Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3591 0 pikir 10 Qyrkýiek, 2013 saghat 05:24

Ataly sóz – argha syn

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Tóraghasy Núrlan Orazalin Qazaqstan Respublikasynyng Senat deputattyghyna taghayyndalghany býkil aqparat qúraldary arqyly jariya bolyp, senatordyng Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng arnayy sheshimimen búrynghy – Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarma Tóraghasy qyzmetin qosa atqaratyn bolghany gazetimizding ótken sanynda jaryq kórgen. Izinshe әriptes basylymdardyng birinde Tóraghalyq pen Senatorlyqty qatar alyp jýruge bolmaydy degen saryndaghy materialdar jariyalandy. Áriyne, el arasynda әraluan kózqarastaghy pikirlerding aityluy janalyq emes. Dey túrsaq ta, endi qolgha alynghan isting ertenine ýzildi-kesildi senimsizdik jasau azamattyq sananyng biyiktegeni dep aita almasaq kerek. Rasynda da múnday senim elimizdegi basqa tvorchestvolyq Odaqtar basshylaryna da nege artylmaydy degendi tarazy basyna salar bolsaq, qolymyzdyng úzarghany degen týiinge kelu qisyndyraq sekildi. Osy tónirekte kókeylerindegi oilaryn ortagha saludy birneshe qogham, әdebiyet qayratkerlerinen ótingen edik. Solardyng oi-tolghamdaryn, oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz. 

 

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Tóraghasy Núrlan Orazalin Qazaqstan Respublikasynyng Senat deputattyghyna taghayyndalghany býkil aqparat qúraldary arqyly jariya bolyp, senatordyng Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng arnayy sheshimimen búrynghy – Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarma Tóraghasy qyzmetin qosa atqaratyn bolghany gazetimizding ótken sanynda jaryq kórgen. Izinshe әriptes basylymdardyng birinde Tóraghalyq pen Senatorlyqty qatar alyp jýruge bolmaydy degen saryndaghy materialdar jariyalandy. Áriyne, el arasynda әraluan kózqarastaghy pikirlerding aityluy janalyq emes. Dey túrsaq ta, endi qolgha alynghan isting ertenine ýzildi-kesildi senimsizdik jasau azamattyq sananyng biyiktegeni dep aita almasaq kerek. Rasynda da múnday senim elimizdegi basqa tvorchestvolyq Odaqtar basshylaryna da nege artylmaydy degendi tarazy basyna salar bolsaq, qolymyzdyng úzarghany degen týiinge kelu qisyndyraq sekildi. Osy tónirekte kókeylerindegi oilaryn ortagha saludy birneshe qogham, әdebiyet qayratkerlerinen ótingen edik. Solardyng oi-tolghamdaryn, oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz. 

 

 	 http://old.abai.kz/sites/default/files/1_249.jpgSúltan SARTAEV, zanger, akademiyk:
– Parlamentke, Senatqa qazaqtyng tarihyn, әdebiyetin jete mengergen azamattardyng baruy – qúptarlyq is. Búl bir jaghynan Elbasynyng arnayy jasap otyrghan sayasaty deuge bolady. Biz el bolyp, әlem boyynsha damyghan 30 elding qataryna enu ýshin ótkenimizge jii ainalyp soghyp otyruymyz kerek. Demek, Núrlan Orazalinning Parlament senatory bolyp saylanuynyng mәn-mazmúnyn osy taraptan izdeuge tiyispiz. Aqyn-jazushylar Parlamentte neghúrlym kóp bolsa, onyng júmysy algha basady dep oilaymyn. Sebebi, halyqtyng qalyng ortasynda jýrgen, kózi-qaraqty, elding mún-múqtajyn kóre biletin túlghalardyng Senatta otyruy – biylikting halyqpen jaqyndasuyna yqpal etedi. Tilimizding kenge qúlash jayyp, dinimizdin, ruhaniyatymyzdyng órkendeuine jazushy qauymynyng atqarar rolining zor ekendigi belgili. Al, endi jazushylardyng ordasy – Jazushylar odaghynyng Tóraghasy Parlamentke kelgen son, oghan artylar jýk pen mindet eki eselenedi.
Men – zangermin. Álemning zangerlik tәjiriybesin de, tarihyn da bir adamday bilemin. Qoghamdyq úiymnyng basshysyn eng jogharghy zangerlik biylikke engizuge bolmaydy degen kesim esh jerde joq. Elbasymyzdyng múnday sheshimge baruyn, óz basym, әdebiyet pen әdebiyetshiler qauymyna kórsetilip otyrghan qúrmet pen senimning kórinisi dep baghalaymyn.

