30 tamyz – Konstitusiyasy kýni

• Qazaqstan Respublikasynyng alghashqy konstitusiyasy memleket Tәuelsizdigi jariyalanghannan son, eki jyldan keyin 1993 jyly 28 qantarda qabyldandy.
• Búl konstitusiyada memlekettik basqaru týri – parlamenttik formada bolady dep kórsetilgen. Al, Konstitusiyalyq sot – sot biyligining eng joghary bútaghy retinde qaralyp, konstitusiyany qorghaudyng kepili boldy.
• Alghashqy konstitusiya eki-aq jyl qoldanysta bolyp, óz qyzmetin toqtatty. Qazirgi yaghni, ekinshi konstitusiya 1995 jyly 30 tamyz kýni jalpyhalyqtyq Referendum negizinde qabyldandy jәne 5 qyrkýiekte óz kýshine endi. Konstitusiya 9 taraudan, 98 baptan túrady.
• 1995 jyly jalpyhalyqtyq Referendum negizinde qabyldanghan Konstitusiyanyng 18 jyl ishinde 98 babynyng 34-i punkti, 341 tarmaqtyng 91-i punkti ózgergen. Sonyng ishinde Konstitusiyanyng negizgi jәne tirekti, keleli mәseleleri men Preziydenttin, Parlamentting ókilettilikteri turaly baptaryna kóptegen ózgertuler men tolyqtyrular engizilgen.

Abai.kz

30 tamyz – Konstitusiyasy kýni

• Qazaqstan Respublikasynyng alghashqy konstitusiyasy memleket Tәuelsizdigi jariyalanghannan son, eki jyldan keyin 1993 jyly 28 qantarda qabyldandy.
• Búl konstitusiyada memlekettik basqaru týri – parlamenttik formada bolady dep kórsetilgen. Al, Konstitusiyalyq sot – sot biyligining eng joghary bútaghy retinde qaralyp, konstitusiyany qorghaudyng kepili boldy.
• Alghashqy konstitusiya eki-aq jyl qoldanysta bolyp, óz qyzmetin toqtatty. Qazirgi yaghni, ekinshi konstitusiya 1995 jyly 30 tamyz kýni jalpyhalyqtyq Referendum negizinde qabyldandy jәne 5 qyrkýiekte óz kýshine endi. Konstitusiya 9 taraudan, 98 baptan túrady.
• 1995 jyly jalpyhalyqtyq Referendum negizinde qabyldanghan Konstitusiyanyng 18 jyl ishinde 98 babynyng 34-i punkti, 341 tarmaqtyng 91-i punkti ózgergen. Sonyng ishinde Konstitusiyanyng negizgi jәne tirekti, keleli mәseleleri men Preziydenttin, Parlamentting ókilettilikteri turaly baptaryna kóptegen ózgertuler men tolyqtyrular engizilgen.

Abai.kz

Esbol Ómirjanov. Sәken Ózbekúlynyng alghashqy Konstitusiya jobasy

Elimizdegi konstitusionalizm tarihynda 1991 jyldyng qantarynda «Azat» gazetining №1 sanynda jariyalanghan ghalym Sәken Ózbekúly jasaghan Qazaq Respublikasynyng Konstitusiyasy jobasynyng alar orny erekshe. Memleketimiz tәuelsizdikti óz qolyna almastan búryn, úsynylghan búl jobada qazaq elining bolashaghy qay baghytta órbuine qatysty keleli iydeyalar úsynylghan edi.

Qúrylymy jaghynan Konstitusiya jobasy Preambuladan, 7 taraudan jәne 91 baptan túrady: birinshi tarau – Qazaq Respublikasynyng memlekettik egemendigi turaly, ekinshi tarau – Qazaq Respublikasy azamattarynyng húqyqtary men mindetteri, ýshinshi tarau – Últtyq mәjilis, tórtinshi tarau – Qazaq Respublikasynyng Preziydenti, besinshi tarau – Qazaq Respublikasynyng Ministrler kabiyneti, altynshy tarau – Sot biyligi, jetinshi tarau — Prokuratura dep atalady.

Joba avtory qazaq jerin kóptegen últ ókilderi mekendeytindigin eskere otyryp, konstitusiya jobasynyng 1 babyn «Qazaq respublikasy – tәuelsiz demokratiyalyq últtyq memleket», al 3 babyn «Qazaq respublikasynyng memlekettik egemendigi qazaq últynyng jәne respublikany meken etetin barlyq últ ókilderining qolynda» degen mәtinde beredi. Osy jerde mәn berudi talap etetin taghy bir mәsele — memleket atauy. Joba avtory memleketti «Qazaq respublikasy» dep ataghan, yaghny búl —memleketting qazaq últynyng memleketi ekendigin naqtylay týsetin atau. Memleketti sol memleketting negizin qúrap otyrghan últtyng atauymen atau da sol últtyng memleket damu jolynda mýddeliligin arttyra týsedi jәne basqa últtargha degen aghalyq, qamqorlyq sezimin oyatary sózsiz.

