"Halyq sózi» gazetinde jazushy Jýsipbek Qorghasbekting «Mәdeniyet» telearnasyndaghy «Kitaphana» baghdarlamasy boyynsha týsirilgen súhbattarynyng jazbasha núsqasy jariyalanyp kele jatqaly biraz boldy. Aytayyn degenimiz, ótken jyly Últtyq telearnanyng ýzdik baghdarlamalarynyng qataryna qosylghan búl súhbattar әrqanday ortada auyzgha iligip qalyp jýr. www.ikitap.kz saytyndaghy Júldyz Ábdilda úiymdastyrghan ashyq әngime de osy súhbattar negizinde qaghazgha týsken eken. Jazushy jaqynda bir qalamdasynan: «Keshe www.ikitap.kz saytyndaghy súhbatynyzdy oqydym. Jalpy, prozanyng tabighaty turaly, jana aghymdar nemese basqa jazu әdis-tәsilderi jayly bayypty, sabyrly, ornyqty әngime qajet sekildi. Ádebiyet ózgerdi. Biraq, әdebiyet dýniyege kelgen kýninen bastap ózgerip keledi», – degen hat alypty. Shynynda da qazirge deyin ol jýzge juyq súhbat jasaghan eken. Jinalyp qalghan súraqtar da az emes kórinedi. Demek, әngimening basyn bir qayyryp qoyatyn kez kelgen siyaqty.
– Qalamdasynyzdyng jogharydaghyday hatyna ne dep jauap bermekshisiz?

"Halyq sózi» gazetinde jazushy Jýsipbek Qorghasbekting «Mәdeniyet» telearnasyndaghy «Kitaphana» baghdarlamasy boyynsha týsirilgen súhbattarynyng jazbasha núsqasy jariyalanyp kele jatqaly biraz boldy. Aytayyn degenimiz, ótken jyly Últtyq telearnanyng ýzdik baghdarlamalarynyng qataryna qosylghan búl súhbattar әrqanday ortada auyzgha iligip qalyp jýr. www.ikitap.kz saytyndaghy Júldyz Ábdilda úiymdastyrghan ashyq әngime de osy súhbattar negizinde qaghazgha týsken eken. Jazushy jaqynda bir qalamdasynan: «Keshe www.ikitap.kz saytyndaghy súhbatynyzdy oqydym. Jalpy, prozanyng tabighaty turaly, jana aghymdar nemese basqa jazu әdis-tәsilderi jayly bayypty, sabyrly, ornyqty әngime qajet sekildi. Ádebiyet ózgerdi. Biraq, әdebiyet dýniyege kelgen kýninen bastap ózgerip keledi», – degen hat alypty. Shynynda da qazirge deyin ol jýzge juyq súhbat jasaghan eken. Jinalyp qalghan súraqtar da az emes kórinedi. Demek, әngimening basyn bir qayyryp qoyatyn kez kelgen siyaqty.
– Qalamdasynyzdyng jogharydaghyday hatyna ne dep jauap bermekshisiz?
– Ádebiyet kýnde ózgerse, Tәken Álimqúlovtyng «Qaroyyn» oqymay qoyar edik. Búl әngime maghan suret ónerindegi ótken zamanda salynghan boyauy qalyng týpnúsqa kartinaday elesteydi. Ataqty suretshilerding salghan kartinalarynyng týpnúsqasyna bagha jetpeydi. Biraq, jogharydaghy hatty býgingi kýngi talantty qalamdastarymnyng biri bilmey jazyp otyrghan joq. Ádebiyette janadan tau túrghyza almaytyn dәrmensizdigimizdi sezine bastadyq. Qalamdastarynyng sol dәrmensizdigine shamdanghan, qayraghan týri shyghar. Qazirgi zamanda myqty shygharma tudyru ýshin sonday kózsizdik kerek. Bizge jetpese, Maghauinning «Meni» jetpeydi. Sondyqtan da kókireginde «Meni» barlardy qúrmettey alsaq, qaneki, dep otyrmyz.
– «Kitaphana» baghdarlamasynyng maqsaty ne?
