanugha airyqsha mәn beremiz. Qazaqstan «Dostyq – Moyynty», «Baqty – Ayagóz», «Darbaza – Maqtaaral» temirjol jobalaryn tezirek iske asyrudy kózdeydi», – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Memleket basshysy elderimizding tranzittik әleuetin nyghaytu ýshin qazirgi qoldanystaghy infraqúrylymdy janghyrtyp, әkimshilik rәsimderdi qysqartu jәne integrasiyalanghan logistikalyq, sonyng ishinde sifrlyq sheshimderdi engizu sharalarynyng manyzdy ekenine arnayy toqtaldy.

Preziydent jiyn barysynda TMD-gha mýshe memleketterding aumaghy arqyly ótetin kýre joldardy ózara úshtastyru tújyrymdamasyn әzirleudi úsyndy. Onyng pikirinshe, búl qújat Euraziya kenistigindegi Dostastyq elderining mýddelerin eskeretin jana tranzittik-logistikalyq kodqa ainalady.

OA-DAGhY SU SAYaSATY TURALY

Qasym-Jomart Kemelúlynyng aituynsha, klimattyng jahandyq dengeyde ózgerui elderimizding ornyqty damuyna aitarlyqtay qauip tóndiredi.

«TMD-gha mýshe birqatar memleketting aumaghynda qazirgi ekologiyalyq ahual nasharlap, shólge ainalu jәne su qorynyng sarqylu jaghdayynda búl problemany eleusiz qaldyrugha bolmaydy. BÚÚ baghalauyna sәikes 2050 jylgha qaray klimattaghy ózgeris saldarynan bes milliardtan astam adam su tapshylyghyna úshyrauy mýmkin. Qazirding ózinde Ortalyq Aziya elderi Jer sharyndaghy ortasha temperaturanyng kóteriluine baylanysty kýrdeli problemalargha tap bolyp otyr», – dedi ol.

Sonday-aq, ol elimizding atalghan saladaghy manyzdy jobalary turaly mәlimet berdi.

Memleket basshysy kýsh-jiger júmyldyrmay, Euraziya kenistigindegi ekologiyalyq kataklizmderding saldaryn enseru mýmkin emes ekenin jetkizdi. Búl rette TMD ayasynda osy baghyttaghy konstruktivti qarym-qatynasty nyghaytu asa manyzdy dep sanaydy.

Búdan bólek, mәdeniy-gumanitarlyq yntymaqtastyq mәselesine airyqsha mәn berildi.

TMD-DAGhY ORYS TILI MEN QAZAQ TILI TURALY

Qasym-Jomart Toqaev TMD-gha mýshe elder arasyndaghy kópjaqty yqpaldastyqta orys tili erekshe ról atqaratynyna toqtalyp, Qazaqstannyng qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin kýsheytu sayasatyn jalghastyra beretinin aitty.

«Biz býgin Orys tiline qatysty halyqaralyq úiym qúru turaly Shart pen Jarghygha qol qoi jóninde tarihy sheshim qabyldaymyz. Búl úiym derbes halyqaralyq qúrylymgha ainalady, qúqyq subektisi retinde tanylady. Jana úiym barlyq el ýshin ashyq bolady. Áriyne, búl – jahandyq gumanitarlyq yntymaqtastyq túrghysynan óte ózekti. TMD kenistiginde jәne odan әldeqayda kenirek halyqaralyq auqymda orys tilin nasihattau ýshin qabyldanyp jatqan sharalar elderimizding últtyq biregeyligin nyghaytu ýrdisine keri әser etpeydi. Qazaqstan qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin kýsheytu sayasatyn jalghastyra beredi», – dedi Memleket basshysy.

Preziydent Dostastyq elderining volonterler birlestikterining kýsh-jigerin júmyldyru manyzdy ekenine nazar audardy.

2024 JYL – TMD-DA «ERIKTILER JYLY»

«2024 jyldy TMD-da Volonterlik qozghalys jyly dep jariyalau bastamasyn qúptaymyz. Qazaqstan 2020 jyldy Volonter jyly retinde atap ótti. Eriktilerding izgi amaldary qoghamymyzda tileulestik, meyirimdilik jәne janashyrlyq qasiyetterining tereng tamyr jangyna eleuli ýles qosady. Múnday adamgershilik talpynystargha jan-jaqty qoldau kórsetu manyzdy», – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sonymen qatar, Memleket basshysy Dostastyq elderi eriktilerining jyl sayynghy forumyn ótkizudi jәne oghan TMD-nyng túraqty alany mәrtebesin berudi úsyndy.

Memleket basshysy sózining sonynda 2024 jyly Resey Federasiyasynyng TMD-gha tóraghalyq etui jәne kezekti sammitti kelesi jyly kýzde Mәskeude ótkizu turaly sheshimdi qoldady. Sonday-aq Ózbekstan Preziydenti Shavkat Mirziyyoevti TMD-nyng Qúrmet belgisimen marapattau turaly Qyrghyzstannyng bastamasyn qúptady.

Jiynda Qyrghyzstan Preziydenti Sadyr Japarov, Ázerbayjan Preziydenti Iliham Áliyev, Belarusi Preziydenti Aleksandr Lukashenko, Resey Preziydenti Vladimir Putiyn, Tәjikstan Preziydenti Emomaly Rahmon, Týrikmenstan Preziydenti Serdar Berdimúhamedov, Ózbekstan Preziydenti Shavkat Mirziyyoev, TMD Bas hatshysy Sergey Lebedev sóz sóiledi.

Qosymsha:

TMD kenistigindegi BAQ nazar audarghan taghy bir mәsele, osy joly Bishkekke Qazaqstan preziydenti Toqaev ózining suyn alyp barghan. Sammitke qatysushy memleket basshylarynyng barlyghynyng ýstelinde Bishkek suy túrsa, Qazaqstan Preziydentining aldynda Qazaqstan suy bolghan. Sarapshylar, preziydent Toqaevtyng búl әreketin «diplomatiya tili» dep ataghan.

Osy isharadan son, Qyrghyzstan Kiorv su qoymasynan Qazaqstannyng Jambyl oblysyna qaytadan su bere bastaghany belgili boldy.

Ayta keteyik, Qyrghyzstan taraby songhy eki aida su berudi toqtatqan edi. Qyrghyz taraby múnyng sebebin: «Biyl Qyrghyzstannyng Kirov su qoymasynda su dengeyi songhy 30 jyldaghy eng tómengi dengeyge týsken», - dep týsindirgen. Al Qazaqstan sugharu suynyng jetispeuine baylanysty 13 audanda tótenshe jaghday jariyalaghan.

Abai.kz