Qazaqstan Respublikasynyn
Memlekettik Kenesshisi
Erlan Qarinning nazaryna!

Biz «Stalindik repressiyanyn» kýli kókke úshty dep jýrmiz.

Al, senesiz be, bizding «Jana Qazaqstanda» sol «Stalindik repressiya» qayta janghyruda.

Qazirgi qoldanysta túrghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanda «Stalindik repressiyanyn» iyisi anqyp túr.

Atalghan zannyng 20-babynyng 5) tarmaghyna say, qandastardy aumaqtyq-әkimshilik birlikte qabyldaudyng ónirlik kvotasy bolmasa nemese etnikalyq qazaqtardy qonystandyru ýshin úsynylghan aumaqtyq-әkimshilik birlikten etnikalyq qazaqtar bas tartsa, onda olargha «Qandas mәrtebesi» berilmeydi.

Búl – alys-jaqyn shetelderden tarihy Otanyna kóship kelgen etnikalyq qazaqtargha qarata jasalghan naghyz «Stalindik repressiyanyn» kórinisi!

Týsinikti bolu ýshin, taldap bereyin.

QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining biylghy ýshinshi toqsandaghy mәlimetine sýiensek, 16 408 etnikalyq qazaq Qazaqstangha kóship kelipti.

Al, qandastardy qabyldaudyng 2023 jylgha arnalghan ónirlik kvotasynyng sany 1 925 adam.

Jogharydaghy normagha say, osy 16 408 etnikalyq qazaqtyng 1 925-ne ghana «Qandas mәrtebesi» beriledi de, qalghan 14 483 adam búl mәrtebeden qaghylady degen sóz.

«Qandas mәrtebesi» bolmasa, etnikalyq qazaqtar jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn ala almaydy.

Demek, qazirgi qoldanysta túrghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 20-babynyng 5) tarmaghyna say, búl – әr jyly qandastardy qabyldaudyng ónirlik kvotasynan artyq kelgen jәne etnikalyq qazaqtardy qonystandyru ýshin úsynylghan ónirden bas tartqan etnikalyq qazaqtargha «Qayda barsan, onda bar! Sendergen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy joq, berilmeydi!!» degen sóz!

Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 21-babyn eskerip túrghan eshkim joq, Elge oralghan etnikalyq qazaqtardyng erkin jýrip-túru jәne túrghylyqty mekenin óz qalauynsha tandap alu qúqyghyn osy norma arqyly qiyp tastaghan bizding «Halyq ýnine qúlaq asatyn» Ýkimet...

Shettegi jeti million qazaq ýshin búdan artyq qanday qorlyq pen qorlau bolsyn!?

Keshegi «Stalindik repressiyanyn» da bir baghyty – poyyzgha tiyep, erkinnen tys ónirlerge jer audaru emes pe edi!?

Bizding «Jana Qazaqstannyn» Ýkimeti sol jolgha týsip ketti, mine!

***

Búl normany Zang jobasyna kim úsynghanyn nemese kimning yqpalymen úsynylghanyn bilmeymin.

Tek, Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2022 jylghy 30 jeltoqsandaghy №961 qaulysymen bekitilgen Qazaqstan Respublikasynyng Kóshi-qon sayasatynyng 2023-2027 jyldargha arnalghan tújyrymdamasyna say «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna engizilgeni belgili.

Kóshi-qon ýrdisin retteuge arnalghan zang jobasyn talqylau ýshin qúrylghan Mәjilistegi Júmys tobynyng jetekshisi Magerram Magerram Mamedovich degen deputat ekenin estidim.

Al, Júmys tobynan ótken zang jobasyn bir dauyspen bektip bergen Erlan Qoshanov pen Mәulen Áshimbaev basqaratyn Mәjilis pen Senat!

Magerram Mamedovichting ómirbayanyna qarasam, ózi Jetisudyng tumasy eken. Mәjilisting ishindegi Zannama jәne sot-qúqyqtyq reforma komiytetining Hatshysy bolyp qyzmet atqarady.

Esim-soyyna qaraghanda, Magerram Mamedovichting atalary sol «Stalindik repressiyanyn» qúrbany bolsa kerek.

Áytpese, qazaqtyng Jetisuynda Magerramdardyng qanghyp nesi bar?! Jetisu qayda, Kavkaz qayda?!

