Aldymyzda Respublika kýni kele jatyr. Qayta janghyrghan búl aituly data, aishyqty meyrem – elimizding ótkenine kóz jýgirtip, keleshegine baghdar aiqyndaytyn manyzdy kýn.

Osy rette biz jas buyn qalamgerlerdi az-kem әngimege tartyp, «patirotizm» sózining asyl mәnisi turaly sóz talqy jasaghan edik.

Abai.kz aqparattyq portalynyng búl jolghy spiykerleri: Erasyl Sәrsenbay, Jadyra Tóleuqonyr jәne Serikjan Qajytay.  

«Bizding jastar patriot pa?» Bolmasa, «olardyng boyyna patriottyq ruhty qalay darytamyz?» degen súraqtargha olar ashyla sóz kósiltti. Óz kókeylerinde jýrgen oilaryn lyqsyta syrtqa tógiltti. Endi atalghan talantty jastardyng pikirine sóz berelik.

PATRIOTIZM – OTANGhA DEGEN ShYNAYY, RIYaSYZ SÝIISPENShILIK!

Erasyl Sәrsenbay, aitysker aqyn:

- Otangha degen kózqaras, óz halqyna degen sýiispenshilik, óz salt-dәstýrin qúrmetteuge úmtylu, óz últy men elining jenisterin maqtanysh etu - osy úghymdardyng barlyghy patriotqa tәn qasiyettermen tenestiriledi. Patriotizm qarapayym sózben aitqanda, óz Otanyna, tiline, salt-dәstýrine, mәdeniyetine degen sýiispenshilik.

Mәselenki, osy orayda aita ketetin bolsaq: patriotizm ózine tәn konservatizmmen múnday jaghdaylarda qalyptasqan tәrtipti qorghay alady nemese qiyn jaghdaylarda ony saqtau jolynda qoghamdy birlikke shaqyra alady. Búl ýstem tap ýshin óte ynghayly, óitkeni búl olargha ózderining artyqshylyqty jaghdayyna qauip tóndirmeytin, olar ýshin paydaly qorghanys baghytyn zandastyrugha mýmkindik beredi.

Dәl osynday patriotizm qogham mýddelerinin, osy mýddelerding ókili retindegi memleketting jәne Otannyng birtútastyghy turaly aitady. Dәl osynday patriotizm reaktivti, ózgeristerge qarsy reaksiyagha beyim bolady. Patriotizm jәne azamattyq – búl úghymdar maghynasy jaghynan óte úqsas, biraq әli de shamaly aiyrmashylyqtar bar. Otangha, últqa, mәdeniyetke, salt-dәstýrge degen kózqarasty kórsetetin adamy qasiyetterdi aitamyz. Patriotizm – Otangha degen shynayy, riyasyz sýiispenshilik.

Azamattyq, óz kezeginde, belsendi ústanym jәne memleketpen túraqty ózara әrekettesu bolyp tabylady.Qorytyndylay kele, patriotizm tek Otangha degen sýiispenshilik emes ekenin atap ótkim keledi. Ruhani-adamgershilik sapanyng kóptegen formalary men týsindirmeleri bar. Aytpaqshy, memleket bolashaq úrpaqty erte jastan otansýigishtikke bauludy qadaghalap, mektepterde arnayy baghdarlamalardy jýzege asyryp, eresek túrghyndar arasynda layyqty kónil-kýy qalyptastyruda.Belsendi patriotizm, kerisinshe, «bizdiki» ya «bizdiki emes» degen sheshimge negizdelgeni anyq jәne әrkimning mýddesin barlyghymen biriktiruge qarsy kýresedi. Onyng kózqarasy eski jolmen ómir sýruding mýmkin emestigimen jәne Otan ornalasqan әleumettik shyndyqty týbegeyli jana formagha tez ózgertu ýshin ózgertu qajettiligimen baylanysty. Onyng negizi – qalyptasqan qúrylymdaghy «bizdiki» men «bizdiki emes» arasyndaghy qalyptasqan qatynastardyng әdiletsizdigi.

Ayta ketu kerek, «bizdiki» kriyteriyleri әrtýrli boluy da mýmkin.Patriotizm óz aldyna qúndylyq bola almaytyny atap ótiledi. Ol búqaralyq sanada óte keng reaksiya taba alady, belgili bir iydeologiyalyq paradigmany etikalyq baghalaudyng qajetti sharty boluy mýmkin jәne әrtýrli sayasy kýshterding qysqa merzimdi biriguining belgili bir platformasyna ainaluy mýmkin, biraq patriotizmning ózi.

Sonymen, patriotizm úghymynyng asyl mәnin aishyqtay aitqan aitysker aqyn Erasyl Sәrsenbaydyng pikirinshe, óz aldyna iydeologiya nemese qúndylyq bola almaydy jәne bolmauy kerek degenge sayady.

PATRIOT BOLU - QAZAQ ELINING ÁR AZAMATYNYNG BORYShY!

Jadyra Tóleuqonyr, aqyn, ústaz:

- Patriottyq sezimning taza boluy - eng әueli ózing topyraghyna kindik qanyng tamghan ystyq úya - Otannan búryn, ortan, otbasynnan bastau alady.  Onyng әrbir jetken jetistikteri men kemshiligine  ózinshe quanyp, múnaya biluing de bólek sezim dep oilaymyn... Otanynnyng tynyshtyghy bәrinen de eng qymbat. «Otansyz - adam, ormansyz – búlbúl» degen  oily sózding týp mәni de zor. Oilap qarasanyz, Otany joq әlem júrtynda qanshama elder bar. Búl, bizding baqytymyzgha búiyrghan baghasyz dýniyedey.

Patriottyq sanany jastargha qalyptastyruda memleketimiz qyruar júmystar, aluan josparlar atqaruda. Bayqap qarasanyz, qazirgi jas tolqynnyng otanshyldyq sana - sezim órisi oyau! Sergek! Búl da  sonyng nәtiyjesi ispetti kórinedi maghan. Qoghamdyq sayasy týrli jaghdayattar da  ózgeristerge alyp keletinin synalap, baghamdap, bolashaqqa myzghymas baghdar alugha betbúrystar jasaudamyz. Álemge tanylghan el boldyq! Derbes tútas shekaramyz bar! Aybyndy әskerimiz bar! Ózindik damu strategiyamyz  birte - birte iske  asyrylyp ta jatyr.

Patriot bolu - әr Qazaq elining azamatynyng boryshy dep úghamyn!  Ol neni bildiredi degen súraq tuyndaydy osy túrghyda?  Búghan bylay jauap qatqanym jón bolar. Qanday da sala mamany bolsang da, óz memleketing ýshin adal qyzmet et, ótkeninen qúndylyqtar izde, bolashyghynan ýmit art. Mine, sol da bolsyn patriot ekeninning bir aiyrym belgisi bolyp tabylmaq. Mysalgha, men ózim ústazdyq qyzmettemin. Jәne ol qyzmetim maghan únaydy. Shәkirt tәrbiyeleu manyzdy da erekshe enbek qatarynan... Ár shәkirt - sening býgingi investisiyan. Ertengi - jaryq izin, óshpes ýnin, tausylmas múran, órkendi ónegen! Otanshyl memleket - mәngilik kóshting aldy!

JASTARDYNG BOYYNDA ÚLTTYQ SANANY DAMYTU BIZDING BASTY NYSANAMYZ!

Serikjan Qajytay, jazushy, ústaz:

- Qoghamymyzda bolyp jatqan ózgerister patriotizm siyaqty qúbylysqa janasha kózqaraspen qaraugha mәjbýrleydi. Songhy kezderi qoghamymyz kýrdeli mәselege tap boldy – óskeleng úrpaqtyng ózin-ózi damytugha, ózin-ózi tanytugha degen qúlshynysynyng joqtyghy, sonday-aq óz elining damuyna ýles qosugha qúlyqsyzdyghy. Búl kóbinese eski bilim beru jýiesining joyylyp, janasynyng eshqashan qúrylmauymen baylanysty. Biylikting qoghamdy biriktire alatyn últtyq iydeyany qúrugha qatysty enjarlyghy, sonday-aq elding últtyq qúndylyqtaryn ilgeriletuimen baylanysty belgisizdik óskeleng úrpaqtyng kóp jaghdayda tarihty maqtan tútudy dogharuyna әkeldi. Óz elinin, otandastarynyng mәdeny jәne ghylymy jetistikteri. Sonyng saldarynan patriotizm sәnge jatpaytyn nәrse, tipti qazirgi adamgha mýldem qajet emes qasiyet retinde qabyldana bastady.

Al patriotizm adam ómirining barlyq salalarynda (qarym-qatynas, oqu qyzmeti, enbek) kórinetindikten, patriotizmning bolmauyna baylanysty kelensiz qúbylystar osy salalardyng әrqaysysynda kórinis beredi. Búl qarym-qatynas pen ózara әrekettestikting destruktivtiligine, bilim qúndylyghynyng tómendeuine, júmystaghy jauapkershilikting tómendeuine, әleumettik manyzdy ómirlik maqsattardyng bolmauyna әkeledi. Jogharyda atalghan faktorlardyng barlyghy tәueldilik pen deviantty minez-qúlyqtyng barlyq týrlerining sandyq ósui siyaqty tendensiyany tudyrady.

Qylmyskerler, nashaqorlar, júmyssyzdar men sauatsyz jastardyng kóbengi aldaghy jyldarda ýmitsiz jaghday tughyzuy mýmkin...

Patriotizm – jalpylama týrde Otangha degen sýiispenshilik sezimin, onyng mýddelerine qamqorlyq pen ony jaulardan qorghaugha dayyndyghyn bildiretin qoghamdyq-sayasy jәne adamgershilik qaghida. Patriotizm tughan elining jetistikterine maqtanudan, onyng sәtsizdikteri men qiynshylyqtaryna kýiinuden, onyng tarihy ótkenine qúrmetpen qaraudan, halyq jadyna, últtyq jәne mәdeny dәstýrlerge qamqorlyq jasaudan kórinedi. Áleumettik-psihologiyalyq sezim retinde patriotizm ejelden tughan jerge, kәdimgi ómir saltyna degen sýiispenshilik týrinde payda bolghan.

Memlekettilikting damuymen patriotizm Otandy qorghauda, Otan mýddesin qorghauda tabandylyq pen batyldyqty talap etumen baylanysty sayasy maghynagha toly. Jeke túlghanyng negizgi qasiyeti retinde patriotizm jeke túlgha qyzmetining barlyq aspektilerinde - qarym-qatynasta, oquda, enbekte, sonday-aq jeke adam men qorshaghan shyndyq arasyndaghy qarym-qatynastyng barlyq týrlerinde kórinedi.

Statistikalyq derekterge sensek, býginde el halqynyng 19,8 payyzy – jastar. Sol sebepti, jana buynnyng ómirge aralasuyn eskere otyryp, «Patriotizm turaly» Preziydent QasymJomart Toqaev: «Elimizding әrbir azamaty júrtshylyqtyng aldyna shyqqanda últtyq mýdde men qazaqstandyq patriotizm qaghidattaryn basshylyqqa aluy kerek», - degen edi.

Qorytyndylay kele, jan-jaqty patriottyq tәrbiyeni pedagogikalyq tәjiriybege belgili bir jýiede engizu – qazirgi uaqytta – janashyldyq dep qosqym keledi.

Azamattyq-patriottyq tәrbie jýiesinde jýzege asyrylatyn Qazaqstannyng әleumettik belsendi azamattaryn qalyptastyru kәsiptik bilim men eldegi jәne әlemdegi әleumettik-ekonomikalyq jәne ruhany ózgeristerding tyghyz baylanysyn qamtamasyz etetin eng manyzdy baghyt bolyp tabylady. Jastardyng boyynda azamattyq pen últtyq sanany damytu bizding basty nysanamyz.

Erik Qayratbekúly

Abai.kz