– Múhtar Maghauin bir súhbatynda: «Men «әdebiyet tómendep ketti» dep aita almaymyn. Ádebiyet qayta jogharylady. Ádebiyetting sapasy shygharmalardyng sanymen eseptelmeydi», – depti. Al, Qalihan Ysqaq aghamyz: «Býgin әdebiyet bar siyaqty, biraq әdebiyet joq», – dep saldy. Bizge eki kýnning birinde aitylyp jýrgen osynday eki týrli pikir júmys tauyp berdi, qysqasy. «Ádebiyet bar, alayda әdebiyetti baghalau joq», – degen pikirge keldik.
– Jogharyda atalghan ashyq әngimede sizding «Ýzdik on әngime» atty saraptamanyzdy mysalgha keltiripti. Siz búrynghylar ótti-ketti dep, qazirgi óz qatarynyzdaghy on jazushynyng әngimesine qysqasha taldau beripsiz. Sony keneytip aita alasyz ba?
– Bizding qatar Aygýl Kemelbaeva, Duman Ramazan, Mәdina Omarovalarmen tolyqqaly qashan. Men odan da әli esh jerde jariyalanbaghan myna ýzdik on kitap turaly jeke pikirimdi oqyp bereyin:
«Múhtar Maghauin songhy kezderi teniz týbine batqanday jym-jyrt. Biraq teniz týbinen alyp kók kit kóterilip kele jatqanday kýtulimiz. Ol – Múhtar Maghauinning «Shynghys han jәne onyng ainalasy» atty tarihy derekti hikayaty. Alghashqy tomy kitap dýkenderinde satylyp jatyr. Ádebiyet synshysy Ámirhan Mendeke: «Búl ózi jazushynyng aituynsha tórt kitaptan túrady. Ekinshi kitaby baspahanada jatqan kórinedi», – dedi. Osy kýnderi Chehiyada túryp jatqan qazaq qalamgerimen Ámirhan Mendeke bir-eki mәrte habar alysqan song súradyq. «Tórt tom týgel jaryq kórse, súmdyq janalyq bolady», – deydi әdebiyet synshysy. Shynghys hangha alyp eskertkish ornatqan mongholdar dalada qalady degen maghynada aityp otyr. Maghauinning Shynghys handy: «Onyng ata-tegin qualasan, qiyattan shyghady. Qiyat – ejelden týrik ruy. Ol qazaqtyng tarihynda bar», – dep jýrgenin úmytpayyq. Sóz joq, endigide ýzdik on kitap tizimin taghy da Maghauin bastaugha tiyis tәrizdi. Taghy da dep otyrghan sebebimiz, jazushynyng shetelde jatyp jazghan «Jarmaq» romany osyghan deyin ýzdik ondyqtyng aldyn bergen joq edi. Alayda, nege ekeni belgisiz, naq osy shygharma daqpyrty sónip, tez úmytylyp bara jatyr. Al, «Shynghys han jәne onyng ainalasy» qazaqtar ýshin ghasyr kitaby atanuy ghajap emes. Túrsynjan Shapay aitpaqshy, «asyqpay, artyn kýteyik».
Ázirge әdebiyetti shyn baghalasaq, Ábdijәmil Núrpeyisovting «Songhy paryz» romany aldygha kitap salmaugha tiyis. «Sonday da bir kýn bolghan», «Sonday da bir týn bolghan» atty eki bólimnen túratyn búl kólemdi romandy qazirgi uaqytta tóziming jetip oqyp shyghu onay emes, әriyne. Kópshilikting kitapty uaqyt ótkizip, demalu ýshin oqu kerek degen týsinigine asa say kele bermeydi. Kitapty da enbek sinirip oqyp, taghylym aluymyz kerektigi úmytylyp bara jatqany ókinishti. Emili Zolyanyng «Shabyt» romanyndaghy bay әielge kitap oqyp berushi qyzmetin atqaratyn boyjetken eriksiz eske týsedi. Qazir kitap oqugha eringen adamgha sonday qyzmetting ornyn almastyratyn týrli elektrondy tәsil bar. Biraq ony jazushylar da, oqyrmandar da tolyq paydalana alyp jýrgen joq. Búl әngime arasynda aitylghan sóz, әitpese «Songhy paryz» últym, elim, jerim dep jýrgender enbek sinirip-aq oqityn jәne soghan әbden layyqty shygharma. Ekologiya mәselesi qazaqtyng janyna qatty batyp jýrgen taqyryp ekenin esten shygharmaghanymyz dúrys.
