Ol kisini bir aqynnyng asyna barghanda kórdim. Shygharmalarynan qazaqtyng sózderining nebir shúraylysyn, nebir qúiqalysyn kezdestirip, oqighany surettegende nebir ontayly tirkesterdi oraylastyryp, maghynasyn dәl beretinine tang qalatynmyn.

Keng mandayly, jyly jýzi núrly adam eken. Qasynda jan jary Rauza tәtey de bar. Topty adamnyng arasynan ótip, ýlken iltipatpen amandastym. Ol kisi súrauly keyippen kýlimsirey sәlemdesip, úsynghan qolymdy ústap, qarap qaldy. Tanymay túrghanyn bayqap:

− Janar Ábdishova. Ángimeler jazamyn! − dedim qysylynqyrap.

− A‑a, − dedi ol kisi, − iyә, seni gazet, jurnaldardan jii oqyp jýrmin,  biraq sureting qalay? − dedi dausyn bәsendetip.

−IYә, agha, sodan basqa jóndi suret joq mende! Jas kezimdegi...– dep, kýlip jiberdim.

***

Kesteli sózderine qyzyghyp, kitaptaryn tauyp, oqy bastadym.

Janat Ahmady osydan jiyrma jyl búryn Qazaqstannyng egemendik alghanyna on jyl bolghan mýbәrәk toyyn atap ótip jatqanymyzda, «Altyn túghyr –Tәuelsizdik» atty zamanauy hikayatyn jazypty.

Oqigha 2001 jyldyng kókteminen bastalady. Tәuelsizdik alghan elimizding tynys‑tirshiligi abyz aqsaqal Bayjan qarttyng kózimen tarazylanyp, bolashaqtan ýlken ýmit kýtedi. Kemshilikter de kózine badyraya kórinip, birinshi basshygha jetkizbey, kózderi kór bolyp, auzyn bughan ógizdey, úiqyly‑oyau,  ishken‑jegenine, kiygenine mәz bolyp, bosqa otyrghan «halyq qalaulylarynan» kórip, zyghyrdany qaynap, jany auyrady.

Bayjan qarttyng jay‑kýiinen býkil qazaq halqynyng beynesin kórgendey bolamyz. Jap‑jaqsy bastalghan izgilikti, auqymdy júmystardyng ayaghy osylay kýmpildegen qúry sózge, bos uәdege ainalyp, su ayaghy qúrdym bolyp, keri ketkeninde, әr qazaqtyng osylay oilaghany haq...

Súnghyla jazushy Bayjan qarttyng «halyq qalaulysy» bolghan kenje úly Bektórening is‑әreketinen, týk kórmegen jerden shyqqan kelinshegi Araygýlding jasandy kerbezdiginen, qoldan jasalghan «aqsýieksymaqtyghynan», solardy qorshaghan ortanyng birin‑biri jek kórip túrsa da, kózderine qarap, ózgere qalyp, kólgirsy maqtap, lauazymy jogharylargha jaghympazdanyp, solargha jetsem, shamam kelse sodan assam degen pendeshilikterin, ekijýzdilikterin kóremiz.

Bektórening qasyndaghylar jaqsy aityp jatsa da, jaman aityp jatsa da, әkesining sózimen aitsaq, «qabaghy qos qyrtystanyp túratyn, salqyn jýzdi sekemshil deputattyng auzyn baghyp, syrghaqtap, ýndemey qútylatyn» beynesin kóremiz. Balasynyng osy keypinen shoshynghan, tәuelsizdikti jan‑tәnimen ansay kýtken qyraghy qarttyng saq balasynyng ar‑újdanyn oyatu ýshin «deputattyqqa úsynghan kezde, baghdarlamalaryndaghy aitqandaryndy istesender peyishke shyghar edik... «Auyzben arystan alyp, qolymen qosayaq soqpaydy» degenning kerin keltirip otyrsyndar!» degen sózin de ýnsiz tyndaghanyn kóremiz.

Joghary lauazymdy sheneunik balasy ghana emes, kelini Araygýlding de búrynghy minezinen janylyp, basqa bir manghaz, mysymen, dastarhanymen, mýlkimen, artyqtyghymen ainalasyndaghylardy basyp, bәsekege týskenin әkesining kózimen bayqaymyz.

Bayjan qarttyng balasynan kýtken «eldi jarylqaytyn erligi» oryndalmaytynyn onyng «oylamay aityp, kózdemey atsa da, solardiki jón  bolyp shyghatynyn, basym dauysty «nemkettilerdin» juan ortasynda  salqyn sumen shayynyp, jyly sóz estip, jýre bergisi keletinin» óz auzynan estigende ýmiti ýzilgendey bolady. Sol kezde úlyna qarap, «adam seskenerlik syrtqy aibaty − anau Astanadaghy júmsaq oryndyghyna sәikes bedel boyau tәrizdi. Tipti, ýstindegi asyl kiyimderine deyin sayasatpen jymdastyra oranyp alghan bedel ton – mәrtebesi sekildi» dep oilaydy.

Balasyna, kelinine qarap otyryp: «óz әlinshe baqyttan basy ainalghan Bektóre tәrizdiler bylayghy qara halyqty oilap qaytedi?» − dep týiin jasaydy.

