Osy taqyrypta Respublika kýnine oray «QazaqAkademiyasy» ortalyghy «Men –  ózinmin, Otanym...» atty I respublikalyq onlayn-bayqauy ótkenin jәne onyng qorytyndysyn búghan deyin jariyaladyq.

Nazarlarynyzgha jýldeli bolghan jastardyng esselerin úsynamyz. Jas jýrekterding lýpilin birge tyndayyq, qadirli oqyrman!

«Men ózinmin, Otanym…»

Auasymen tynystap, topyraghyn basyp, tabighatyn qúshyp, bar kýibeng tirshiligindi ótkizip jatqan Otan – әr adam ýshin manyzy zor týsinik. Maqsatymyz da, túlghalyq qasiyetimiz de, ómirimizding mәni men sәni de tughan jerde qalyptasady. Otan – senin  ýiin, qanyn, janyn, qalpyn, taghdyryn. Al Otandy sýimeu mýmkin be?

Joq, mýmkin emes dep oilaymyn. Qanday jaghday bolsa da, jýreginning týbinde elge degen sýiispenshilik jatady. Alayda keybir azamattarymyz «Otandy sýimeuge bolady» degen ókinishti oidy oilaugha eriksiz iytermeleydi. Mening elim Qazaqstan sonau yqylym zamannan beri ózining últjandy minezimen erekshelenedi. Elin sýietin batyry men aqyny kóp el. Biraq qazirgi úrpaq otansýigishtik qasiyetin joghaltyp bara jatqanday. Óz tilin, tarihyn, dәstýrin bilmeytin azamattar – elining taghdyryna beyjay qaraytyn quyskeude úrpaq ósirip otyrghan qoghamnyng kórinisi. Al memleketting tiregi, jastar, bizder emespiz be? Elin sýimegen, oghan qyzmet etpegen jan eshqashan túlgha bolyp qalyptaspaydy. Biz Otansyz eshkim emespiz.

Men oilana kele Otangha degen sýiispenshilikti bylay tújyrymdadym. Ózin últjandymyn dep atay alatyn azamattyng boyynda 4 manyzdy qúndylyq bolugha tiyis dep týsinemin. Onyng birinshisi – til. Kim qay últtyng tilinde sóilese, jany sol últqa tiyesili. IYә, óz eline degen mahabbatyndy eng aldymen onyng tilin bilumen kórsete alasyn. Til – últty últ etetin basty túghyr.

Ekinshi qúndylyq – tarihymyz. Babalarymyzdyng el ýshin jýrip ótken nebir auyr joldaryn bilmeytin qazirgi úrpaq beybit tannyng qadirin bilushi me edi?! Qazirgi azat ómir ýshin qanyn tókken, janyn bergen  túlghalar men olardyng erlikterin bilmesen, nenmen maqtanbaqsyn?! Al el degende keudesin maqtanysh kernemegen jan qalaysha elin sýimek? Meninshe, bizding tarihymyz – maqtanugha túrarlyq últ ekendigimizding móri.

Ýshinshi qúndylyq dep dindi atar edim. Óitkeni dinimiz tarihymyzben egiz dep bilemin. Sonau Qarahan memleketinen bastap islam dini halqymyzben bite qaynasyp ketti. Ata-babamyzdan múra bop qalghan salt-dәstýrimizding bәri dinimizben astasyp jatyr. Al salt-dәstýr – últtyng qalpy, ereksheligi.

Tórtinshi qúndylyq – tәrbiye. Halqymyz tәrbiyeni basty oryngha qoyghan. Ýlkendi qúrmettep, kishige izet kórsetetin, sypayylyq pen úyandyqqa baulityn ózgeshe zor tәrbiyelik ústanymymyz bar. Últtyq tәrbie – bizding eng qasterli asyl qazynamyz.

Osynau tórt qúndylyq jastardyng boyynda bar ma? Ózge tilde ózinikindey sayrap, al óz tilining dәrejesin tómen sanap, tipti, bilse de sóileudi ar kórip jýrgen talay jastar bar. Tarihymyz she? Ony biludi manyzdy sanamaytyn, óz últynyng qalay qalyptasqany qyzyqtyrmaytyndar jeterlik. Al asyl dinimizdi týrli jat aghymdargha almastyryp, oghan qosa, adamgershilikke jat qasiyetterdi nasihattaytyn las dinderding tuyn kóterip jýrgen azamattarymyzdy da kóz kórip jýr. Jas úrpaq ózge elding azghyn kózqarastarymen susyndaghan әleumettik jeliler men muzyka, filimder arqyly tәrbie alyp jatqan joq pa? Osydan qayta aldynghy mәselelerge oralamyz. Óitkeni óz ana tilimizde tarihymyzdy, taza dinimizdi, últtyq tәrbiyeni jetkizetin sapaly dýniyelerimiz joqtyng qasy. Osy mәselelerdi qolgha alugha ne kedergi bolyp jatqanyn týsinu de qiyn. Alayda óz basym alda bir jarqyn bolashaqtyng bolatynynan ýmitimdi ýzbeymin. Nege deseniz, az bolsa da, jýregi el dep soghatyn jastarymyzdyng Otangha degen sýiispenshiligi seyilmey, elimizge bir silkinis әkeletinine senemin!

Elimizding qazirgi jay-kýiine myng da bir shýkir! Keler kýndi ózimshe bir minsiz beynede elestetemin. Men ýshin minsiz Qazaqstan mynaday boluy kerek: halqymyzdyng jasy da, kәrisi de tek memlekettik til – qazaq tilinde sóileytin últ. Tarihymyz basty nazardaghy qúndylyq bolghandyqtan, sol bir ótken tarihy nar túlghalarymyzdyng ornyn basatynday azamattary kóp. Últymyz sonday tәrbiyeli, tatu-tәtti, basqa elder qyzyghyp qaraytynday baqytty últ bolsa, shirkin! Boyynan iman pen qarapayymdyq, qonaqjaylyq ketpegen el bolyp, bir qúdaydan tilerimiz tek jaqsylyq bolyp kýn keshsek, búdan artyq baqyt bar ma!

Sózding sonyn Otangha degen ystyq sezimnen tughan myna bir ólenimmen týiindesem deymin:

Ana tilim – qazynasy halqymnyn,
Asyl dinim, tamyrysyng saltymnyn.
Maqtanatyn asyl múram qashan da
Tarihy men tәrbiyesi últymnyn!

Tughan jerim – keudemdegi jýregim,
Sensing panam, ystyq úyam, tiregim.
Men ózinmin, Qazaqstan – Otanym,
Búl fәniyde sen dep ómir sýremin!

Arujan ShINIBAY,

Almaty qalasy,
Núr-Mýbarak Egiypet islam mәdeniyeti uniyversiyteti

Elimning erteni – mening ertenim

Egemendi elimizding erteni, berekeli bolashaghy yntymaghy men birligi  býldirgendey býrlegen, jasynday jarqyldaghan, bizdey bilikti jalyndy jasóspirimderding uysynda ekeni aidan anyq dýniye. Armanymdaghy Qazaqstan turaly әldene demes búryn, eng әueli terenge tamyr tartqan taghylymdy tarihymyz turaly az-kem aitsam deymin. Azat tandy  san ghasyr ansaghan babamyzdyng tenizdey tereng tarihyna sýngidey sýngip, uaqyttyng pyraghyna minip ótken shaqty bir sholyp ótkim kelip otyr.

Ór namysty babamyzdyng ónegeli ómirine zer salsaq, olardyng etken enbegi, úmytylmas erligi, adaldan tókken teri, jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, jan dýniyeleri lastyq kórmey jasaghan júmystaryna oidym oimen oy jýgirtip parasatpen tarazylasaq, osynyng bәri Qazaq elining bolashaghy jarqyn bolsyn, altynnan sauyt taghynghan saq pen ghúnnyng úrpaqtary eshbir elge tize býkpesin, óskeleng úrpaq beybit kýnde ósip-ónsin, úrpaghymyzdyng kóginde núr, jerinde qút bolsyn degen maqsat-armanmen jasalghanyn týisigimizben týsinemiz.