   Jalpy, qazaq әdebiyeti tolyq oqylmay, tolyq zerttelmey jatqan tәrizdi. Keybir shygharmalar avtorynyng danqy men daqpyrty sýirelemese, mýldem úmyt qalyp jatady. Oqyrmandardyng jazushyny kesh bilip, kesh tanyp jatatyn kezderi de bar. Qúr sóz qylmay, naqty mysalmen aitayyq. Jaqynda belgili publisist-redaktor Serghazy Múhtarbek: «Beksúltan Núrjekeúlynyng bir әngimesin oqyp, tym jaqsy jazushy eken-au degen qorytyndygha keldim. Qazir basqa shygharmalaryn izdep tauyp, oqyp jatyrmyn», – dedi. Sol siyaqty qalyng oqyrman arasynda jarysqa salsa, Dulat Isabekovting kez kelgen kitaby ýzdik ondyqtyng ishinde jýrer edi. Byltyr qaytalap basylyp shyqqan «Qarghyn» romany  psihologiyalyq baghytta jazylghan, janasha oilau sipatyndaghy erkin ruhty dәripteytin myqty shygharma. Osylay kóptegen qalamgerlerding aty-jónin tize beruge bolady, onday qalamgerler qazaq әdebiyetinde jetip artylady. Biraq songhy kezderi ýzdik ondyqtyng tizimi jasalghanda, kóbine tәuelsizdik jyldarynda tughan shygharmalar sanatqa alynyp jýr. On ýzdik kitapty tandauda biz de sol talap túrghysynan keldik. Sonymen birge: «Búl tizimde Tynymbay Núrmaghambetovting kitaby nege joq?», – degendey saual tusa, ony da әdil qoyylghan súraq dep esepteu kerek.  Bizdinshe múnday tizim jylda jasaluy kerek, birdi-ekilisi tizimnen týsip qalyp, ornyna basqalarynyng kelgeni jón. Sebebi, әdebiyet toqtap qalghan óli su emes, ol Ertistin, Esildin, Syrdariyanyn, Jayyqtyn, Ilening aghysynday birde tasyp, birde túnyp jatuy kerek.
Sonymen, «Shynghys han jәne onyng ainalasy» әli jazylyp bitken joq; «Songhy paryzgha» kópshilik oqyrmannyng tisi bata qoymaghany bylay túrsyn, әdebiyettanushylardyng ózderi de batyly jetip tolyqqandy pikir aita almay jatyr; «Qarghynnyn» qaytalap basylghany bolmasa, Dulat Isabekov dramaturgiyagha kóbirek qalam tartyp ketti; Kezinde oqyrman qauym qyzyghyp ta sýiinip oqyghan basqa jazushylarymyz publisistikadan bolmasa, kórkem әdebiyetten jana kitap shyghara qoyghan joq dey kelip, óz baghdarlamamda jýzden asa kitapty taldaghannan keyin ýzdik on kitaptyng tizimin bylaysha týzdim: Sauytbek Abdrahmanov qazaqshagha audarghan arabtyng halyq romany «Beybarys», Túrsynjan Shapaydyng «Qazaqtyng jany» toptamasy, Qajyghúmar Shabdanúlynyng krilisamen tolyq basylyp shyqqan 6 tomdyq «Qylmysy», «Adam jazghan apokalipsiys» atanghan Adam Mekebaevtyng «Qúpiya qoymasy», Tólen Ábdikovting «Parasat maydany» jinaghy, Úlyqbek Esdәuletting «Ábilhayat» atty estelikteri, Talasbek Ásemqúlovtyng «Taltýs» romany, Tynyshtyqbek Ábdikәkimúlynyng pyshaqtyng qyrynday ghana «Aqsham hattary», Qytayda qazaqshagha audarylyp, tóte jazumen jaryq kórgen Nobeli syilyghynyng laureattary Orhan Pamukting «Mening atym Qyzyly» men Mo Yannyng «Qyzyl jýgerisi». Qaytalap aitayyn, búl ýzdik on kitaptyng tizimi «Mәdeniyet» telearnasynda jýrgizilgen «Kitaphana» baghdarlamasynyng negizinde jasaldy. Áli taldanyp ýlgermegen kitaptardyng ishinde búlardan da myqtylary boluy mýmkin.