Taghy bir jaghymsyz keyipker retinde somdalghan, qartqa atalas aghayyn bolyp keletin Saqtapbergenning sózimen qoghamymyzdyng qordalanyp kele jatqan kemshilikterin, basshylardyng ashkóz, jemqor, paraqor, ayarlyghynan, jany ashymas kórliginen elimizding damu ornyna keri ketip, halyqtyng jadap‑jýdep, qayyrshylyqqa, kedeyshilikke úshyrap bara jatqanyn jetkizedi.

Sózin «Ýkimet pen Preziydent ne qarap otyr?» dep bastaytyn Saqtapbergendi avtor ata‑babasynan beri talaydy zar eniretken qatigez adam retinde qara boyaudy ayamay‑aq jaghyp suretteydi. «Halyq qayyrshylyqqa jetip boldy!» degen sózdi Saqtapbergenning auzynan estiymiz. «Egemendi me, joq kemengerler degenimiz – jemengerler bop shyghyp, «jegemendi» el bolar ma ekemiz! Qazaqstannyng bar baylyghyn ýptep satyp bolghany anau! ...Súrauy bolar!» degen sózdi de sol aitady.

Biraq kezinde Shyghys Týrkistannan tughan jerdi ansap kelgeli «ýsh әriptin» nazaryna iligip, teperishti kóp kórgen avtordyng otyz jyldan keyin shyndyqqa ainalyp, moyyndalghan sózderdi sol kezde Saqtapbergenning auzyna saluy basyna qara búlt ýiirilmeui ýshin ózinshe jol tabuy, saqtanuy  dep oilaymyn.

Tәuelsizdigimizding on jyldyghyn toylap jatqanda, keyipkerding «Qyzmetting buymen kemenger bolyp otyrghannyng kóbi – «jemenger!» degen sózi atylghan oqpen teng emes pe?

Sebebi osy hikayat jariyalanghan «Ákbar salghan soqpaq» degen kitap «Qazaqparat» baspasynan 2020 jyly jaryq kórgen eken.

Zamanauy taqyryptargha qalam siltep jatqan jazushylar kóp. Al, jazushy Janat Ahmadidyng ereksheligi – sauatsyz basqarudyng arqasynda, qoghamymyzdyng damymay, toqyraugha úshyrauyna sebep bolghan, últ baylyghyn talan‑tarajgha salyp, halyqty qayyrshylyq jaghdaygha jetkizgen,  Otan aldyndaghy óz mindetterin úmytyp, «tóbemizde otyrghan», óz jaghdayyn kýittep, bai, kýpsinu, qonaq shaqyru, jaghympazdanyp payda tabumen ainalysqan, ishken‑jegenine mәz bolyp, birimen‑biri jarysyp, dýnie jinaghan, namyssyz tobyrdyn, aqyry úiymdasqan jemqorlargha ainalghan, shoghyrlanghan toghyshar sheneunikterding beynesin somdauynda der edik.

Hikayattyng aqyrynda Saqtapbergenning sheneunikterding «tirliginen» týnildiretin sózinen be, әlde «iyirimge» týsip ketip, «nemkettilerdin»  qataryna qosylyp, kópting birine ainalghan, namyssyz úlynyng kresloda otyrghan, qauqarsyz, tiri quyrshaqqa ainalghanynan ba, әlde ata‑babamyzdyng ghasyrlar boyy armandaghan Tәuelsizdigimizge jemqorlardyng arqasynda qauip tónip túrghanyn bilgennen be, kópti kórgen, kónekóz qart Bayjan jýrek talmasynan qaytys bolady.

Bayjan qart baqilyqqa attanghanda, birtalay júrt «ókimetke bir taban jaqyn» otyrghan Bektóredey balasy bolmaghanda, qonyrtóbel ómir sýrip jatqan jazushy úly ýshin parlament shonjarlary, Astananyn, Almatynyng basshy oryndarynan ayaghyn bayymdap basqan birtalay myrzalary keler me edi degen oigha qalady.

Osy ýiding otymen kirip, kýlimen shyghatyn, kempir‑shaldyng barlyq tauqymetin talsha moynymen kótergen, jazushy úly Núrtórening kelinshegi Ghayshagha kónil aitpaq túrmaq, әlgi shirengen hanymdar kimsing dep te qoymaydy... Olar qasyn kerip, kózin kirtiytip, kisimsip, «obrazgha kirip» túrghan Araygýldi ainala qorshap, sonyng kózine týsip, osynda bir kórinip qaludy qamdastyrghanday deydi avtor...

Bәri shyndyq, bәri kýnde kórip jýrgen ómirimiz... Kýshtige, bargha, baygha jalpaqtau qanymyzgha sinip, adamy qúndylyqtar kómeskilenip barady.

Sondyqtan sanaly adam qúldyq sanadan qútyluy kerek.

Janat Ahmadidyng búl hikayatyn oqyghan son, ar‑úyatyng oyanyp, jaghympazdanudan, kópirme bos sózden jýreging shaylyqqanday kýy keshesin.

Adam bolyp qalu eng qiyny ekenin týsinesin. Osynday tuyndylar halyqtyng namysyn oyatyp, qoghamdy ózgertuge, kýreske bastaydy.

Janar Ábdishova,

Jazushy. Jazushylar odaghynyng mýshesi. Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty. 15.08.2023 jyl

Abai.kz