TMÚ búryndary Týrki tildes memleketterding yntymaqtastyq kenesi dep ataldy. QR Birinshi Preziydentining bastamasymen Ázerbayjan, Qazaqstana, Qyrghyzstan jәne Týrkiya basshylary arasynda Týrki tildes memleketterding 2009 jyly 3 qazanda Nahchyvan (Ázerbayjan Respublikasy) qalasyndaghy 9-shy Sammiytinde Týrki tildes memleketterding yntymaqtastyq kenesin (TMYK nemese Týrki kenesin) qúru kelisimine qol qoyyldy.

2011 jylygha deyin týrki tildes memleketterding basshylarynyng Sammiyti forum formatynda ótip keldi. TMYK Stambulda 2021 jyldyng qarashasynda ótken VIII Sammiytinde ol Týrki memleketteri úiymy (TMÚ) dep atalyndy.

Qúrylymy:

- Memleket basshlary kenesi (basqarushy organ);
- SIM Kenesi (basqarushy organ);
- Jogharghy lauazymdy túlghalar Komiyteti (qyzmetik organ);
- Týrki memleketining aqasaqaldar kenesi (kenesushi organ);
Hatshylyq (shtab-pәteri Stambul qalasyndaghy atqarushy organ).

TMÚ hatshylyghyn Bas hatshy basqarady. 2022 jyldan bastap, búl qyzmetti Qyrghyzstan ókili, elshi K.Omuraliyev atqaryp keledi.

TMÚ ókildigi Majarstanda (Vengriya) 2019 jyldyng 19 qyrkýieginde ashyldy.

TMÚ maqsaty – týrki memleketteri arasyndaghy sauda-ekonomikalyq, investisiyalyq, mәdeniy-gumanitarlyq jәne basqada baylanystardy tiyimdilikpen jan-jaqty damytu.

Mýsheleri – Qazaqstan Respublikasy, Ázerbayjan Respublikasy, Qyrghyz Respublikasy, Ózbekstan Respublikasy, Týrik Respublikasy. Baqylaushy elder bolyp: Majarstan (2018) jәne Týrkimenstan (2021) tabylady.

Sammitteri:

TMYK toghyz Sammiyti oghan mýshe elderde (TMYK I Sammiyti – 2011 jyly 21 qazan Almaty,

TMYK II Sammiyti – 2012 jyly 23 tamyz Bishkek,

TMYK III Sammiyti 2013 jyly 16 tamyz Gabala (Ázerbayjan),

TMYK IV Sammiyti – 2014 jyly 5 mausym Bodrum (Týrkiya),

TMYK V Sammiyti – 2015 jyly 11 qyrkýiek Astana,

TMYK VI Sammiyti – 2018 jyl 3 qyrkýiek Sholpan-Ata (Qyrghyzstan),

TMYK VII Sammiyti – 2019 jyl 15 qazan Baqy (Ázerbayjan),

TMYK VIII Sammiyti – 2021 jyl 12 qarasha Stambul (Týrkiya),

TMYK IX Sammiyti – 2022 jyly 11 qarasha Samarkandta (Ózbekstan) kezektese ótti.

TMYK tótenshe Sammiyti Ázerbayjan bastamasymen COVID-19 pandemiyasymen tiyimdi kýresuge arnalyp, 2020 jyly 10 sәuirde onlayn óttiNәtiyjesi boyynsha deklarasiya qabyldandy.

TMYK beyresmy Sammiyti Qazaqstannyng bastamasymen 2021 jyldyng 31 nauryzynda ótip, nәtiyjesinde Týrkistan qalasyn Týrki әlemining ruhany astanasy dep jariyalaytyn Týrkistan deklarasiya qabldandy.

Biyl Ankarada 16 nauryzda TMYK kezekten tys Sammiyti «Tótenshe jaghdaylardyng menedjment jәne gumanitarlyq kómek» taqyryby boyynsha ótti.

Túraqty týrde kәsiby ministr men sarapshylardyng kezdesuler men otyrystary ótkizilip keledi. Sauda-ekonomikalyq әriptestik jәne investisiya, kәsipkerlik pen turizmdi damytu, jastar sayasaty men sport, densaulyq saqtau, auyl sharuashylyghy, qauipsizdik, diaspor mәseleleri t.b. qamtityn 20 asa júmys toby bar.

TMÚ ayasynda tómendegidey úiymdar bar:

- 1993 jyly 12 shildede týrki halyqtary mәdeniyetin ruhany jandandyru ýshin qúrylghan TÝRKSOY.
- 2008 jyly 21 qarashada týrki elderi arasyndaghy parlamentaralyq baylanysty bekemdeu qúrylghan TýrkiPA (Týrki memleketteri Parlament Assambleyasy).
- 2010 jyldyng 25 mamyrynda týrki әlemin zertteuding halyqaralyq ghylymiy-zertteu ortalyghy Týrki Akademiyasy Astana qalasynda qúryldy.
- 2012 jyldyng 23 tamyzynda týrki halyqtarynyng mәdeny әm tarihy múrasyn jandandyru, damytu jәne nasihattaugha baghyttalghan jobalardy qoldaugha arnalghan Týrki mәdeniyeti men múrasy Qory ómirge keldi.
- Ankarada biylghy jyldyng 16 nauryzynda qúrylghan Týrki investisiyalyq qory júmys isteydi.

TMÚ merekelik 10-shy Sammit býgin 3 qazan kýni Elordamyz Astanada óz júmysyn bastady. Osy Sammit barysynda kelesi tóraghalyq etu Ózbekstangha ótedi.

Bizdegi ótetin Sammitke: Ázerbayjan Respublikasy Preziydenti I.Aliyev, Qyrghyz Respublikasy Preziydenti S.Japarov, Týrik Respublikasy Preziydenti R.Erdogan, Ózbekstan Respublikasy Preziydenti Sh.Mirziyyoev, Vengriya Premier-Ministri V.Orban, Halk Maslahaty Tóraghasy G.Berdymuhamedov, sonday-aq, TMÚ Bas Hatshysy K.Omuraliyev, TýrkiPA Bas Hatshysy M.Sureyya Er, TÝRKISOY Bas Hatshysy S.Raev, Týrki Akademiyasynyng Preziydeni Sh.Mustafaev, Týrki mәdeniyeti men múrasy Qorynyng Preziydent G.Efendiyeva, Týrki investisiyalyq qory Preziydenti B.Ámireev jәne TMÚ Aqsaqaldar Kenesining Tóraghasy B.Yyldyrymdar qatysuda.

Osy Sammitte qabyldanghan birqatar qújattar:

1. Astana Aktisi;
2. Týrki memleketteri úiymy 10-shy sammiytining deklarasiyasy;
3. Ózbekstan Preziydenti Shavkat Mirziyyoevti «Týrki әlemining eng jogharghy ordenimen» marapattau turaly memleketter basshylarynyng sheshimi;
4. Týrki әlemining qarjy ortalyqtary mәrtebesin beru turaly memleketter basshylarynyng sheshimi;
5. Týrki yntymaqtastyghy úiymdarynyng jana tularyn qabyldau turaly sheshim;
6. Taghayyndaular turaly memleketter basshylarynyng sheshimi;
7. Ekonomikalyq yntymaqtastyq úiymyna Týrki memleketteri úiymynyng bayqaushy mәrtebesin beru turaly sheshim;
8. 6 aqpan – Tabighy apattar qúrbandaryn eske alu jәne Týrki memleketteri úiymynyng yntymaqtastyghy kýni dep bekitu turaly sheshim;
9. Týrki memleketteri úiymy Hatshylyghynyng budjetin basqaru erejesi turaly sheshim;
10. «Týrki memleketteri úiymy Túraqty ókilderi jónindegi erejeni» әzirleu turaly sheshim;
11. Týrki memleketteri úiymyna mýshe memleketterding tiyisti mekemeleri arasyndaghy metrologiya salasyndaghy yntymaqtastyq turaly hattama;
12. Týrki memleketteri úiymynyng 2023-2027 jyldargha arnalghan kólik baylanysy baghdarlamasyn iske asyru jónindegi birlesken is-sharalar jospary (jol kartasy).

Abai.kz