Dimash halyqaralyq syilyqqa ie boldy
3 jeltoqsanda Serbiyanyng Belgrad qalasynda «Aghayyndy Karich qory» syilyghyn tabystau rәsimi ótti.
1979 jyly elding ghylymiy-tehnologiyalyq jәne shygharmashylyq әleuetin qoldau jәne ilgeriletu, júrtshylyqty әlemdik mәdeniyetting jetistikterimen tanystyru instituty retinde qúrylghan qor 26-shy ret kórnekti sheteldik túlghalargha syilyq tabys etti.
«Aghayyndy Karich qory» syilyghyna búryn әlemge әigili ghylym, jurnalistika, ekonomika, mәdeniyet jәne óner qayratkerleri ie bolghan. Ár jyldary fizika boyynsha Nobeli syilyghynyng laureaty J. Alferov, әdebiyet boyynsha Nobeli syilyghynyng laureaty P. Handke, Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti N. Nazarbaev, kinorejisser E. Kusturisa, tennisshi N. Djokovich, akter S. Sigal, Týrksoydyng búrynghy bas hatshysy D. Qaseyinov osy marapatty alghan.
Biyl syilyqqa úsynylghan erekshe túlghalar arasynda Qazaqstannyng daryndy әrtisi Dimash Qúdaybergen de marapatqa ie boldy.
Qor diyrektorlar kenesining pikirinshe, Dimashtyng airyqsha vokaldyq óneri, onyng klassikalyq jәne zamanauy stilide oryndau qabileti, kez kelgen notany oryndau mýmkindikteri әrtisti Qazaqstan mәdeniyetining jarqyn ókili, óz isining tabysty mamany retinde atap ótuge mýmkindik beredi.
«Bizding diyrektorlar kenesi osynday manyzdy әrtis osy joldaghy talanttardyng altyn seriyasynyng jalghasy bolugha layyq ekendigimen birauyzdan kelisedi, búl bizding elderimiz arasyndaghy qarym-qatynasty nyghaytady», – dep atap ótti Serbiyadaghy Qazaqstan Respublikasynyng qúrmetti konsuly, aghayyndy Karich qorynyng negizin qalaushy Milanka Karich.
Marapattau rәsimi Serb mәdeniyeti men dәstýrin aiqyndaytyn mәdeny múra – Belgradtaghy Últtyq teatrda ótti.
Últtyq teatr sahnasynda Dimash qazaqtyng halyq әni «Samaltau» jәne Igori Krutoydyng «Mademoiselle Hyde» әnderin shyrqaghan.
Dimash aghayyndy Karich qorynyng qúryltayshylary men diyrektorlar kenesine marapatqa layyq dep tanyghany ýshin alghysyn bildirdi, óner salasyndaghy halyqaralyq jobalardyng elder arasyndaghy dostyq pen ózara damudy qoldau mýmkindikteri retindegi manyzdy rólin atap ótti.
Abai.kz