Ótken taqyrypta biz «qazaqstandyq patriotizm» taqyrybyn sózge arqau ettik. Ondaghy negizgi aitar oy – «qazaqstandyq patriotizm» týsinigining «memleket» pen «memlekettik damu» baghyttarymen sabaqtas әri sәikes ekendigi bolatyn. Kelesi kezekte biz «últtyq patriotizm» taqyrybyna toqtalamyz. Onyng mazmúny nede, ol qoghamda qanday qyzmet atqarady,  ne paydaly – ne ziyandy jәne t.t. mәselelerge toqtalamyz.

Últtyq patriotizm ‑ memleketting Konstitusiyalyq negizimen baylanysty әri sol negizde damidy. Álemdegi kóptegen memleketter Konstitusiyalarynda óz elderin «Unitarly memleketpiz» dep jariyalaghan. «Unitarly» degen sóz sayasy maghynasynda «birtútas», «bólinbegen» degen maghynany bildiredi. Yaghni, búl ‑ memleketting territoriyasy men ekonomikalyq‑sharuashylyq tútastyghy onyng últtyq tútastyghymen birlikte ekendigin bildiredi. Sóitip, unitarly memleket degenimiz – bir halyqtyng ózi myndaghan jyldar ómir sýrip, sol territoriyagha tarihy iyelik etuining arqasynda, sol territoriyada payda bolghan memleket ekenin pash etedi. Naqty maghynasynda búl onyng Últtyq memleket ekendigin aityp túr.

Tәuelsizdikten keyin Qazaqstan ózin «unitarly memleketpiz» dep jariyalady. Alayda, onda «bayyrghy qazaq jerinde» degen sóz bar da, «qazaq halqynyng qúrghan memleketi» degen sóz ‑ belgili‑bir sayasy oiyndardyng әserinen bolar – enbey qaldy. Búl bolashaqta últtyq patriotizmnyng sipatyna eleuli әserin tiygizdi. Sebebi, qazaq halqy KSRO ydyrap, «tәuelsizdik sherui» degen atpen tariyhqa engen sayasiy‑tektonikalyq ózgerister bastalghan kezde ózge respublikalar siyaqty ózining últtyq memleketin qúramyz degen senimde boldy. Biraq, onyng ornyna qazaq halqy azamattyq  baghyttaghy «kópúltty» memleketke ie bolyp shyqty...

Sol sebepti, ótken ghasyrdyng 90­‑shy jyldaryndaghy últtyq patriotizm «tarihy әdilettilik» prinsipterin algha shyghardy. Elimizde jappay migrasiyalyq prosester bastalyp, qazaq últshyldary Oral,  Soltýstik Qazaqstan, Pavlodar, Óskemen, Astana, Almaty jәne birqatar ónirlerde «Qazaqstan – qazaq memleketi» ekenin dәleldeuge kiristi. Ózge halyqtargha múnyng tarihy әdilettilik ekenin, ondaghy әrbir halyqtyng ózderining tarihy Otandary bar ekenin týsindirdi. Sóitip, ol kezde «últtyq mәdeniyet», «últtyq bolmys», «til men dil», «din», «otansýigishtik» jәne basqa qúndylyqtar «memlekettilik ýshin kýrestin» kólenkesinde qalyp otyrdy. Sebebi, eger olar Últtyq memleketti tolyq moyyndata alsa, onda últtyq qúndylyqtar da onymen birge dominanttyq sipatqa kóshedi dep sendi...