Aytpaqshy, Magerram Mamedovichting ómirbayanyndaghy «Qúqyqtanu», «Zantanu», «Qúqyq magistri» degen sózderden ayaq alyp jýre almaysyn.

Onyng mynaday adam qúqyghyn shekteytin nomany zandastyryp jibergenine qarap, «Keshegi repressiya qúrbanynyng úrpaghy Satalinge ketken kegin býgin shekara attap, ózining tarihy Otanyna oralghan qazaqtardan alghysy kelgen be?!» dep te oilap qalady ekensin...

Osy normany kórgen son, arty jaqsylyqqa aparmaytynyn, alystan kelgen aghayyndy jәne sergeldenge salatynyn eskerip, aldymen «Tamaranyng taltayyp túryp qabyldatqan zanynyng siqy…» degen maqala jazdyq.

Eshkim pysqyrghan joq.

Sosyn, Mәjilistegi ataqty bes zanger deputatqa, atap aitsam, Magerram Magerramgha, Abzal Qúspangha, Marat Bashimovke, Baqytjan Bazarbekke, Ýnzila Shapaqqa jeke-jeke hat jazyp, osy nomanyng etnikalyq qazaqtardyng túrghylyqty mekenin óz qalauynsha tandap alugha qúqyghyn jәne  azamattyq aluyn shekteytin-shektemeytinin súradym. Óz attarynan jazbasha jauap beruin súradym.

Masqara bolghanda, ol hattarymdy ýsh deputat – Magerram Magerram, Abzal Qúspan, Marat Bashimov  Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine, Baqytjan Bazarbek Ádilet ministrligine laqtyra salypty.

Tek, Ýnzila Shapaq qana «Úsynylghan ústanymdardy eskere otyryp, Sizding úsynysynyzdy men óz atymnan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining Reglamentine sәikes Mәjiliste qaralyp jatqan kóshi-qon prosesterin retteu jónindegi zang jobasy ayasynda qaraugha engizetinimdi habarlaymyn.»-dep, Óz atynan jauap beripti.

Al, atalghan ýsh ministrlikting ýsheuinen de «Qazaqstan Respublikasyna túraqty túrugha kelgen etnikalyq qazaqtardyng qúqyqtary búzylmaytyn dep sanaymyz» (EjHÁQM), «Jogharyda bayandalghannyng negizinde, Zannyng 20-babynyng 5) tarmaqshasy Qazaqstangha kóship kelgen etnikalyq qazaqtardyng qúqyghyn shektemeydi dep payymdaymyz.» (ÁM) degen jauap keldi.

Men búl jauaptardyng bәrin sol tórt zanger deputattyng jauaby retinde qabyldadym.

***

Al, naqty praktikadaghy jaghday qalay?!

Mýlde kerisinshe!

«Ýkimet aiqyndaghan 8 oblystan basqa aumaqqa barsa, shetelden kóship kelgen qazaqtargha «qandas kuәligi» berilmeydi. Kuәlik berilmeytin eldimekenderding qatarynda Almaty, Astana men Shymkent te bar. «Qandas kuәligi» – qandastardyng azamattyq aluyna qajet manyzdy qújat», - dep 26 qyrkýiek 2023 jyldyng 26 qyrkýiegi kýni «Azattyq radiosynyn» jurnaliysi Núrtay Lahan aqparat taratty .

Qytaydan otbasymen kóship kelgen Kýsh Núrdәulet degen jigitting Almaty qalasyna qonystanu ýshin «Qandas mәrtebesin» ala almay sendelgenine eki aidyng jýzi boldy.

Etnikalyq qazaqtar búryn «Qandas mәrtebesin» Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtary arqyly ýsh júmys kýni ishinde alatyn.

Qazir «Qútty meken» aqparattyq jýiesining janynan әzirlengen mobilidi qosymsha arqyly tirkelip, arnayy komissiyanyng qarauynan ótip, 35 júmys kýninde alatyn bolypty.

Ol qúryp qalghyry arqyly tek «Otbasymen birigu ýshin», «Júmys berushining shaqyruy boyynsha», «QR Ýkimeti aiqyndaghan qandastardyng qonys audaru ýshin» jәne «Beyimdeu baghdarlamalarynyng sharttaryna kelisimi boyynsha» kelgen etnikalyq qazaqtargha ghana «Qandas mәrtebesi» beriledi eken.

Al, óz betimen kóship kelip, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna say túrghylyqty mekenin óz qalauynsha tandap alushylar ýshin «Qútty mekennin» esigi tars jabyq...

