Sebep-saldarsyz Berik Ábdighaly Arqalyq qalasynyng әkimi qyzmetinen bosady. Erlan Qarin «Núr Otannyn» jauapty hatshylyghynan ketti.  Jәne solary óte dúrys boldy. Áriyne, elge paydaly enbek etuding tóte joly – biylik úsynghan qyzmette bolu. Naqtyraq aitsaq,  qolynda azdy-kópti biyligi bar adam tughan halqyn shyn sýise, júrt sýisinetin is jasay alady.

Berik te, Erlan da «qazaqqa bolsynshy» deytin jigitter. Sol izgi tilekterin búl ekeui biri әkim, biri biylik partiyasynyng qyzmetkeri bola jýrip әigilep baqty. Berik Baqytúly «aydalada qalghan» Arqalyqtyng ajaryn kirgizip, qúlazyp túrghan qalanyng ón-boyyna qan jýgirtse, Erlan Tynymbayúly tym-tyrys,  tomagha-túiyq partiyany ashyq pikir alanyna shygharugha qajyr-qayratyn, aqyl-parasatyn júmsay bildi.

Sebep-saldarsyz Berik Ábdighaly Arqalyq qalasynyng әkimi qyzmetinen bosady. Erlan Qarin «Núr Otannyn» jauapty hatshylyghynan ketti.  Jәne solary óte dúrys boldy. Áriyne, elge paydaly enbek etuding tóte joly – biylik úsynghan qyzmette bolu. Naqtyraq aitsaq,  qolynda azdy-kópti biyligi bar adam tughan halqyn shyn sýise, júrt sýisinetin is jasay alady.

Berik te, Erlan da «qazaqqa bolsynshy» deytin jigitter. Sol izgi tilekterin búl ekeui biri әkim, biri biylik partiyasynyng qyzmetkeri bola jýrip әigilep baqty. Berik Baqytúly «aydalada qalghan» Arqalyqtyng ajaryn kirgizip, qúlazyp túrghan qalanyng ón-boyyna qan jýgirtse, Erlan Tynymbayúly tym-tyrys,  tomagha-túiyq partiyany ashyq pikir alanyna shygharugha qajyr-qayratyn, aqyl-parasatyn júmsay bildi.

«Núr Otan»  - búrynghy Kommunistik partiya siyaqty belden basatyn, ashyq syngha tózimsiz, sayasy bәsekege qabiletsiz partiya. Búl partiyanyng qatarynda jýrgenderding deni mansap qughan, qyzmet babymen ósudi jolgha qoyghan sheneunik nemese kәsipkersymaq bolyp keledi.  Sondyqtan olar eldegi qandayda bir oqighagha kózqaras tanytyp, sarabdal pikir aitudan at tondaryn ala qashady. Búnday qalpymen atalghan partiyanyng jetekshi sayasy qúrylymgha ainaluy kýmәndi nәrse. Erlan Qarin partiyagha qatysty sol kýmәndi búzyp-jaryp bastaghan edi. Alashorda ardagerlerining arman-maqsatyn da aqyryndap atalghan partiyanyn  sayasy tirligine aralastyrugha kirisken. Biraq, bir-aq kýnde jauapty hatshylyqtan bosady. Jә, oghan bola kýiinuding qajeti shamaly. «Aq Berik» dep Arqalyqtyng jastary siyaqty qiya almastyqtyng әnin aityp qynjyludyng da qajeti joq. Óitkeni Berik pen Erlan endi erkindik aldy. Oilaryn irkepey ortagha saludyng mýmkindigine jetti. Biyliktegi qyzmet pen biylikke qyzmet qylatyn partiyada jýrip, jýiemen kýresu – jýikelep tynu degen sóz.  Demek, Berik pen Erlan tasynyp sóilegenimen basylyp qala beretin últ patriottarynyng aqyl-oyyna, múrat-maqsatyna aqylshy әm jetekshi bolady degen oidamyz. Aydos, Rasul, Múhtar, Qasym siyaqty bilimi men biligi biyik, últ mýddesi ýshin jýrip jatqan «myltyqsyz maydanda» azdy-kópti tәjiriybe jinaqtap, ysylghan jastardyng qatary «joghary jaqtyn» oiy men oiynyn jaqsy biletin eki azamatpen tolyqty dep bek senemiz. Bәrekeldi, jigitter!

Abai.kz