Últtyq valuta orynsyz pafos pen patetikany kótermeydi!
Osy bizde bir jaman әdet bar: Jyl sayyn toylanatyn Últtyq valutamyz – tenge kýni әsire qarjylyq patriotizmge berilip, bórkimizdi aspangha laqtyryp toylaymyz da, tengening tauqymetti taghdyry turaly auyz ashpaymyz: túnyp túrghan pafos pen patetika!
Mine, býgin últtyq valutamyz engizilgenine 30 jyl tolyp otyr. Ýlkendi-kishili jiyndar ótpek, onyng eng ýlkenine Preziydent qúttyqtau hat joldar.
Sóz joq, últtyq valuta – kez kelgen memleketting Tәuelsizdigining simvoly. Ony qúrmettep, qasterleu kerek. Memleket qarjysyn kózding qarashyghynday saqtap, eselep jýrgen qarjygerlerding de enbegin elep-eskeruimiz de qajet.
Biraq 30 jyl boyyna eldi basqarghan biylik tengeni qasterledi me?
Qasterlese, osy uaqyt ishinde ol 100 ese qúnsyzdanar ma edi? Sol qúnsyzdanudyng kesirinen jalaqysyn tengemen alatyn qarapayym halyqtyng túrmys jaghdayy osynshama beyshara halge týser me edi?!
Osy jyldar boyyna qoldan qolgha kóship, biylikke jaqyn at tóbelindey ghana toptyng qolynda bolghan jeke bankterding qúbyjyq klandyq jýiening simvolyna, sayasy ambisiyalaryn qanaghattandyrudyng qozghaushy kýshine ainalghanyn nege aitpaymyz?! Órkeniyetti elderden az ghana prosentke aqsha alyp, óz halqyna 20-30 prosentke kredit berip, halyqtyng qanyn sorghan osy bankter emes pe?! Áli de soryp keledi!
«Qarjygerler kýni» deymiz, sol qarjyny jyl sayyn jymqyryp jýrgenderding birazy sol qarjygerler emes pe? Milliardtaghan qarjyny shetelge ytqytyp jibergen de solar emes pe?!
Meyram kýni qara aspandy tóndirmey-aq qoyayyn dep edim, biraq býgingi shekten shyqqan pafosty qúttyqtaulardy oqyp otyryp, osyny jazugha bel budym.
Auruyn jasyrghan aram óledi: býgingi mereytoy kýni osy jәne basqa da ózekti mәseleler aitylsa degenim ghoy.
Ámirjan Qosan
Abai.kz