Almatydan tauy shaghylghan ol Astanagha kelipti. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine ertip baryp, Kóshi-qon komiytetining orynbasary Erlan Rayghaliyevpen kezdestirdim. Ózim atalghan ministrlikting Birinshi viyse-ministri Ahmady Sarbasovqa kirip, bolghan oqighany bayandadym.

Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining jauapty túlghalary búl nomanyng etnikalyq qazaqtardyng Konstitusiyalyq qúqyghyn shekteytinin, Qazaqstan azamattyghyn aluyna tosqauyl bolyp otyrghanyn bilip otyr. Biraq, dәrmensiz..

Sonynda, Kóshi-qon komiytetindegi basqarma basshysy bolyp qyzmet atqaratyn Dastan Aytqúlov degen jigit Kýsh Núrdәuletke «Qandas mәrtebesin» aludyng taghy bir «joldyn» úsynypty.

Dastan Aytqúlovtyng aqyly boyynsha Kýsh Núrdәulet Almatydaghy bir JShS-gha jetpis myng tenge tólep, júmysqa túru kelisim-shartyn alypty.

Sol kelisim-shart arqyly «Qútty meken» aqparattyq jýiesining «Júmys berushining shaqyruy boyynsha» «Qandas mәrtebesin» alugha zorgha tirkelipti.

Aytpaqshy, Núrdәuletten Almaty qalasy Júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmasy arnayy mamandyq boyynsha oqu bitirgeni turaly diplom súrapty. Diplomyn aparsa, «Myna diplomnyng betinde qytay tilin biledi degen jazu bolu kerek»-dep, qighalyq salypty...

Sóitip, Kýsh Núrdәuletting otbasy mýsheleri «Qútty meken» aqparattyq jýiesi arqyly «Qandas mәrtebesin» alu ýshin zorgha degende ótinish jasapty.

Al, ol ótinishting oryndalyp, «Qandas mәrtebesi» berile me, joq pa, ony arnauly komissiya 35-júmys kýni ishinde sheshedi...

***

Mine, bizding «Jana әri әdiletti Qazaqstannyn» qandastary ýshin qabyldaghan zanynyng siqy!

Mine, bizding «Jana әri әdiletti Qazaqstan» dep úrandatqan Mәjilis pen Senattyng alystan oralghan óz qandastaryna jasaghan jaqsylyghynyng týri!

Sonda «Yqpaldy Parlamenttegi» ataqty tórt zangerdin, olardyng hattaryna jauap berip, qol qoyghan eki ministrlikting lauazymdy túlghalarynyng bәrining adam taghdyry, últ bolashaghy, memleket mýddesi jónindegi tanym-týsinigining dengeyi osy bolghany ma?!

Men osy mәsele boyynsha, taghy biraz yqpaldy deputattarmen, ministrlik basshylarymen sóilestim. «Qúqyq» degendi qaghyp túrghan bireui joq. «Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge baruy kerek qoy!» deydi bәri.

IYә, kóship kelushilerding Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge qonystanuyna biz de qarsy emespiz. Búl sayasatty eki jýz payyz qoldaymyz.

Biraq, ol sayasat Konstitusiyamen bekitilgen adam qúqyghyn shektemeu sharty astynda jýrgizilui kerek qoy.

Etnikalyq qazaqtardyng osy sharuasymen alysyp jýrip, eki nәrsege kózim jetti.

Birinshisi, bizding Zang shygharushy organ da, atqarushy biylik te QÚQYQ pen SAYaSATTY aiyra bilmeydi eken;

Ekinshisi, atalghan Zang shygharushy organ deputattarynyng da, atqarushy biylik ókilderining de belgili bir yqpaldy túlghanyng nemese yqpaldy sayasy kýshting aldynda, zansyzdyq, әdiletsizdik ýshin kýrese almaytyn dәrmensiz kýide, qúldyq sanada ekeni belgili boldy.

Osy jerde ótkendegi sózimdi taghy qaytalaymyn, biz myna týrimizben «Jana Qazaqstan» qúra almaymyz.

Óz qandasyn ózekke tepken últ a, memleket te eshqashan qútaymaydy!

Men tiri túrghanda, әldekimder Úly kóshting jolyn tosam dep, әure bolmasyn!

Men qandastarymnyng jolda óluge dayynmyn!

Auyt Múqiybek

Abai.kz