Konstitusiyanyng búl jobasy jóninde sóz qozghaghanda býgingi kýni sheshimin taba almay jýrgen qordaly mәselelerding negizgisi til turaly aitu óte oryndy. Konstitusiyanyng Sәken Ózbekúly úsynghan jobasynyng 4 baby Qazaq respublikasynyng memlekettik tilining tek qazaq tili ekendigin bekitedi. Múnda avtor Qazaqstan halqynyng san aluandyghyna emes, ortaq úghynysu tilining qajettiligine mәn beredi jәne әr azamattyng memlekettik tildi mengeruining ol ýshin qasiyetti borysh ekendigin aldygha tartady. Búl jerden týiin jasaytyn mәsele, eger memleket mýddeli bolmasa, memlekettik til ýirenuge tipti 100 jyl uaqyt berilse de sheshilmeytin mәsele kýiinde qala beredi. Sondyqtan da balamasy joq memlekettik tilding mәrtebesin Ata Zangha ózgertu engizu arqyly naqty bekitu uaqyt talaby bolyp otyr.

Jobanyng 12 babyna sәikes, Qazaq respubliy-kasynyng zandary jergilikti halyqtyng dәstýri, әdet-ghúrpy men demografiyalyq erekshelikteri negizinde qabyldanady. Qazaqstan kópúltty memleket bolghandyqtan, biz osy uaqytqa deyin últtyq zandar qabyldaghan joqpyz. Osy bir osal tústardyng әserinen últtyq sipatymyzdy ereksheley týsetin jәne ata-babamyz negizin qalaghan qúqyq normalary memlekettik zandargha negiz bola almady. Endi ghana, qazaq últy jalpy halyqtyng alpys tórt payyzyn qúraghan kezde, osy mәseleni zang shygharushy organnyng kýn tәrtibine qoyatyn uaqyt tuyp otyr.

Osy jobada S.Ózbekúly alghash ret memleketting zang shygharushy organyna Últtyq Mәjilis atauyn bergen. Jobanyng 43 babyna sәikes, Qazaq respublikasynda memlekettik ókimetting jogharghy jәne tek jalghyz zang shygharatyn organy Últtyq Mәjilis bolyp tabylady. Avtor jogharghy zang shygharushy organdy bir palataly jәne jylyna eki ret shaqyrylatyn eski kenestik tiptegi Jogharghy Kenes ýlgisinde úsynghan. Sol kezendegi memlekette qalyptasqan ekonomikalyq jaghdaydy eskergen ghalym, Jogharghy Kenesting memleket qazynasyna auyr bolmauyna mәn bergen. Keyinnen parlamentting túraqty júmys isteuine ong pikirde bolghanymen, unitarlyq memlekette tek bir palatadan túratyn parlament qúrudyng jetkilikti ekendigin ghalym ómirining sonyna deyin aityp jýrdi.

Avtor memlekette parlamenttik biylikti úsynghan, jobada atqaru biyligining basshysy bolyp preziydent tanylady jәne ondaghy 65 bapqa sәikes ózining bar-lyq memlekettik qyzmeti turaly Últtyq Mәjiliste esep berip otyrady.

Jobanyng 66 babyna sәikes respublika preziyden-ti janynan kenesshi jәne әkimshilik basqarushy organ – Memlekettik alqa qúrylady. Onyng qúramyna viyse-preziydent, premier-ministr jәne preziydentting ózi taghayyndaghan ekonomika, pravo, mәdeniyet salasy-nyng mamandary kiredi. Sonymen qatar, Memleket-tik alqa mýsheleri Preziydentting tapsyrmasy boyynsha sheshim qabyldap, preziydentke bayandau-gha haqyly. Respublika preziydenti Memlekettik alqa mýshelerining jasaghan qorytyndysyn eskere otyryp, óz atynan tiyisti sharalardy belgileydi. Dәl osy memlekettik alqa qúru iydeyasy kórshiles Resey memleketinde tiyimdi jolmen iske asyryluda.

Jalpy alghanda, últtyq mýdde eskerile jazyl-ghan konstitusiya jobasynda oryn alghan iydeyalar bolashaqta da memleket ýshin óz paydasyn tiygize jatar degen ýmittemiz.

Abai.kz

Konstitusiyagha qatysty maqalalardy tómendegi siltemelerden oqy alasyzdar:

Barlybek Syrtanov. Qazaq elining ustavy
http://old.abai.kz/node/4666 
Ámirjan QOSANOV. ATA ZANNYNG AHILLES ÓKShESI
http://old.abai.kz/content/emirzhan-kosanov-ata-zannyn-akhilles-okshesi
Múhan Isahan. Ata zanymyz Alashty úshpaqqa shygharsa iygi!
http://old.abai.kz/content/mykhan-isakhan-ata-zanymyz-alashty-yshpakka-shygarsa-igi 
Múrat Nasimov. Ata zang – túraqtylyq pen patriotizmning irgetasy
http://old.abai.kz/node/14666