«Jeltoqsan kóterilisining Tәuelsizdik jolyndaghy róli» ghylymiy-praktikalyq konferensiyasyndaghy bayandama  

Resmy týrde «1986 jylghy 17–18 jeltoqsan oqighasy» delinetin tarihy beleste qazaq jastary biyleushi partiyanyng óktem ozbyrlyghyna qarsylyq tanytyp ereuildegen-tin. Ókimetting ony dóreki týrde basyp-janshuy barysynda ereuil ushyghyp, sayasy kóterilis dәrejesinde óristedi jәne tarihta tereng iz qaldyrdy. Sol dýrbelendi kýnderde Sovet Odaghynyng túghyryn shayqaltqan, totalitarlyq memleketti ydyratyp, qúramyndaghy odaqtas respublikalardy jeke-jeke, derbes memleketterge – tәuelsiz memlekettilikke úmtyltqan jana tarih bastau aldy.

Respublika basshylyghynyng auystyryluy – últ mәselesindegi búrmalaulargha lyq tolghan sayasy qazandy kemerinen asyryp jibergen zәrli tamshy bolghan-tyn. Sol tamshynyng qamshylauymen maksimalist qyz-jigitter «Tәuelsiz respublikalar odaghy» dep atalatyn jasandy tәj kiygen, turasynda, bayyrghy imperiyanyng jalghasy bop shyqqan sovet elindegi otarshyldyq jәne orystandyru sayasatyna  narazylyq bildirgen edi.

Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti plenumynyng mýsheleri, yaghni  respublikanyng betke ústar  sayasy elitasy partiya úiymyn shiyrek ghasyrgha juyq basqarghan jetekshini ornynan kózdi ashyp-júmghansha bosatyp, eshqashan Qazaqstanda bolmaghan, jergilikti jaghdaydy bilmeytin, júrtshylyqqa beymәlim qyzmetkerdi birinshi hatshy etip bir auyzdan saylay saldy. Eng tandauly dep sanalatyn jogharghy biylik mýshelerining birde-biri ne bosatylghan  basshygha úzaq jyldarghy qyzmeti ýshin alghys aitu iltipatyn bildirmedi, ne jana basshygha osynda jýzege asyrmaq baghdarlamasy jayynda bir de bir súraq qoymady.  Yaghny últ bolashaghy jayynda halyq mýddesine jauap bererlik oy týimegen, Mәskeuding núsqauyn búzudan qorqatyn, qazaqtyng emes, jeke bastarynyng taghdyryn ghana oilaugha mashyqtanghan toghyshar tobyr keypin tanytty.

Al últtyq sana-sezimi sergek jastar   múny Mәskeuding qazaq halqyn masqaralap, kemsituin jalghastyrghany dep úqty.  Sondyqtan da jana basshy «taqqa otyrghan» kýnning ertenine, 1986 jylghy 17 jeltoqsanda, astana kóshelerimen tolassyz aghylyp, ortalyq alangha jinaldy.

Tendessiz oqigha  osylay tudy. Biyleushi toptyng Kremli sheshimine qúlaqkesti qúlsha moyynsúnuyn moyyndamaghan qyz-jigitter jasaghan beybit demonstrasiya lezde esh balamasy joq sayasy kóteriliske úlasty.

1986-shy  jeltoqsannyng qaharly kýnderinen beri kóp uaqyt ótkenmen, sayasy bas kóteru oqighasy úmytylghan joq, kerisinshe, tereng týsinilip, manyzy artyp keledi. Jazalaushylar demonstranttardy bir jaypap ótip, kóptegen qyz-jigitti «jedel jәrdem» әketkennen keyin, alannyng tórt shetinde laulap órtenip jatqan jyljymaly milisiya beketterining ortasynda dóngelene shoghyrlanghan jastar bar dauyspen: «Do-loy, Kol-biyn!», «Ja-sa, qa-zaq!» dep úrandatty.

Osy qarapayym qos tirkeske qazaq halqynyng ghasyrlar boyghy arman-mýddesi toqylghan edi. Ortalyqtyng emissary olargha halqymyzdyng últtylyq túrghydan órkendeuine shek qoyyp kele jatqan otarshyl biylikting tap ózindey kóringen. Sondyqtan da ony qabyldaghysy kelmey, «Doloy, Kolbiyn!» degen qysqa úranymen respublikany quyrshaq etken otarlyq qamytty qausatatyn uaqyttyng jetkenin mәlimdegen-di. Al qúqtary tym shektelgen halqymyzdyng mәrtebesin «Jasa, qazaq!» dep ashyq kóteruding astarynda shynayy tendikke jetu, azattyq alu armany, tәuelsizdikke qol jetkizu iydeyalary jatqan. Sayasy tәjiriybesi joq jas azamattar tap sol kezde múnday maghynadaghy tújyrymgha, әriyne, sanaly týrde keldi dey almaymyz, olardyng búl jasampaz úrandary mýldem tabighy týrde, jaghdaygha say shyqqan edi.