Elimizding qazyghyn qaqqan Kerey men Jәnibek handardyn, Qasym, Tәuke, Esim  handardyng kósemdigi, ýsh jýzding basyn qosqan Abylay hannyn, Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shapyrashty Nauryzbay, Qaraqypshaq Qobylandy, Súranshy, Sauryq batyrlardyng erligi, nayza tili sýngidey bolghan Sýiinbay sekildi aqyndarymyzdyng sýbeli sózderi, jaqúttay jyrlary aq jauynday sebelegen Jambyldyng dastandary, Qúrmanghazynyng kýmbirley tókken kýileri,  asau kónili buraday búlqynyp, boratyp tókken jyrlary búrqasynday búrqaghan Búhar jyraudyng jyrlary, Mahambetting qynda jatqan qylyshtay qiyp týser óleng joldary, qara kýzdey qabarghan kónilding qúlpyn kóktem bolyp ashyp, jabyrqaghan  jandardy jazday jadyratqan danada dara Abay Qúnanbayúlynyng jipke tizgen marjanday ólenderi men qara sózderi, qazaqtyng ózi de, sózi de ólmesin dep әlippemizdi jazyp, qyryq eki әripti tandayymyzgha nauattay basyp bergen, úly aghartushy Ahmet Baytúrsynúlynyng oqulyqtary, «Oyan qazaq!» dep sol kezdegi qaranghy qazaqtyng kókiregine sham jaqqan  Mirjaqyp Dulatúlynyng mirding oghynday bolghan naqyl sózderi, Aqtamberdi, Shal aqyn, Shortanbay, Qashaghan, Maylyqoja, syndy jyraulardyng tolqyny toqsan búralghan tolghaulary, qara qyldy qaq jaryp qara sózding jiligin shaqqan Bóltirik sheshen, Tóle bi, Qazybek bi, Áyteke biylerding tórelikterimen  kóne asyl sózderi, Shoqan Uәlihanovtyng shoqtyghy biyik zertteuleri, Múhtar Áuezovtyng sap altynday enbekteri, Bauyrjan Momyshúlynyn  erligimen jazbalary! Qazaqtyng qamy, úrpaqtyng baghy ýshin qamshynyng sabynday qysqa ghúmyrda qyrshynnan qiylghan Qayrat, Lәzzat, Sabiralardyng úmytylmas  erlikterin aita otyryp, osy azat tanymyz ýshin arqa eti arsha bolghan, taghdyrdyng tauqymetin tartyp, janyn bergen babalarymyzdyng qaldyrghan zor múrasy, boyymyzgha quat, oiymyzgha shuaq berip, bolashaqqa degen qadamymyzdy nyqtay týsedi. Óitkeni beybit kýnning astynda ómir sýrip jýrgenimiz, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zamanmen qauyshqanymyz babalarymyzdyng qan men teri, dualy dúghalarynyng arqasynda. Sebebi olar osy elding bolashaghy ýshin qanshalaghan ghúlamalar ghaziz basyn qaterge tigip, úrpaq ýshin ajaldyng da alqymynan alghan!

Shynyna kelsek, ótkenning arnasyna sýngimesek bolashaqtyng bolmasy anyq. Qazaqtyng qaysar handaryn, batyrlaryn, aqyndaryn, jyrshy-jyraularyng aitqan sebebim, sol babalar qaldyrghan keng baytaq, kók oray shalghyn, darhan jerimizge ege bola alsaq, sol babalardyng din men dәstýri ýilesken izgi izimen jýre alsaq, amanat etip qaldyrghan ayauly ana tilin sarqyttay saqtay bilsek, qazaqylyq  qasqyr minezdi qanymyzda qaldyra alsaq, mine, sonda ghana bolashaghymyz bayandy, yntymaghyz ghúmyrly, tәuelsizdigimiz túghyrly bolady. Tarihymyzdy tanu, babamyzdyng kim ekenin bilu arqyly asar asuymyz, jeter jetistigimiz sheksiz bolady. Babamyzdyng taghylymdy tarihy, batyr keskini, ónegeli ósiyeti jýregimizde  ýmit otyn jaghyp, otangha degen mahabbatymyzdy ottan da ystyq eteri sózsiz. Biz babamyzdyng batyrlyghyn maqtan tútyp, kendey qaldyrghan qazynaly bilimderin azyq kórip, jalyndy jyrlarynan jangha shabyt alamyz. Tarihyn bilgen eldin  bolashaghy jarqyn bolady! Sebebi, jas buynnyng pir tútatyn túlghasy, elikteytin batyry, bolashaqqa baghdar kórseter baghbany, qaranghylyqtan jaryqqa shygharatyn shamshyraghy boluy kerek. Jastar sonda ghana ósip-óne alady. Quanyshymyzgha oray, Qazaq elinde ýlgi-ónege bola alatyn  túlghalar jeterlik. Sol ýshin de mandayymyzdaghy baghymyz eseli, kóshimiz kósheli!

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin aitayyn, el erteni tarihyn bilgen, óz tilin qúrmettep qasterlegen, din men dәstýrin úshtastyrghan, bilim men ghylymgha úmtylghan, júdyryqtay júmylyp, birligin bekem qylghan bizdey jastardyng qolynda! Endigi jogharyda aitylghan sózderding mening armanymdaghy Qazaqstangha qatysy – et pen sýiektey ajyratylmas dýniye! Óitkeni menin, dúrysy, bizding armanymyzdaghy Qazaqstan shyndyqqa ainaluy ýshin biz ótken ghasyrlarda kim bolghanymyzdy, qanday synaqtardan ótkenimizdi úmytpauymyz kerek. Jerimizding astynda baghaly qazyna, ýstinde sanaly halyq túratyn egemendi elding beybitshilikten basqa armany ne?! Sondyqtan biz armanymyzdaghy Qazaqstanda túryp jatyrmyz dep nyq senimmen aita alamyz! Sondyqtan, býgingi jastar bir-aq nәrseni armanday alady, ol Qazaqstannyng túghyrly  tәuelsizdigi men birligin sýrdey saqtap, kýn batystan shyqqansha babalar amanatyn oryndau.

Jәuken BORANBAY,

Almaty qalasy,
Núr-Mýbarak Egiypet islam mәdeniyeti uniyversiyteti

Elimning erteni – mening ertenim

Elimizding әrbir túrghyny óz bolashaghyn oilaydy. Ol kim bolghysy keledi, qayda júmys istegisi keledi, mamandyghyn ózgertui kerek pe, jalpy oquy kerek pe, sony oilap, tolghanady. Adam kýn sayyn tandau aldynda túrady. Mening bolashaghym elimizding ekonomikasy men sayasatyna baylanysty, óitkeni biz qazir ómir sýrip jatyrmyz jәne erteng nemese bir jyldan keyin ne bolatynyn bilmeymiz.

El ekonomikasy jaqsy bolsa, halyqtyng әl-auqaty artady. Men ózimning «ertenimdi» ekonomikasy, mәdeniyeti men ruhaniyaty joghary gýldengen demokratiyalyq elde kóremin, onda maghan erkin oilau, sóz bostandyghy, tandau, mamandyq tandau qúqyghy beriledi. Sonymen qatar, mening armanymdaghy elde mansaptyq ósu mýmkindigi bar. Men óz bolashaghymdy әrbir azamattyng qúqyghy men mindeti qúrmetteletin elde kóremin. Mening elim erteng joghary nanotehnologiyagha ie bolady.

Bizding bolashaghymyz – ózimiz jasaytyn, ózimizge ghana tәueldi ómirimiz. Men mektepti bitirip, ózime únaytyn mamandyq boyynsha joghary bilim alamyn, enbegim memleketime payda әkelsin, jalaqysy layyqty bolsyn dep tileymin. Elimizding bolashaghy kóp nәrsege baylanysty. Úrpaqtarymyzgha qanday bolashaq qaldyramyz, jerding ekologiyasyn qalay saqtaymyz, sony әr azamat oilanuy kerek. Bolashaqta jeke ómirimde ózara týsinistik pen syilastyqqa negizdelgen berik, tatu otbasyn qúrudy armandaymyn, ata-anamnyng kózqarasy men ýshin ýlgi.

Elimizding «erteni» bizge, yaghny óskeleng úrpaqqa, tikeley baylanysty. Búl úrpaqtyng bizding ýlken әlemge ne әkeletini bala kezinen qanday bilim alghanyna, qanday qúndylyqtardy iygergenine, adamgershilik ústanymdarynyng qalay qalyptasqanyna baylanysty. Ata-babamyzdan qalghan salt-dәstýrdi, mәdeniyet pen ónerdi múqiyat saqtau bizding qolymyzda.

Zaman, sәn, ómir yrghaghy qalay ózgerse de, ertengi kýnimiz zúlymdyqtan, ekijýzdilikten, jemqorlyqtan ada boluy ýshin biz әrqashan әdepti bolyp, adal jýrip-túruymyz, jarqyn oilauymyz kerek. Ertengi kýnimiz osynday boluy ýshin otansýigishtikke, adamgershilikke tәrbiyeleytin óner týrlerin kóbirek tútynuymyz qajet. Biz – jarqyn bolashaghymyzdyng kýreskerlerimiz, qúrylysshylarymyz, suretshilerimiz. Barlyghy óz qolymyzda, óz kýshimizde.

Yrysaldy KINJIKOVA,

Pavlodar qalasy,
Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy innovasiyalyq ýlgidegi
jalpy orta bilim beru mektebi

«…Núrly júldyz, babam tili, sen qaldyn!»

Til – jer betindegi qay-qay últ pen úlysta da, elderde de qasterli de  qasiyetti, qúdiretti úghym. Ol – әrbir jan balasyna ananyng sýtimen, әkening qanymen darityn, ata-babamyzdan kele jatqan halqymyzdyng erekshe qúndylyghy. Reseyding Shyghys zertteushisi Radlov V.V. «Qazaqtardyng tili jatyq ta sheshen, әri ótkir, kóbine ilip-qaghyp súraqpen jauap beruge kelgende tang qaldyrarlyqtay oralymdy sóileydi. Kez kelgeni, tipten sauatsyzdarynyng ózi, ana tilinde bizding Europada bayqap jýrgenimizden tek fransuzdar men orystardyng dәrejesinde sóiley biledi» –degen pikir qaldyrghan. Shetel ghalymdarynyng ózi bizding tilimizdi maqtan tútady jәne eng sheber tilderding biri dep sanaydy.

Óz últynyng tilin bilgen azamat sol últtyng ruhany baylyghyn boyyna qúiyp, qorshaghan ortadaghy bolyp jatqan qúbylystardy últtyng dýniyetanymymen qabyldap, últtyq sanamen oilanugha daghdylanady. Til bilimining adamnyng ruhany qalyptasuyna, memleket azamaty retinde tәrbiyelenuine әser etushi birden-bir qúbylys ekenin adamzat balasy ozalda-aq týsinip-týisingen. Osynyng negizinde bilgili bir tildegi sózdik qordy bayytu bayytu, san salaly úghymdardy ghylymy ainalym shenberine engizu kózdeldi.

Siz qazaq tilimiz qalay payda bolghanyn jәne әlippeni kim oilap tapqanyn bilesiz be? Jahannyng aituly ghalymdary ótken ghasyrda әlemdik tilderding tarihyn, onyng filosofiyasy men mәdeniyetin hәm tabighatyn, qúrylymyn keninen zerttep-zerdeley bastaghan. Óitkeni ghalymdar keler zamanda jahandanu ýderisi tabighy týrde jýzege asyp, әlemning týkpir-týkpirinde últtyq qúndylyqtardy basty nazarda ústau mәselesi aldynghy qatargha shyghatynyn sol uaqytta-aq sezdi.  Ótken ghasyrdyng alghashqy jarty jyldyghynnyng ózinde sol uaqytta ghúmyr keshken qazaq ziyalylary ana tilimizding tabighaty men qúrylymyn tanyp, tәpsirlep, últymyzdyng sóz ónerining mәdeniyette alar ornyn zertteude, onyng mәdeniyet pen ghylymdaghy ornyn kórsetetin ólsheusiz múra qaldyryp ýlgergen edi. Qogham әri-sәri kýy keship, solaqay sayasat el taghdyryn aumaly-tókpeli jaghdaygha әkep tiregende, sonyng bәrine qaramastan jahandyq ghylymnyng tәjiriybesi negizinde qazaq tili ghylymynyng irgetasyn qalady.

Últtyq til bilimi qalyptasa bastaghan kezen: a)qughyn-sýrginge deyingi kezeng (1912–29); ә) qughyn-sýrginnen keyingi kezeng (1930–88) bolyp ekige bólinedi. Al qazaq til bilimining ghylym retinde qalyptasyp, damuy Últ Ústazy Ahmet Baytúrsynovtyng esimimen tyghyz baylanysty. A.Baytúrsynov qazaq tili oqulyghy retinde jazghan «Til-qúral» atty enbegi men kóptegen maqalalarynda da, bayandamalarynda da til bilimining ózekti mәselelerin sóz etedi. Sonday-aq, ol XX ghasyrdyng basynda qoldanystaghy arab grafikasyn jetildirip, qazaq jazuyna iykemdedi. Últ Ústazy osy rette qazaq tilindegi dauysty jәne dauyssyz dybystar sanyn anyqtap, ýndestik zandylyghyn, tilding fonologiyalyq erekshelikterin aiqyndady.

Jana ómirge qadam basqan sәby jaryq әlemmen qay til arqyly tanyssa, ol ýshin sol til qymbat bolmaq. Nege deseniz, sol tilmen oy órisi damyp, jan sarayy ashylyp, dýniyedegi qúbylystardy, sezim-kýidi sol tilmen sezinip, sol til arqyly bolyp jatqan ýderisti sana sýzgisininen ótkizip, kónil kózesine qúiyp, jýregimen qabyldaydy. Múnyng bәrining shyghu tórkini sol tilding sózimen ózine eng qymbat jandaryn ataydy, eng kerek nәrselerin tanidy. Til otbasylyq qarym-qatynastyng ghana emes, býkil qoghamdy damudyng manyzdy satysy.

Adam balasy kóp til bilgen sayyn kókjiyegi keneyip, oi-órisi ashyla týsedi. Demek, kóp tildi iygeruding bolmysqa ziyany tiymeydi, tek talaby kýsheyip, talghamy artady. Alayda biyik túghyrda ózining tughan tili túrugha tiyis.  Júmyr basty jannyng bolmysy ana tilinde damyp jetilgende ghana  qúndylyghy artady. Til – últtyng jany, adamnyng bolmysy. Demek, qazaq tili – bizding qazaq ekenimizdi, Qazaqstannyng azamaty ekenimizdi aighaqtaytyn basty qúndylyq.

Men qazirgi qazaq tilining qoldanysy jayynda kóp oilanamyn. Ókinishtisi, ózimning qúrby-qúrdastarymnyng arasynda da óz ana tilin dúrys bilmeytin nemese mýlde bilmeytin, tek resmy tilde sóileytin adamdar bar. Múndayda qatty qynjylamyn jәne ýnemi ana tilinde sóileuge shaqyramyn, kómek qolyn sozugha dayyn ekenimdi de aitamyn. Búl ghana emes, qoghamdyq kólikterde de, kóshede de kishkentay balalardyng oryssha sóileytinin bayqaymyn. Sol balalardyng ata-analary nege elding bolashaghyn oilamaydy eken dep qapalanamyn. Óz basym keleshekte qazaq tilining qoldanys ayasy keneyedi dep senemin jәne sol ýshin qolymnan kelgenning bәrin jasaymyn, tym bolmasa ainalamdaghy dostarymnyng qazaq tilinde sóileuine týrtki bolghym keledi. Qazaq tilining iyesi – әr qazaqstandyq, eldi qúraushy últ – keshegi qazaq, býgingi qazaq. Qazaq tilining bolashaq múrageri de – ertengi qazaqstandyq azamat. Sondyqtan ana tilimizding qadirin bilip, óz tilimizde dúrys sóilese bilu – Qazaqstan azamatynyng әrqaysysyna mindet.

Qoryta aitqanda, tilinen aiyrylghan halyqtyn  derbes memleket bolyp ózge eldermen teng dәrejede túra almaytyny tarihtan belgili. Sondyqtan san ghasyr boyy arzu-armanymyz bolghan tәuelsizdikke qolymyz jetken zamanda memleketimizding nyshany ana tilimizdi býkil tirshiligimizding negizgi ústynyna ainaldyru – әrbir patriot azamattyng basty mindeti.