– Búl óz kóniliniz ýshin jasaghan tiziminiz bolar. www.ikitap.kz saytynda –sizden on kitaptyng emes, ýsh kitaptyng tizimin atasanyz dep ótinipti ghoy.
– IYә, Júldyz: «Býgingi kózi tiri jazushylardyng ishinde eng myqtylary kimder? Qay jazushylardyng shygharmalaryn júrt izdep jýrip oquy kerek dep oilaysyz?» dep qoydy súraqty. Men emosiyanyng adamy bolarmyn. Ýsheumen shektelgenim ras. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin súhbatty týgel keltireyik:
«Býgingi kózi tiri jazushylardyng ishinen ýsh jazushyny bólek atap aitugha bolady. Birinshisi, sóz joq, Múhtar Maghauiyn. Jeke ózim kýlli júrt moyyndaytyn Múhtar Maghauinning býkil shygharmalaryn joghary qoya otyryp, «Jarmaqqa» baylanysty kýmәndi oiymdy bildiremin. Ángime jeke shygharma turaly ghana bolyp otyr. Múhtar Maghauinning «Jarmaq» romanyn ýlken jazushynyng egde tartqan kezindegi bir sәtti, bir sәtsiz eksperiymenti dep aitugha bolady. Sәttiligi – jana әdeby tәsil arqyly qoghamnyng býkil qoyasyn aqtaryp bere alghandyghy. Sәtsizdigi – әlem әdebiyetinde bar, kóp qaytalanghan ýrdisting kóshirmesi siyaqty әser etetindigi. Mysaly, «Nobeli» syilyghynyng laureaty German Gessening «Stepnoy volk» degen romany bar. Adam ekige jarylyp túrady – birde adam, birde jyrtqysh. Yaki, adam janynyn, adamnyng bolmysynyng ekige jaryluy.
Bolgardyng Pavel Vejinov degen jazushysy da adamnyng ishki dýniyesindegi arpalysty osylay ekige jarylu arqyly surettegen. Álemdik әdebiyette onday-onday kóp. Sondyqtan, maghan «Jarmaq» bizding ýlken jazushymyz sol ýrdisti qaytalap, sol soqpaqqa týskendey әser etti. Eger әlemdik әdebiyette onday ýrdis bolmaghan bolsa, múny keremet dýnie dep baghalaugha bolar edi. Al últtyq әdebiyet túrghysynan bagha bersek, búl, әriyne, keremet shygharma. Al bizding Maghauindey jazushymyzdyng «Jarmaghy» nege әlem әdebiyetin dýrkiretip kete almady? Ózi Europanyng qaq tórinde túryp jatqan jazushy jәne. Nege әlem әdebiyetinde soghan bir keremettey bagha berip jatqan joq? Sebebi, ýrdis bar. Yaghni, olar ýshin janalyq emes. Biraq, qazaq әdebiyetinde Áuezovterden keyin túrghan túlgha osy Maghauiyn. Qay-qay tizimde de ol kisining birinshi orynda túruy zandylyq.
Últtyq әdebiyet túrghysynan kelsek, tizim sәl basqasha boluy mýmkin edi. Al әlemdik әdebiyetting túrghysynan qaraghanda, nazar audaratyn ekinshi jazushy – Tynymbay Núrmaghambetov. «Kene» degen bir ghana shygharmasyn alayyq. Adamnyng kýndelikti ómirinen tys parallelidi ómirdi kórsetuin janalyq dep baghalaugha bolady. Eng bastysy, janalyqtyng sonyna týsip ketpegen, shynayy kórkemdik quaty bar dýniye. Adamnyng ómirden ótkennen keyingi jan-dýniyesining eki dýnie arasyndaghy kórinisi. Ózi jәne ózine degen ainalasynyng kózqarasy. Óte keremet surettelgen.
Ýshinshisi – Tólen Ábdikov. Tólen Ábdikovting qay shygharmasyn alsanyz da, әlemdik ýrdiske ilese alady. Kenestik zamanda jazylghan shygharmalarynyng ózinen de sana aghymy, postmodernistik ýrdis bayqalady. Adamnyng ekige jaryluy kenes zamanynyng ózinde de Tólen Ábdikovting shygharmalarynda boldy. «Ong qol» degen әngimesinen bastap, kýni keshe ghana jazyp bitirgen «Túghyr men ghúmyr» degen romanyna deyingi barlyq shygharmalarynda adamnyng bolmysynyng ekige bólinui bar. Pendәuy ómirge adamnyng eki týrli kózqaraspen qarauy. Yaki, adamnyng bolmysy ekige jarylady da, shyndyq ýshin ózimen-ózi aitysady. Búnyng oqyrmangha únauynyng sebebi, adam ómir boyy shyndyqty izdeumen bolady.
–  Al eger әngime ýzdik shygharmalar turaly bolsa she?
– Eger әngime ýsh jazushy turaly emes, ýsh ýzdik shygharma turaly bolsa, ýshinshi oryngha men jazushy Adam Mekebaevtyng «Qúpiya qoyma» atty romanyn qoyatyn edim. Búl romannyng ereksheligi – oqylymdylyghynda. Qazir kóptegen shygharmalar oqylymdy emes. Bәri qarama-qayshylasyp jatatyndyqtan, oqu, oqyghandy boygha siniru auyrlau keledi. Qarapayym oqyrmangha shygharmanyng týpki iydeyasynyng jetuining ózi qiyngha týsedi. Al Adam Mekebaev sony qarapayym sujettermen-aq bere alghan. Búl ózi oqighaly roman. Sujeti oqyrmandy qyzyqtyryp, eliktirip otyrady. Bir oqighadan bir oqigha tuyndaydy. Osylaysha, sujet ózinen-ózi birte-birte shiryghyp shygha keledi. Yaghni, dinamika bar. Búl – jazushynyng sheberligin kórsetetin, klassikalyq ýlgide jazylghan shygharma. Búl jerde romantikalyq saryn da joq.
Romantikalyq saryn turaly tekten-tekke aityp otyrghan joqpyz. Bizding býgingi kýnge deyingi jazushylarymyzdyng qay-qaysysy da oqyrmannyng kónilin romantikalyq sarynmen alyp keldi. Búl bizding dәstýrli әdebiyette basym baghyt. Al halyqtyng basyndaghy qasiretti oqighaly shygharma etip jazyp, shygharmanyng ishtey damuy arqyly kólemdi shygharmamen osylay oqyrmannyng kónilin alu túrghysynan kelip eseptegen kezde Adam Mekebaevtyng osy romany, bәlkim, aldyna shygharma salmauy mýmkin. Ýzdik ýshtikting qataryna osy shygharmany oilanbastan qosugha bolady. Adam Mekebaevtyng basqa shygharmalary turaly pikir basqa bolsa da, «Qúpiya qoyma» turaly pikir basqa boluy kerek. Romandy oqyghan adamdardyng kópshiligi osynday pikirde siyaqty. Mysaly, Ghalym Jaylybay, Maral Ysqaqbay, Ahat Jaqsybaev syndy qalamgerlerimiz osy shygharma turaly jaqsy pikir bildirgenine kuәmin.
– Eksperiyment jasaudan qoryqpaytyndardyng ishinde kimderding shygharmalaryn ong baghytta kele jatyr dep aitugha bolady?
– Oilanbastan qazaq әdebiyetining qazynasy dep aitugha bolatyn jazushylar bar. Marhabat Bayghút,  Júmabay Shashtayúly, Nesipbek Dәutayúly, Didahmet Áshimhan, Serik Asylbekov bastaghan shoghyr. Búlardyng barlyghyn qazaq әdebiyetining ýlken jetistigi dep aitugha bolady. Búlardyng barlyghy bizding dәstýrli әdebiyetimizding negizinde ósip shyqqan jazushylar. Biraq, bizding aldymyzdan ýnemi shygha beretin bir súraq bar. Nege biz әlem әdebiyetine qosyla almay jatyrmyz? Nege bizdi әlem әdebiyeti moyyndamay jatyr? Keybir ýlken jazushylarymyzdyng ómirbayanyn qarap otyrsaq, shygharmalarynyng pәlenbay tilge audarylghanyn angharamyz. Biraq, sol pәlenbay tilge audarylghannan keyin әri qaray túiyqqa tirelemiz. Demek, esep ýshin, sayasy nemese ruhany qarym-qatynastardyng jaqsaruy ýshin jasalghan nәrse dep aitugha bolady. Biraq, búl jayt men ataghan ne atamaghan jazushylarymyzdyng talantyn bir mysqal da kemitpeydi. Óz basym búl jazushylardyng әrqaysysynyng shygharmalaryn әli kýnge deyin qyzygha oqimyn. Ýirenetin tústary da az emes. Áriyne, әlemdik әdebiyet bizding últtyng tilimen sóilep ketpeydi. Eger ghayyptan tayyp әlemdik әdebiyet bizding últtyng tilimen sóilep ketetin bolsa, janaghy jazushylardyng keybiri aldynghy qatardan kórinip qaluy mýmkin.
Qazir biz «Kitaphana» shenberinde әlem әdebiyetining ýzdik shygharmalary, osy túrghydaghy audarmalar boyynsha pikir talastyryp jýrmiz. Solardyng keybirining janaghy biz aityp otyrghan jazushylardan pәlendey ozyp ketken eshtenesi joq. «Álem әdebiyetindegi ozyq shygharmalarmen salystyrghanda, bizding jazushylarymyzdyng jazyp jýrgenderi әldeqayda myqty» degen sózdi óz basym búryn namys ýshin aitylatyn shyghar dep oilaytynmyn. Qazir men onday kózqarasta emespin. Juyrda Qalihan Ysqaqtyng «Qonyr kýz edi» povesin qaytalap oqyp, talqylap otyrghan uaqytta ózimshe oy týidim. Biz, keyingi jazushylar osy «Qonyr kýz edinin» dengeyine jete alamyz ba? Búl shygharmanyng sheberlikpen oryndalghany sonsha, onday sheberlik pen onday enbek bizding qolymyzdan keletinine kýmәnmen qaraghanday bolady ekensin. Biraq olar eksperiyment jasaytyndardyng tiziminde joq.
– Eksperiyment degende, «Bolashaqtyng jazushylary kimder?» degim kelgen. Biz kimderding shygharmalaryn oquymyz kerek?
– Búl orayda tizimdi sәl ózgertuge tura keledi. Mening tizimimdegiler ózderining ondaghan jyl uaqytyn qúrbandyqqa shalghan buyn. Qayta qúru, toqyrau, naryqtyq qiynshylyq kezinde әdebiyetpen ainalysa almay, biraz uaqyttaryn tekke ótkizip aldy. Sonyng saldarynan mýmkinshiligin tútastay sarqyp bergen joq. Asqar Altaydan bastalyp, Núrghaly Oraz, Didar Amantay, Roza Múqanova, Janabek Shaghatay bolyp jalghasady. Keyingi Aygýl Kemelbaeva, Duman Ramazan men Mәdina Omarovany qosugha bolady, tipti, shygharmalary ishki quatyn boyyna jasyrghan Dәuren Quattardan kóp ýmit kýtuge bolady. Búlardan keyin de keremet tolqyn ósip kele jatyr. Ózime orta buynnyng únaytyn sebebi, búlar týrli eksperiymentke baryp jatyr. Ol eksperiymentteri jemissiz de emes. Dәstýrli әdebiyetting ýlgisinde jazady degen Asqar Altaydyng ózinen týrli eksperiymentting nyshany bayqalady. Onyng «Kózjendet» degen әngimesin kez kelgen tilge audaryp, úyalmay osy últtyng atynan bәigege qosugha bolady. Roza Múqanovanyng әngimelerinde de janashyldyq sipaty bayqalyp otyrady. Júrtty tanghaldyramyn dep, basqalarday adam taghdyryndaghy parallelidi ómirdi almaghannyng ózinde, adam taghdyryndaghy ózgeshe dýniyelerdi Roza sheber paydalanady. Mysaly, «Mәngilik bala beynedegi» jeke adamnyng basyndaghy taghdyr nazar audartpay qoymaydy. Yaki, taghdyrly әngime. Suretshi Kalmykov turaly әngimesi bar. Suretshining bir keremet kartinany tudyru ýshin týrli qúrbandyqqa baratyny, adamnyng aqyly jetpeytin әreketterge baratyny sheber surettelgen. Deni-qarny sau adamdar jasamaytyn әreket. «Monastyri» degen әngimesi turaly da osyny aitugha bolady. Búl tizimge men Didar Amantaydy da qosar edim. Nege? Didarda elikteu, solyqtau da bolghan shyghar. Tilindegi kemshilikter de bolghan shyghar. Biraq, songhy kezde Didardyng әngimelerin oqyp otyryp, dәstýrli әdebiyettegi tildi jaqsy biletin jazushylarymyzdyng ózi qoldanbaghan tirkesterdi bayqap qalyp jýrmin. Jazushy Orazbek Sәrsenbaevtyng «bizding jazushylarymyz týrdi, týsti ajyrata almaydy» degen sózi bar. «Jauyp túrghan qardyng týsin surettey almaydy. Al Chehovtyng artyqshylyghy, ol jauyp túrghan qardyng týsin týstep bere alady», – deydi Orazbek agha. Chehovqa tenemey-aq qoyayyn, Didar Amantaydyng bir ereksheligi, әr nәrseni adamnyng kóz aldyna elestete otyryp jazady. Árbir jazghan kóriniske suret beredi. Sonyng boyauyn tabady. Qimyl-әreketting kórinisin tauyp beredi. Búl bizding qazaq jazushylarynda joq. Endeshe, ony nege moyyndamasqa?! Didar ózinshe bir soqpaq salyp jýrgen jazushy retinde moyyndaluy tiyis.
– Al suretkerlik túrghysynan kelsek she?
– Suretkerlik jaghynan qazirgi jazushylardyng ishinde Núrghaly Orazgha eshkim jetpeydi. Núrghaly tabighy suretker. Oqyrmannyng kónilin alyp jazugha jaqsy iykemi bar. Ómirde de, jazushylyqta da solay. Jazushylyqta Dulat Isabekovting yumorynday tabighy yumor eshkimde joq-au. Jalpy, Qarauylbek Qaziyev, Dulat Isabekov, Marhabat Bayghút, Núrghaly Oraz tórteuinde úqsastyq, ontýstikke tәn bir jyly aghys bar. Jәne ol jyly aghys suretkerlikpen beriledi.
–  Jón eken. Árneden anys bergen, auyzsha týzilgen tizim ekeni bayqalyp túr. Kónilinizde taghy biraz jazushy qalyp qoyghan siyaqty.
– Ras... Ghabit Mýsirepovting súnghylalyghy bireuler jaqtyrmasa da aitayyn, Raqymjan Otarbaevqa daryghanday kórinedi. Talasbek Ásemqúlov Tәken Álimqúlovty elestetedi, birimen biri sabaqtas tәrizdi, ereksheligi Talasbek astarly jazghanda alymdy jazady. Ýzdik ondyqqa Talasbekti el bekerden-beker qosyp jýrgen joq. Marhabat Bayghút – Beyimbet Maylindey, mysaly. Nesipbek Dәutayúly orystyng keybir jazushylaryna úqsaydy, «derevnya prozasy» degen. Biraq, búlardyng ishinde Valentin Rasputin de, Oralhan Bókey de joq.
– Shetelge tanyla almay jatuymyzdyng sebebi, «olardyng bizding tilimizde sóilemegendiginen» be sonda?
– Qazir әlem әdebiyetinde magiyalyq proza, siqyrly realizm ýstemdik qúryp túr. Ol adamdy súmdyq arbaydy. Biz әli múrjadan qysta aq týtin, jylylau kezde qara týtin shyghuy kerek eken dep jýrmiz. Jaqynda internetten Mo Yani men Orhan Pamuktyng súhbatyn elding bәri oqydy. Basqa júrttarda oq múrjany qúlatyp ketkende, týtin peshting ýstinde túrghan shәinekting shýmeginen shygha bastapty. Sodan-aq aiyra beriniz.
– Rahmet!