Jaqsha ishindegi «tәuelsiz sosialistik qazaq memleketi»  tyng kóteru jyldary janasha otarlanghany mәlim. Qazaq halqy óz elinde 29% bop, barlyq túrghyndardyng ýshten birine de jetpeytin dengeyge týsti. Qazaq mektepteri jabylyp jatty, orys tili otarlaudyng pәrmendi qúralyna ainaldyryldy. Orystandyru sayasaty: «Kommunizmge orys tilimen baramyz!», «Orys tili – ekinshi ana tilimiz!» úrandarymen pәrmendi jýrgizildi. Sovet Odaghynyng sol kezgi basshysy N.S. Hrushev «patshalyqtyng jýzdegen jyldar boyy jasay almaghanyn az ghana jylda jýzege asyrdyq» dep maqtandy, «týri últtyq, mazmúny proletarlyq» negizde «jana adam qalyptastyru»   – kommunistik iydeologiyanyng ózegi boldy.

Oryssha oqu saltqa, maqtanyshqa ainaldyryldy. Orys tilin bilmey  qalada ómir sýru, júmys isteu mýmkin bolmay qaldy. Óz tamyrynan ajyrap, orystanghan adamdar «internasionalist» retinde madaqtaldy. Qazaqtargha óz elining astanasy Almatygha tirkelu  qiyngha týsti. Múnday kelensizdikter respublikany jergilikti últ ókili basqaryp túrghanda, «últ mәselesi sheshilgen» dep dәriptelgen kezenning ózinde oryn alghan-tyn, endi, qazaq elin basqarugha mәskeulik ókil qoyylghanda,  búl ahual tipti de týzelmeydi dep sanaghandyqtan,  jastar alanda últ mýddesin osynsha elemeudin   sebebin týsindirudi talap etti.

Alayda sherushiler talabyn beybit tәsilmen sheshudi basshylyq oiyna da almay, búl sayasy qarsylyqty ókimetke tóngen qauip retinde baghalady. Jastargha  kýsh kórsetti, etnosaralyq qatynastardy shiyelenistiru, arazdastyru әreketin jasady, tezdetip demonstranttar toly alandy әskery kýshpen qorshaugha aldy. Beybit sheruge qatysushylargha qarsy suyq su shashty, qolshoqpar, saper kýrekshesin qoldandy, әskery qyzmettegi itter júmsaldy.  Alangha jәshik-jәshik araq әkelindi,  basqa da qily arandatushylyq әreketter jasaldy. Kәsiporyndar men úiymdardyng orystildi júmyskerlerinen jasaqtar shygharylyp, olar temir tayaqtarmen, kabeli kesindilerimen qarulandyryldy. Sodan әskeriyler, milisiya, jasaqshylar sherushilerdi jappay úryp-soqty, alang qangha boyaldy, jýzdegen qyz-jigit týrli dәrejede tәny jaraqattar aldy, ondaghany qaza tapty. Jastardy últtyq belgilerine qarap kóshe-kósheden, jataqhanalardan  alyp ketip jatty. Ústalghandardy týrmelerine japty, kóbin jýk mashinalarymen qala syrtyna aparyp, qúddy qoqyssha, orlargha tógip tastady. Qysqasy, demokratiyalyq janarugha sengen jastar qozghalysyna otardaghy qúldar býligi ispetti qarady.

Sodan beri otyz jeti jyl ótti. Kóteriliske bes jyl tolghanda Qazaq Respublikasy memlekettik tәuelsizdigin jariyalady. Oghan da otyz eki jyl boldy. Az uaqyt emes. Alayda alghash ret 20-synshy jýzjyldyqtyng basynda tuyp, qily kezenderdi bastan keshken jana túrpatty qazaq últ-azattyq qozghalysyna ghasyr sonyna qaray jana serpin bergen jastardyng Jeltoqsan kóterilisi osy uaqytqa sheyin sayasy baghasyn alghan joq. Tipti, kóterilisti úmyttyru ýshin, studentterdi Tәuelsizdik kýni qarsanynda kanikulgha jiberu әdetke ainaldyryldy.

Qazirgi tandaghy Jana Qazaqstan, Ádiletti  Qazaqstan qúru iydeyasyna say, Jeltoqsangha qatysty jol berilgen әsire saqtyqtan arylghan jón.

Kóterilis kýnderi juasytu jәne jazalau sharalaryn úiymdastyrghandar men jasaghandar qily asyra silteuleri ýshin ashyq opynugha tiyis.

Tәuelsiz el qyzmetkerine búrynghy metropoliyanyng kóne imperiyalyq kózqarasynan qaymyqpay, Jeltoqsandy óz mәninde maqtanysh etu lәzim. Boyynan qúldyq sana qaldyqtaryn shygharyp tastap, ózin jәne barshany shynshyl tarihpen tәrbiyeleudi maqsat etkeni dúrys.

Jeltoqsan tarihyn oqulyqtargha engizudin, qalyng júrtshylyqqa barynsha nasihattaudyng manyzy zor.

Osynday joldarmen óskeleng úrpaqty otanshyldyq ruhta qalyptastyru, sóz joq, elimizding tәuelsizdigin bayandy etuge kepil bolady.

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz