Sәken Bozaev. Adamnan adam jasaytyn mamandyq iyeleri
Múghalim qyzmetinin qoghamdyq-әleumettik mәni teren. Ol - adamnan adam jasaushy mamandyq iyeleri. Múghalim enbegi – taza shygharmashylyq enbek. Onyng kórinetin alany – sabaq. Sabaq beru kәsip emes, múghalimning shygharmashylyq óneri. Ol ondaghan oqytu tәsilderin bayqap kóredi de, óz әdisin tandaydy. Ondaghan kitaptardy oqidy da, óz sózin aitady. Bótenning sózi men oiy boyynsha oqytu mýmkin emes. Ýnemi bayqap kóru, ýnemi jetildiru, ýnemi jetilu – múghalim qyzmetining basty kórsetkishi. Professor M.N. Skatkinnin « sabaq - pedagogikalyq shygharma» deui tegin aitylmaghan Áli berilmegen, erteng beriletin sabaqtyng shygharma retinde tuu satylary, ony iske asyru joldary bolady. Búdan búrynghy jyldary jasalghan nemese standarttalghan modaly tәsilderdi talghamsyz qoldanu arqyly jana sabaq beru shygharmashylyq emes. Aldynghy jylghy bala biylghy bala emes. Jyl ishinde ózgermeytin bilim, tәjiriybe bolmaydy.
Múghalim qyzmetinin qoghamdyq-әleumettik mәni teren. Ol - adamnan adam jasaushy mamandyq iyeleri. Múghalim enbegi – taza shygharmashylyq enbek. Onyng kórinetin alany – sabaq. Sabaq beru kәsip emes, múghalimning shygharmashylyq óneri. Ol ondaghan oqytu tәsilderin bayqap kóredi de, óz әdisin tandaydy. Ondaghan kitaptardy oqidy da, óz sózin aitady. Bótenning sózi men oiy boyynsha oqytu mýmkin emes. Ýnemi bayqap kóru, ýnemi jetildiru, ýnemi jetilu – múghalim qyzmetining basty kórsetkishi. Professor M.N. Skatkinnin « sabaq - pedagogikalyq shygharma» deui tegin aitylmaghan Áli berilmegen, erteng beriletin sabaqtyng shygharma retinde tuu satylary, ony iske asyru joldary bolady. Búdan búrynghy jyldary jasalghan nemese standarttalghan modaly tәsilderdi talghamsyz qoldanu arqyly jana sabaq beru shygharmashylyq emes. Aldynghy jylghy bala biylghy bala emes. Jyl ishinde ózgermeytin bilim, tәjiriybe bolmaydy. Uaqyt ta búrynghy emes, ómir kýn sayyn janalyqtar tughyzyp jatady. Ár sabaqta әr klastyn, әr oqushynyng ereksheligi eskerilui kerek. Múghalim oisha klastaghy әr oqushyny kózine elestetip, sabaq materialyn týsindirudi soghan layyqtaydy.
Oqytudyng tyng tәsilderi ózin naqty jaghdaygha beyimdep qoldanudy qalaydy. Múghalim sabaqta oryndaushy emes , jasaushy. Sabaq múghalimning shygharmasy, diktant emes. Sabaq әdistemelerin tandauda múghalimderge tolyq erkindik berilui kerek. Búl baqylau men talaptardan bosatu emes. Sabaq әdis-tәsilderin tandaudaghy erkindik – oqu prosesin iske asyruda múghalimge berilgen qoghamdyq senim dep qaralghany dúrys.
Múghalimning negizgi qúraly – sóz. Ony eshqanday tehnikalyq qúraldar auystyra almaydy. Sózding mazmúndylyghy, jýieliligi, týsiniktiligi, aiqyndylyghy, dәldigi, obrazdylyghy – múghalimning naghyz shygharmashylyghy. Múghalim sabaqtaghy aitylatyn sózin dayyndaghanda neden bastap, nemen ayaqtau; alghashqydan kelesige qalay kóshu; oqu materialynyn basty iydeyasyn qanday sózben jinaqy etip aitudy anyqtaydy. Búl jerde úly jazushylar sekildi «bir sózdi tabu ýshin myndaghan tonna sóz rudasyn qotarghany siyaqty» izdengen dúrys. Ár sabaqqa jospar- konspekt kerek. Ol múghalimning derbes «kuhnyasy». Jospar – konspekt sabaqqa kerek emes, sabaqqa deyin kerek. Demek, ol aldyn-ala josparlaghanday bolyp ótu ýshin kerek, sabaqta oqyp beru ýshin emes.
Sabaq degenimiz – múghalim men oqushynyng qarym – qatynasy. Ol qatynas ózara syilastyqqa qúrylugha tiyis. Balanyng mýmkindigine sengen múghalim men senbegen múghalimning әreketi әrtýrli. Oqushynyng kemshiligin kórgish bolsan, yqylasyn joyasyn. Kisi ekenine kýmәnmen qarasang baladan kisi shyqpaydy. Kópting kózinshe balanyng kemshiligin betine baspa. Senip aitqan syryn shashpa. Sabaqtyn maqsaty – balanyng basqagha úqsamaytyn qasiyetin ashu. Balany tandandyrudy úmytpa Danalyqqa úmtylu – tanqaludan bastalady. Balanyng taghdyryna oilanyp qara. Sabaqqa qyzyqpasa sebebine ýnil. Tәrtip búzsa sebebine ýnil. Sebebin ózinnen izde. Múghalim men bala qarym – qatynasy syilastyghynyng mәni osynday ústanymdar boluy kerek.
Múghalimning sózi men isi jasandy emes, shynayy boluy asa qajetti shart. Múghalimning bilimdi boluy jetkiliksiz. Balanyng jan dýniyesin týsinbeytin múghalim – múghalim bola almaydy. Balanyng yqylasyn oyata bil. Qolynan is keletinine sendire bil. Bagha qúndy emes, bala qúndy. Ár bala óz mýmkindigining joghary – tómendigine qaramastan, ózinshe ghajayyp jaratylys. Balagha syily bolamyn desen, ózing de balany syila. Sabaghynnyng qonymdylyghyna kóp izdenispen, tapqyr sheberlikpen ghana jetuge bolady. Jaqsy múghalimning jetegi eleusiz. Bala qalay ergenin ózi de bayqamay qalady, Aytayyn degenin, ýireteyin degening ózinnen bayqalmasa, bala senbeydi.
Álemdik pedagogikanyng sheshuin tappaghan alty problemasy bar deydi ghalymdar. Sonyng biri – adamnan adam jasau kerek pe, әlde maman jasau kerek pe degen mәsele. Japonnyn Samsung firmasy mandayshasyna « әueli – adam, sodan song isi» dep jazylghan kórinedi. Jazylghan sózi men istelgen isteri qabysyp jatady eken. Árbir azamatynyng jeke basyna qúrmetpen qarau – sapaly isting alghy sharty. Múghalimning әrbir sabaghy oisyz oryndaushy emes, balalardyng oqu qyzmetinin kәsiby basqarushy boludy mindetteydi. Sabaq ýstindegi múghalimning basqarushylyq qyzmeti - óner. Onyn da zandylyqtary, ústanymdary bar. Múghalimnin oqu sәtindegi basqarushylyq júmysy - balalardyng aqyl-oyyn, qabiletin, daghdysyn maqsatqa say paydalana bilu.
Tәuelsizdiktin tura joly – bilimde dep tújyrym jasalghan. Atalyq sóz qaldyrghan ata-babalarymyz aqshaly qalta men kýshti bilekten góri bilimdi erekshe baghalap, ony ómirlik múrat etudi keyingige amanat etken. Babalardyn sol ósiyeti óz ornyn taba alsa jaqsy. Túlpardan jaby ozghan elde talantty úl-qyzdardyng baby qanbay, daryndylarynyn baghy janbay jýrgeni jasyryn emes. Qoryqqany men qaltalyny ghana syilaytyn kezenning ótkeli tazalansa bilim jolyn tandaghan úrpaqtyn da , mektep pen múghalimnin de baghy ashylar edi.
Sәken Bozaev
Atyrau oblysy,
Qúlsary qalasy.
Abai.kz