Býgin Parlament Mәjilisinde 2024-2026 jyldargha arnalghan budjet qaraldy. Atalghan jiynda «Aq jol» partiyasnyng tóraghasy Azat Peruashev birqatar manyzdy mәselelerge toqtaldy. Biz deputattyng Mәjiliste sóilegen sózin Abai.kz oqyrmandarynyng nazaryna úsynghandy jón sanadyq.

Deputat bylay deydi:

* Budjet jobasyn talqylau negizinen shekteuli sipatqa iye, sebebi zannamagha sәikes, deputattardyng budjet boyynsha úsynystary ýkimetting ong qorytyndysy bolghan jaghdayda ghana qaralady.

«Aq jol» fraksiyasy konstitusiyalyq reformany jýzege asyru ayasynda parlamentting budjetpen júmys isteudegi tәuelsiz róli turaly úsynystar jasaghanymen, olar ótpedi. Sondyqtan, budjetting konseptualdy tәsilderine qatysty birqatar irgeli súraqtarymyz bolsa da qoldanystaghy formatta júmys istep jatyrmyz.

* Ýkimetting is-qimyl baghdarlamasynsyz budjet jobasyn qaraudy jetkiliksiz dep sanaymyz. Esterinizge sala keteyik, qyrkýiekte «Aq jol» fraksiyasy preziydent joldaularyn jýzege asyru jónindegi ýkimetting is-qimyl baghdarlamasyn parlamentte bekitudi úsynghan bolatyn. Ýkimet búl «burokratiya» dep jauap berdi.

Osy túrghydan alghanda, býgingi budjetti talqylau da burokratiya bolyp tabylady. Biraq is jýzinde búl biylikting qogham aldyndaghy ashyqtyghy men eseptiligin qamtamasyz etetin proseduralar. «Demokratiya - búl rәsimder» degen qanatty sózdi eske sala keteyin. Al budjetting ýkimet baghdarlamasymen birge qaraluy – demokratiyalyq proseduralardyng manyzdy bóligi bolar edi.

* Onsyz ýkimetting keshendi kózqarasyn elestetu mýmkin emes, al, keyde qúddy bir onday kózqaras mýlde joq, tek jekelegen jobalardyng jiyntyghy ghana bar sekildi kórinedi.

Jobanyng nysanaly indikatorlary kóp jaghdayda anyq emes, naqtylyq joq.

Mysaly: 049 «Samúryq-Qazyna» qorynyng jarghylyq kapitalyn úlghaytu» baghdarlamasy boyynsha maqsat (sitata keltirip otyrmyn) – «Qor kompaniyalary tobynyng tiyimdiligin, bәsekege qabilettiligin jәne túraqtylyghyn arttyru» dep kórsetken. Týpkilikti nәtiyjesi - «2024 jyly «Samúryq-Qazyna» qorynyng kompaniyalar tobynyng jobalaryn bólingen qarajat shenberinde qarjylandyru ýlesi 100% qúraydy». Búny qalay týsinuge bolady, jeke investisiyalargha tosqauyl qoi maqsaty retinde týsinemiz be?

Býkil әlem jeke investorlar izdep jýrse, bizding «Samúryq-Qazyna» men ýkimet izdemeydi eken.

* Dәl sol jerdegi 032 baghdarlamasy: «Múnay-himiya tehnoparki AEA infraqúrylymyn salu ýshin «Birikken himiyalyq kompaniya» JShS jarghylyq kapitalyn úlghaytu. Kórsetkishteri – «Jana júmys oryndaryn qúru, әleumettik-ekonomikalyq jaghdaydy jaqsartu».

Búl shyghyndar qansha jәne qanday jobalardy qamtamasyz etedi, memleketke qanday payda әkeledi,  naqty qansha jana júmys orny ashylady, búl JShS-gha 50 milliardqa juyq qarjy bólingeninen naqty qalay jәne kimning әleumettik-ekonomikalyq jaghdayy jaqsarady?

* Tútastay alghanda, úsynylghan jobany baghalay otyryp budjet sayasatynyng baghyttarynda da, qúraldarynda da erekshe ózgeristerding joqtyghyn atap ótuge bolady. Biylik últtyq qorgha qol salyp, memleketti qaryzgha batyru sheneunikterding jaghymsyz әdetine ainalghan 30 jyldyq eski sýrleumen әli jýrip keledi.

Biraq jeke payyzdardy emes, negizgi әdisterdi ózgertu kerek.

* Oghan qosa, budjet jobasynda biz kópbaghytty vektorlardyng jalghasyp kele jatqan alshaqtyghyn kórudemiz: shartty shyghyndar boyynsha shyghystardyng úlghangy men qaytarymdy qarjylandyrudyng qysqaruy.

Mәselen, әleumettik salagha júmsalatyn shyghystar 17%-gha, qaryzdargha qyzmet kórsetuge jәne basqa da memlekettik qajettilikterge júmsalatyn shyghystar 10%-gha ósip otyr.

Al shynayy sektordy qarjylandyrudy, kerisinshe, 19 payyzgha qysqartu josparlanuda.

Búl ekonomikanyng negizgi ústanymdaryna qayshy keledi: aqsha men tauar massasynyng balansyna. Ónimdilikting aqylgha qonymdy ósiminsiz shyghystardy úlghaytu -  tútynu baghasy men últtyq valutanyng túraqtylyghy ýshin qauip tóndiretin inflyasiyalyq bomba. Demek, Últtyq bank te joghary bazalyq mólsherlemeni kóterudi jalghastyrady,  nesiyeler boyynsha payyzdyq mólsherlemeler aspanday beredi, al әkimdikter biznesting shyghyngha batyp júmys isteuin talap ete bermek.