 

 

 	 http://old.abai.kz/sites/default/files/2_136.jpgFariza ONGhARSYNOVA, aqyn, Memlekettik syilyqtyng iyegeri: 
– Jazushylar odaghy – qazaq әdebiyeti men mәdeniyetining meshitindey. Onyng basshysyn jazushy halqy ózi saylady. Endi biyl Elbasynyng tizimine iligip, memleketimizding basshy organdarynyng biri – Parlamentimizding Senatyna deputat bolyp otyr. Óte quanyshty jaghday. Qalamgerlerding arasynda da, qarapayym halyqtyng arasynda da (ózim deputat bolghan kezimnen bilemin) «ol ana jerge nege ketti? Odan da jazatynyn jazyp otyra bermey me?» degen sýikimsiz әngimeler aitylatyny dausyz. Ol óte sayaz oilaytyn adamdardyng pikiri dep esepteymin. «Ol deputat, men nege deputat emespin» degen qyzghanyshtan tuyndaytyn jetesiz kózqaras. Qazirgi kýni jazushylargha memlekettik negizde kitap shygharu, oghan qalamaqy tóletu mәselelerin sheshtirip alu kerek. Búnyng bәri onay sharua emes. Núrlan Orazalin osy mәselelerdi deputat minberinde, Elbasynyng aldynda aitady dep oilaymyn. Jazushylar odaghynyn, qalamgerlerding jaghdayyn Parlamentte aitsa, әriyne, ol biylikting qúlaghyna shalynady. Tek qana Elbasy emes, qarjy men sayasattyng ainalasynda jýrgen azamattar qúlaq assa, kóp dýnie ózgerer edi. Sonau Alash zamanynan beri agha, apalarymyz halyqtyng mún-zaryn aityp keldi. Núrlan Orazalin de sol púshpaqtyng bir búryshyn iylep jýrgen azamat. Onyng Senator bolghanyna quanyp otyrmyn. Qalamdas-әriptesterime qútty bolsyn aitamyn.
Eldin, jazushylardyng sózin sóileytin azamatty qoldayyq.

 

 

 

Úzaqbay QARAMANOV, 
memleket qayratkeri:

– Ata Zanymyzda Elbasynyng Senatorlyqqa on bes deputat taghayyndauy qarastyrylghan. Uaqyttary ayaqtalghan azamattardy qyzmetinen bosatyp, biyl segiz adamdy Senat deputattyghyna taghayyndaghan eken. Solardyng biri – Núrlan Orazaliyn.
Elimizding ekonomikalyq quaty jyldan jylgha artyp kele jatqan uaqytta, memleket elding ishki әleuetin kóteruge mýddeli. «Qazaqstan – 2050» strategiyalyq baghyty elding ishki jaghdayyna kóbirek nazar audarady. Oghan әdebiyet, mәdeniyet salalarynda jýrgen qayratkerlerding yqpaly da erekshe bolady. Jastardy tәrbiyeleude, eldi birlikke shaqyruda da jazushylardyng orny alabóten. Damyghan otyz elding qataryna enu ýshin tek ekonomikalyq jaghynan ghana emes, memleket әdebiyet, mәdeniyet, óner salasy boyynsha da ózge elderden kósh ilgeri boluy kerek.
Núrlan Orazalin teatrmen jaqsy tanys. Mәdeniyet ministrligining repertuarlyq-redaksiyalyq kollegiyasynda redaktor boldy. Ózi – dramaturg. Ózi – aqyn. Ózi – jurnalistikanyng bilgiri. «Egemen Qazaqstan» gazetining Bas redaktory bola jýrip, qoghamdaghy ózekjardy mәselelerding sheshim tabuyna qozghau salyp, úiytqy boldy. Balamaly negizde saylanghan alghashqy Jogharghy Kenesting deputaty bolghany da esimizde. Qazir Jazushylar odaghynyng basshysy. Ádebiyet pen әdebiyetshilerding jaghdayyn jaqsy biledi. Kez kelgen ortamen ymyragha kele alatyn diplomat. Elbasy óz sheshimin oilanyp, tolghanyp baryp, Núrlannyng artqan senimdi aqtaytynyna kóz jetkizgendikten qabyldap otyr. Jazushylar odaghynyng Tóraghasyn Senatorlyqqa taghayyndau – jazushylardyn, olar úiysyp otyrghan Odaqtyng qoghamdaghy bedelin kóteru. Búny jazushylar jappay qoldauy kerek.
Búl – tәuelsizdik kezeninde Elbasy tarapynan jasalyp otyrghan әdebiyetimiz ben mәdeniyetimizge asa qajet jana qadam.

