Dombyra – halqymyzdyng kóneden kele jatqan dәstýrli  aspaby bolsa, bayan – qazaq sazynyng qalyptasu jolynda ózindik orny dara aspap ekeni dausyz. Mәselen, zamanauy qazaqtyng últ aspaptar orkestrin bayansyz elestete almaysyz. Áuesbay Baqbergenúlynyng jan qalauymen tandaghan bayan aspabynyng tarihy tym terende ekeni belgili. Mine, sol diapazony ken, tembrge bay, kóp dybysty bayan aspabyn jete mengergen úlaghatty ústaz 70 jastyng belesinen bedeli artyp, asyp otyr eken. Sonyng ishinde bayqasam, agha dosym Áukenmen tanystyghymyzdyng 40 jylgha juyq bay ghúmyrnamasy bar eken.    

Áukendi sonau 80-jyldary ataghy jer jarghan «Alatau» әn-by ansamblinde bayan aspabynda akkompaniator bolghan  kezinen bilemin. Aty anyzgha ainalghan  óner újymynda mening azghantay  uaqyt bayanda jәne prima aspabynda oinaghan ómir tarihym bar. Prima aspabyn әriptester arasynda ózara «qazaqtyng sherteri» deytin edik. Áuesbay Baqbergenúlymen sol jyldardan beri jalghasqan agha-ini rәuishindegi dostyq syilastyghymyz kýni býginge deyin riyasyz jalghasyp kele jatqanyna quanamyn.

Qyzmettik ghúmyrbayanymyzda men kóp jyldar qaladaghy mәdeniyet jәne óner kolledjinde, pedagogikalyq institutta qyzmet ettim. Ústazdyq bilimning altyn úyasy bolghan Abay atyndaghy gumanitarlyq kolledjine bertinde 2010 jyly júmysqa keldim. Úlaghatty ústaz Áukenmen alysta qalghan saghym jyldarda «Alatau» ansamblinde qanattasyp birge jýrsek, aragha kóp jyl salyp ústazdar ústahanasy – Abay kolledjinde qayta qauyshtyq. Tәjiriybeli ústaz kәsiptik bilim beru oshaghynda birneshe qyrymen tanyldy. Sonyng biri – ózining maman dayyndaudaghy sheberligine sýienip, bilim alushylarynyng ghylymy júmystaryna jetekshilik etti, kóptegen oqu әdistemelik qúral, núsqaulyqty dayarlap shyghardy.

Agha dosym, әri әriptesim turaly aitar iltipatty sózim kóp. Bәrinen búryn ol kisining bóle-jaryp aitar qasiyeti – segiz qyrly, bir syrly jan-jaqtylyghy der edim. Basqasy basqa, Áukenning әnge sóz jazatyn aqyndyq qyryn kópshilik bile bermeydi. Búl túrghyda sazger, kolledjdegi әriptesimiz Serik Qalmaghambetov ekeuining birlesken shygharmashylyghy tabysty jýzege asty desek artyq aitqandyq emes. Bir kýni kabiynetine barsam, Sekeng shabyttanyp jana әn shygharyp, onysyn Áukenmen birge qyzu talqylap jatyr eken. Jana tuyndysynyng atyn «Janashyl jastargha» dep qoyypty. Áukeng әnning әuenine iykemdep, sózin jazyp jatyr eken. Sekenmen seriktese birigip jazghan jana әnderining alghashqy tyndaushysy sol kýni ózim bolghanym esimde.

Óskemende óner iygerip kelgen ónerpaz agha birneshe aspapta erkin oinay beretin qabileti de el auzynda. Qarshadayynan serik bolghan aspaby bayan bolsa, student kezinde klarnet pen fortepianoda da oryndaudy ýirenipti. «Naghyz qazaq dombyra» degendey-aq, últtyq aspabymyzdy arnayy mamandanyp mengermese de jastayynan erkin shertuge mashyqtanghan. Osy aspaptyng qay-qaysynda bolsyn әnderge «instrumentovka» jasaudan bólek, әnshilerdi birneshe dauysqa bólip, dayynday bilui de Áukenning endigi kәsiby kóp qyrynyng biri.

Áriptesimiz ghana emes, tileules tuys aghamyzday bolghan Áukenning adamgershilik biyigindegi bekzat bolmysymen astasqan ústazdyq jolynan bizding de tәlim alghan túsymyz kóp. Oqytu әdistemesi óz aldyna, oryndaushylyq sheberligi men dәris beruding qyr-syryn keyingi jas pedagogtargha da molynan sinire bildi. Ol muzyka pәnining múghalimine asa qajetti sýiemeldeushilik, yaky konsertmeysterlik daghdyny damytugha da zor kónil bóldi. Ózi notamen oryndaumen qatar, estu qabileti arqyly sýiemeldeuding de sheberi. Yaghni, notagha qaramay-aq, әuez dybystarynyng biyiktigin qabyldap, elestetu jәne shygharu arqyly әuendi sýiemeldeu qabileti bar. Álbette, búl Áuesbay Baqbergenúlynyng tabighy talantynyn, zerektiginin, әri tandaghan mamandyghyna degen shyn berilgendigining belgisi desek qatelespeymin.