Qazaqstannyng "Aq jol" DP Shymkent qalalyq filialy

* «Aq jol» fraksiyasy budjetti әzirleu kezinde ýkimet qolda bar rezervterin tolyq paydalanbaydy dep esepteydi.

- Salyq sayasatynda әkimshilendiru qaytalama salyq bolyp shaghyn jәne orta bizneske jýk bolyp týsude, al óte tabysty sektorlargha (bankter, múnay jәne metall eksporttaushylar) eshkim tiyispeydi.

* Últtyq kompaniyalar men memlekettik holdingterding taza paydasy budjetten syrt, parlamentting baqylauynan tys paydalanylady. Songhy 5 jylda kvaziymemlekettik sektordyng taza paydasy 5,7 trln tengeni qúrasa, onyng 10 payyzy ghana budjetke jiberilgen. Qalghan 90 payyzy qoghamnyng baqylauy men budjetten tys paydalanylady. Jýzdegen milliongha teng bonustar jәne baylar men kedeyler arasyndaghy әleumettik alshaqtyq ósip kele jatqan kezde «tabysty menedjerlerdin» shaghyn tabynyng payda bolyp jatqany osydan shyghady.

Onyng ýstine, salyqtyq emes týsimderge qatysty (búl eng aldymen kvaziymemlekettik sektordaghy aksiyalardyng mempaketi boyynsha diviydendter) - olardyng budjetke týsimin taghy 38%-gha qysqartu qarastyrylghan (402 milliardtan 291 milliardqa deyin).

* «Aq jol» fraksiyasynyng súraularyna qaramastan, Ýkimet ÓBK shenberinde júmys isteytin iri múnay-gaz ken oryndarynan Qazaqstannyng kirisi turaly derekterdi jariyalaugha kelisim bermedi.

Al, BAQ-taghy beyresmy derekter әdiletsiz, jemqorlyq astary boluy mýmkin jәne qayta qaraluy qajet dep sanaymyz.

Múnyng barlyghy - shynayy әri iri rezervter.

* Biraq kiristerden bólek, shyghystar rezervteri de bar. Budjet – kirisi de, shyghysy da bar tamyr: eger shyghyndardy baqylamasa, onda ony eshqanday kirispen toltyra almaysyz. Budjetting úlghaytylghan shyghystary jemqor sheneunikterding kýnkóris kózi bolyp qala berude.

* Pavlodar oblysyndaghy auyldardvng birinde (Ekibastúz q. Zelenaya rosha auyly) 80 oqushygha arnalghan mektep 58 mln.tg salynsa, kórshi auylda (Jelezin audany, Moiyseevka auyly) bar bolghany 3 jyldan keyin 50 oqushygha arnalghan mektep 750 mln.tg salynady, yaghni, 12 ese qymbat.

Jol qúrylysynda әr km-ge shyghyndardy 20-30% tómendetuge mýmkindik beretin balama materialdar elenbeydi jәne t.b. Barlyq aimaqtar men salalarda búnday mysaldar jetip artylady.

* Taghy bir ózekti taqyryp – syrtqy qaryz. Aldaghy ýsh jylda memleketting jalpy kirisining ýshten birin (5,7 trillion) memlekettik qaryzgha qyzmet kórsetuge baghyttau josparlanuda. Sonymen qatar, memlekettik qaryz 2028 jylgha qaray 34 trillionnan 50 trilliongha deyin, yaghni, 33%-gha ósedi dep kýtilude.

Jalaqysynyng ýshten biri nesie tóleuge ketetin qazaqstandyqtardyng kópshiligine qaryzben ómir sýr degenning ne ekenin týsindiruding qajeti joq. Jәne búl ómir sapasyna qalay әser etetini belgili.

Ýkimet tipti qarjylyq sauattylyq baghdarlamasyn jýzege asyryp, azamattardy qaryzsyz ómir sýruge ýiretude. Biraq ýkimetting ózi mýmkindigine say ómir sýrudi ýirene almay keledi.

* Qoldau kórsetuge layyq túsy retinde budjetting әleumettik baghdarynyng jogharylauyn (barlyq shyghyndardyng 40%-y) atap ótu qajet. Búl Qaraghandy oblysyndaghy jantýrshigerlik tragediya ayasynda óte manyzdy, odan shyghatyn qorytyndy eng aldymen qauipti enbek jaghdayyndaghy azamattarymyzdyng zeynet jasyna baylanysty, «Aq jol» dempartiyasy parlamentte júmys istep kele jatqan jyldar boyy osy mәseleni aituda.

* Bizding fraksiya Últtyq qordan beriletin nysanaly transfertterdi kezen-kezenmen qysqartyp, 2025 jyldan bastap tolyghymen toqtatudy da qoldaydy.

* Jogharydaghy ókilettikterdi bóludi eskere otyryp, budjet boyynsha sheshimder ýkimet qúziretinde qalyp túrghan kezde biz budjet jobasymen kelisuge mәjbýrmiz.

Búl yqpaldy parlament pen esep beretin ýkimet tújyrymdamasyna sәikes kelmeydi, biraq ony tolyq jýzege asyru uaqyt pen tabandylyqty qajet etetin siyaqty.

Sol uaqytta memleket basshysynyng Respublika kýni qarsanynda aitqan, búl júmystyng parlamentting qatang baqylauymen jýzege asuy kerektigi turaly tapsyrmasyn negizge ala otyryp, bosansugha bolmaytynyn eskertemiz, ministr myrzalar. Býgingi uәdelerinizben emes, ony qalay oryndaghandarynyz arqyly  jauap beresizder.

Foto: ashyq derekkózden

Abai.kz