 

 	 http://old.abai.kz/sites/default/files/4_69.jpgOrazbek SÁRSENBAY, jazushy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri:
– Jazushylar odaghy Tóraghasynyng Senat mýshesi boluy – Tóraghanyng ghana emes, eng әueli Jazushylar odaghynyng mәrtebesi. Osy kýni bizde shygharmashylyq úiymdar jeterlik. Salmaqtysy – Jazushylar odaghy bolghandyqtan, osynday bedelge ie boldyq dep esepteymin.
Jazushylar odaghynyng búrynghy tóraghalary (ol kezde birinshi hatshy atalatyn), Qazaqstannyng halyqtyq biyligining eng jogharghy satysy – Jogharghy Kenesting deputattyghyna saylanghan. Mysaly, bayaghy Ghabit Mýsirepov, Ghabiyden Mústafiyn, Sәbit Múqanov, Ády Shәripov, Júban Moldaghaliyev, Ánuar Álimjanovtar, Oljas Omarúly Jogharghy Kenesting deputaty boldy. Búl – óte dúrys úigharym edi. Óitkeni, olardyng Jazushylar odaghynyng bedelin kóteruge, qatardaghy jazushy­largha qamqorlyq jasaugha degen mýmkindikteri artty.
Egemendikke qol jetkennen keyin búl dәstýrimiz ýzilip qaldy. Naryq zany men el ekonomikasyna baylanysty qoghamdyq úiymdar jeke-jeke ómir sýruge kóshti. Biylikting syrtynda qalghandyqtan Jazushylar odaghynyng ýiin, demalys jaylaryn alyp qoy deytin jaghdaylar sóz bolyp, iyesizdikke dushar bolghan zamandar ornady. Sol zamandarda Jazushylar odaghynyn, jetekshilerding bedelimen, ýilerge, demalys jaylarymyzgha ie bolyp qaldyq.
Qazirgi kýni Jazushylar odaghynda mәsele kóp – túrmystyq mәseleler, qalamaqy mәseleleri degendey... Sol mәselelerdi sheshude Senat mýshesi bolyp otyrghan Tóraghanyng mýmkindigi búrynghydan artady. Biylikte otyrghannan keyin sózin ótkize alady. Búghan ong kózben qarauymyz kerek. Jazushylar odaghynyng keleshegi ýshin múny ondy sheshim dep baghalaymyn.

 

 	 http://old.abai.kz/sites/default/files/5_60.jpgSerik TÚRGhYNBEKÚLY, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty,
QR enbek sinirgen qayratkeri, aqyn:

– Núrlan Orazalin Senatqa kelgennen bas­tap Qazaqstan Jazushylar odaghy tónireginde ýlken dau bastaldy. Keshe ghana birauyzdan Tóragha saylaghan bizder qyzmeti jogharylap edi, andyp túrghanday qayta bas sal­dyq. Al shyn mәnisinde Senattyng qabyrghasynda jýrip bizding kóptegen arman, mýddemizdi iske asyrugha bolady ghoy. Biz osy uaqytqa deyin jazushylargha ghana emes, kýlli shygharmashylyq adamdarynyng jaghdayyna ókimetting nazaryn qalay audaramyz dep baybalam salyp keldik. Qalamaqy mәselesi, ýy mәselesi degen siyaqty... Sóite túra Jazushylar odaghynyng Tóraghasy ýlken masshtabqa kóterilip, Parlamentke baryp jatqanda quanudyng ornyna qarsy shyghyp jatyrmyz. Basqasyn qaydam, Núrlannyng eki qyzmetti qatar atqaratyn bolghandyghy ýshin kóptegen keri pikirler aityluda. Joq, dúrys týsinik emes. Biz Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng sheshimine quanuymyz kerek. Óitkeni, osy kýnge deyin aitylyp kelgen, sheshimin tappay kelgen kýrdeli mәseleler endi kóteriluge tiyis. Núrlan Orazalinning búryn qoly qysqa, mýmkindigi az boldy. Jazushylar odaghy – qoghamdyq úiym dәrejesinde bolghandyqtan kóp mәselelerdi sheshuge shamasy jetpedi. Al endi biylikting bel ortasynda jýrip, ókimetting nazaryn audarta alady dep oilaymyn. Osynday mýmkindik berilip túrghanda etekten tartu әdeptilikke jatpaydy. Kerisinshe, qoldau kórsetip, júmysyna jemis tileuimiz kerek.
Jazushylar odaghynyng jana tynysy ashylyp, jana dәuiri bastaldy. Qalamger qauymgha ókimetting kózqarasy onaldy dep biluimiz kerek. Biz bayaghy aitqan gói-góidi qaytalay berip, týk tappaymyz.
Preziydentimizge rahmet aitugha tiyispiz! Qolynan is keletin, oiy men sózi ótimdi zamandas-túlghamyzgha senim bildirgen eken. Biz de sol azamattyng qasynan taby­layyq!
Mening jýrekjardy sózim osy...

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5332