Ayghanym AYDOSQYZY,

Shyghys Qazaqstan oblysy, Óskemen qalasy
Shyghys tehnikalyq gumanitarlyq kolledji

«Azattyghym-ghajap kýnim»

«Azattyq tany atty! Tilekke qúday jetkizdi!
Kýni keshe qúl edik – endi býgin teneldik!»
 Álihan Bókeyhanov

Men azattyqty baqyt dep týsinemin. Adam balasynyng jany әrdayym azat boludy, erkin jýrudi qalaydy. Búl – adamnyng bolmysy. Al últtyng azattyghy, memleketting azattylyghy – bagha jetpes qazyna.

Men – Qazaqstan Respublikasynyng azamatshasymyn, zayyrly memleketting túrghynymyn. Múnda azamattyng sóz bostandyghyn, oy erkindigin,  qúqyghyn shekteuge eshqashan jol berilmeydi. Sol sebepti de men ertengi kýnime, keleshegime uayymdamaymyn. Men ýshin mening elim – erkindiktin, baqyttyng simvoly. Biraq biz búl kýnge onay qol jetkizgen joqpyz. Osy beybit zamangha, ózge eldermen teng dәrejede bas kóterip jýre alatyn uaqytqa jetu ýshin qansha oghylan manday terin sarp etti, qanyn susha aghyzdy, janyn qidy. Áriyne, onay kelgen baqyttyng salmaghy jenil bolmaq. Sondyqtan bizding әrqaysysymyzdyng boyymyzda batpanday salmaq bar. Ol – baqyttyng salmaghy, ol – sol baqytqa layyq jýrip-túrudyng jauapkershiligi.

Áriyne, el bolghan song kemshilikterding bolatyny da ótirik emes. Alayda onday olqylyqtardyng ornyn toltyrugha bolady jәne ony jasaytyn men sekildi elin sýietin jastar. Jastardyng kózi ashyq: biz әlemdegi ahualdardy kórip-bilip, týisinip otyrmyz. Mәselen, byltyr bastalghan Ukrainadaghy soghystyng nýktesi әli qoyylghan joq; búl azdyq etse, Tayau Shyghysta da qaqtyghys órship túr; Ázirbayjan ózine tiyesili Qarabaqty keshe ghana qaytaryp aldy. Múnyng bәrinde de balalar kóp zardap shekti: qoysha qyryldy, jetim qozyday túl qaldy, eng azy, qorqynysh jýregine endigәri óshpestey iz qaldyrdy. Al bizding jaghdayymyzda qate-kemshilikterdi týzeu – azat kýnnin, beybit ómirding arqasynda,  kóp kýttirmeytin is.

Qazir tughan qalamdaghy kolledjde 4-kurs oqimyn. Meni tanerteng oqtyng dauysy emes, azattyqtyng ghajap ýni terbep oyatady; túra sala betimdi kóz jasymen emes, Otanymnyng mórdir suymen juamyn; әrkimnen tilenshilep jýrip tapqan emes, qalaghan asymdy jeymin; sodan song tylgha emes, oqugha baramyn; beybitshilik saltanat qúrghan kóshemen oqudan qaytamyn; jetimdikpen emes, baqytty otbasymmen shattana kórisemin; sharshap-shaldyghyp, ne qoryqqannan emes, taghy bir baqytty kýndi qarsy alu ýshin úiyqtaymyn; týngi tәtti úiqymnan da shoshyp oyanbaymyn. Búl – kýndelikti jalghasatyn ómirim. Sóz basynda azattyqty baqyt degenimning mәni osynda.

Memlekettik tugha qarap túryp Memlekettik tilde jazylghan Memlekettik әnúrandy shyrqaudyng qanday baqyt! Óz Otanynnyng topyraghyn emin-erkin basyp jýru qanday ghajap! Bizding basymyzdaghy baqyt ta, astymyzdaghy taqyt ta – osy.

Gulnaram MAGAMETOVA,

Jetisu oblysy, Panfilov audany, Jarkent qalasy,
Jarkent joghary pedagogikalyq kolledji

Abai.kz