Ol qashan da bilim alushylarmen óte biyazy sóilesedi. Qolyna bayandy alyp, partiturany erinbey-jalyqpay, egjey-tegjeyli týsindire otyryp shygharmany aldymen ózi bappen oryndap beredi. Artynsha shygharmanyng tarihymen de tanystyrudy úmytpaydy. Solay etu arqyly da úlaghatty ústaz aldyna kelgen studentting boyynda saz әlemine degen mahabatty oyatugha baryn salady. Dauys kóterip, jekip sóilegen kezin kórgen emespiz. Degenmen, biyazylyqty júmsaqtyq dep әste týsinbeu kerek. Jany jaysang sypayylyghynyng syrtynda tabandylyq pen talap ete biluding zor jauapkershiligin sezinetini bayqalatyn. Qashan da «búlaq kórse kózin ashudy» kózdegen ol aldyna kelgen shәkirtterining talabyn úshtap, talghamyn damytyp, muzykagha qyzyghushylyghyn arttyryp, qanatyn qomdap, jigerin shynday bildi. Osylaysha úlaghatty ústaz bilimgerlerding ruhany qazynasyn molaytugha abyroyly at salysyp, jan-jaqty maman dayyndaugha zor ýles qosty. Onyng boyyndaghy sabyrlylyq, enbekqorlyq, izdenimpazdyq, talap qoyghyshtyq qasiyeti studentterding bilimge qúshtarlyghyn oyatugha, kәsiby dengeyin qalyptastyrugha yqpal etti.

Pedagogika salasynyng bilikti mamany, joghary dәrejeli әdisker bolumen qatar, Áukeng isker basshy, sheber úiymdastyrushy da. Gumanitarlyq kolledjde qyzmet etken qyryq jylynda ol qatarynan eki mәrte muzykalyq bilim beru kafedrasynyng mengerushisi bolyp, oqytushylar men studentterine qamqor basshy retinde tanyldy. Osydan 20 jyl búryn, yaky 2003-2004 jyldary oqugha týsken studentterding az boluyna baylanysty muzykalyq bilim beru kafedrasyn jabu turaly súraq kýn tәrtibine shygharylypty. Sebebi, bilim alushy jetkiliksiz bolghan song oqytushylardyng da saghaty qysqaryp qalatyny aitpasa da týsinikti. Saghat qysqarsa ústazdar júmyssyz qalady. Júmys bolmaghan song tútas kafedrany ústap otyru qiyngha soghatyny belgili edi. Újymyna tyqyr tayanghanyn sezgen Áukeng bastaghan oqytushylar orta mektepterge әn-kýy pәnining múghalimderin dayyndaytyn kafedrany qaytkende de saqtap qalu kerek degen mәseleni tótesinen qoyady. Áuken, Asylbek Janghariyn, Serik Qalmaghambetov siyaqty kafedranyng ardager ústazdary júmylyp, búl salada maman dayyndau júmysyn jalghastyru keregin naqty dәlelmen týsindirip beredi. Bedeldi oqytushylardyng oryndy uәjine qúlaq asqan kolledjding pedagogikalyq kenesi sayyp kelgende, kafedrany jappaugha úigharypty. Qaramaghyndaghy újymyna, basqarghan kafedrasyna degen janashyr tabandylyghynyng arqasynda sol jyly kolledjding muzykalyq bilim beru bólimine ontaylandyrudyng salqyny tiymey, aman qalypty.

Kәsiby biliktiligi bir taqyrypqa óz aldyna arqau bolsa, ol kisi ózining adamgershiligi men bauyrmaldyghynyng arqasynda újymda bedeldi, ardaqty jan. Ústazdy syilau – ómirdegi bir boryshyn, ústazgha qúrmet – adamzatqa mindet. «Adamnyng adamshylyghy – jaqsy ústazdan» degen Abay sózining de úlaghaty bar. Úly hәkimning danalyghyna sýiene sóz saptasaq, Áuesbay Baqbergenúlynyng ónegesi býginde újymymyzdyng ómirsheng azyghynday. Jaqsy ústazgha kezigip, tәlim-tәrbie alghan shәkirt ómir maydanynda moyymaydy, keleshek jolynda baghytynan janylmaydy. «Ústaz bolu – jýrekting batyrlyghy» degendey, batyrlyghymen, batyldyghymen aghartu salasynda talmay enbek etti ol. Endi beynetining zeynetin kórgen ziyaly shaghynda jýzi jarqyn kýide jýz jasasyn dep tileymin. Tarazdyng qúrmettisi, elding qúrmettisi!  2023 jyldyng 24-qazany, seysenbining keshi bolatyn. Respublika kýnine oray qalalyq әkimdikting mәjilis zalynda ótken Áuesbay Baqbergenúlyna «Taraz qalasynyng qúrmetti azamaty» ataghyn tapsyru saltanatyna qatysqanymda kónildegi kórikti oilar osylaysha órilip jatty.

Núrlan Mәlikúly,

Abay  atyndaghy Jambyl gumanitarlyq joghary kolledjining «muzykalyq bilim beru» kafedrasynyng oqytushysy (Taraz qalasy)

Abai.kz