Biraq, odan keyingi oryn alghan tarihy shyndyq olay bolmay shyqty. Qazaq halqy ózining úzaq uaqyttargha sozylghan bodandyq jyldarynda ózge mәdeny qúndylyqtardy boyyna tereng sindirip, ruhany túrghyda ol bodandyq qúrsaudan tez arada aiygha almaytyndyghy anyqtaldy. Qazaq mektepterining sany artqanymen, is jýzindegi memlekettik til orys tili bolyp qala berdi. Bizding últtyq qúndylyqtarymyz ózge halyqtardy ózine sindirushi potensialgha iye  bolmay qalghandyghy belgili boldy. Qayta, kerisinshe,  memlekettegi «jetekshi últ» emes, әli de ózge qúndylyqtardy boyyna sindirushi «jetektegi últ»  ekendigi sezildi. Mine, osy mәsele aiqyndalghan kezennen bastap, últtyq qozghalystyng bastapqy ritorikasy da ózgere bastady. Endi aldynghy qatargha «Últtyq qúndylyqtar» mәselesi shyqty:

1. Qazaq últy ózining tarihy jәdigerlerin býkil әlemnen izdep, óz tarihyn týgendey bastady;

2. Ózderining ata‑babalary kim bolghandyghyn zerttep, óz batyrlary men danalaryn, tarihy túlghalaryn izdey bastady;

3. Halyqtyng salt‑dәstýrlerin qayta janghyrtyp, últtyq mәdeniyetting bolmysyna ýnile bastady. «Mәdeny múra» dep atalghan arnayy memlekettik baghdarlama qabyldaugha qol jetkizdi;

Mine, osylaysha últ «últ bolyp qalyptasudyn» jana kezenine ayaq basty. Soghan say Últtyq patriotizmnin  sipaty da «ózine ózi dem berip, jepe‑jekke shyqqan» búrynghynyng batyrlaryna úqsap shygha keldi...

Áriyne, búghan qarsy syn aitushylar da tabyla ketti, olar: «Qazaqtar ózining ótken tarihymen, babalarymen maqtanudan basqa týk bilmeydi» dep kinalady. Biraq, búl, shyn mәnisinde:

1. Qazaq últynyng әli de Unitarly memleket qúru dengeyindegi últtyq sipatqa jetpegeninin;

2. Qazaq últy ózining ghasyrlargha sozylghan bodandyq zamanynda ózining búrynghy «memleket qúrushy әleuetinen» birshama aiyrylyp qalghanynyn;

3. Qazaq últy, endi, osy «olqylyqtyn» ornyn ózining tarihyn madaqtay otyryp, óz babalarynyng erligi men memlekettiligin dәriptey otyryp, salt‑dәstýrin jana zamangha layyqtay otyryp toltyruy tiyis ekenining jәne ózin «memlekettik últ» retinde kóteruge úmtylysynyng belgisi bolatyn.

Biraq, dәl osy keznde әbden kýsh jiyp alghan avtoritarly biylik  sayasatyna múnday – «erkin oily últtyq patritotizm» asa únay qoyghan joq. Sebebi, qazaq últynyng danalyq dәstýri erlik pen órlik pafosyna toly edi ‑ sonau bir kezderi «Elim‑ay» degen zarzamannan bastalatyn «eldik qasiyet» onyng keyingi tarihynda ýnemi kórinis tauyp otyrghan bolatyn. Odan bergi tarihtaghy Últtyq tәrbie jýiesin qúraushy qazaq danalyghy da újymdyq‑demokratiyalyq sipatta edi... Búl, әriyne, endigi korrupsiyamen jalghasqan avtoritarly biylikke qaydan ghana únay qoysyn!

Sondyqtan, sayasy óriste múnday patriotizmge meylinshe tosqauyl qoy ýrdisi astyrtyn týrde oryn aldy. Últ patriottaryna jaghymsyz maghynadaghy «últshyl» degen aidar tanyldy. Olardyng memleketshildik kózqarastary «memleket mýddesine say» dep emes, olardyng úsynystary «jeke adamdardyng jeke kózqarasy» dengeyinde qalyp otyrdy...

Osylaysha «Últshyldyq» pen «Patriot» úghymdarynyng arasy jasandy týrde ajyratyldy. Kóp úzamay, últshyldyqtan ajyraghan «patriotizm» kóbine jalang deklorasiya kýiine týsti. Múnday jaghday ‑ halyq tarapynan qoyylatyn últtyq mýddelerding  memleketti tolyq baqylauyna alghan biylik mýddesimen say kelmegende oryn alatyn zandy qúbylystar.  Búl – barlyq avtoritarlyq‑diktatorlyq sipattaghy memleketterge tәn ortaq qúbylys.

Áriyne, últtyq patritoizmning qarqyndy damuyna kedergi bolghan kóptegen qosymsha faktorlardy atap ketu kerek. Ol faktorlar obektivti jәne subektivti dep ekige bólinedi.

Obektivti faktorlar qataryna mynalardy jatqyzamyz:

1. Últ tarihyna qatysty derekterde birizdilik bolmauynan jәne kóptegen derekterding sol zamanghy sayasy koniukturagha say búrmalanuynyng nәtiyjesinde tariyhqa qatysty aiqyn kózqarastyng bolmauyna әkeldi. Ol tarihy sanamyzdyng tútastyghyna núsqan keltirip otyrdy.

2. Osynday tútastyqqa qol jetpegen son, tarihy sanamyzdy ózge kýshterding ‑ meyli, ol syrtqy imperiyalyq kýshter bolsyn, meyli, avtoritarly óz biyligimiz bolsyn ‑ jiktep‑jilikteuine mýmkindik berip otyrdy. Oghan qarsy túrugha últshyldar tarapy dayyn bolmay shyqty. (Búny, óz kezeginde, bizdegi jetekshi últtyng әli de qalyptaspaghanynyng kórsetkishi dese bolady).

Al, subektivti sebepter qataryna mynalardy jatqyzar edik:

1. Qogham sanasyna elimizdegi demokratiyanyng әli de jetilmey jatqandyghy, halyqty sol sebepten «qolmen basqaru» qajettigi;

2. Syrtqy qauipter últshyldyqqa jol bermey otyrghany turaly anyzdar.

3. El biyligindegi túlghanyng (újymdyq túlgha desek te bolady) Últtyq memleket qúrugha qúlyqty emestigi;

4. Últtyq‑memlekettik kýrestegi rulyq jikshildikting oryn aluy.

Mine, osy faktorlardyng bәri jinaqtala kele, Qazaqstandaghy últtyq patriotizmning óz mýmkindigi dengeyinde damuyna jol bermedi desek bolady...

Qazir jaghday ózgerdi me?

Eger, mәselege geosayasy túrghyda kelsek, qazir Qazaqstan halqy ózining memlekettik qauipsizdigi ýshin birigui qajet ekenin aiqyn úgha bastady.  Ol aradaghy rulyq‑jershildik kedergilerdi sylyp tastap, memlekettik tútastyqqa qaray úmtyluda. Soghan say últtyq patriotizm qayta janghyru jolyna týsip keledi dese bolady. Múnday tútastyq tәjiriybesi bizde bar. Mysaly, 2016 jyldary qazaq halqy «jer satu» mәselesinde patriotizmning ozyq ýlgisin kórsete alyp edi. Odan keyingi oryn alghan birneshe oqighalarda da qazaq halqy óz moynyna memlekettik jauapkershilikti alugha birshama dayyn ekendigin sezdirdi.

Býginde, halyq «Memlekettik til» jәne «Memlekettik qauipsizdik» tónireginde birigu ýstinde. Ol óz qúzyryna memleketting «memlekettik jauapkershiligin» alu arqyly,  últtyq mәdeny qúndylyqtaryn «Qazaqstan halqyn biriktirushi әri biregeylendirushi faktor» dep ashyq jariyalay bastady.

Mine, jana kezendegi últtyq patriotizmning sipaty osy. Ol – bastapqy «Memlekettik birlikten»  birtindep, nebir qiynshylyqtardan óte kele «Qazaqstan halqynyng ruhaniy‑mәdeny tútastyghyna qol jetkizui» jolyna qaray bet búrdy!  Halyq osylay birikse, oghan qarsy túrar kýsh bolmaydy.

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz