Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 2629 8 pikir 18 Jeltoqsan, 2023 saghat 11:59

Belovejie kelisimi: Nazarbaev ne deydi. Basqalary ne deydi?

Qazaqstannyng eks-preziydenti Núrsúltan Nazarbaev juyrda jaryqqa shygharghan «Mening ómirim: Bodandyqtan bostandyqqa» atty memuarynda әidik Belovejie kelisimine ne ýshin barmaghany jayly jazypty. 6-7 paraqtyq jazbagha «Nazarbaev kelmedi» dep taqyrypsha qoyghan, - dep jazady Mezgil.kz

Sonymen Nazarbaev nege kelmedi? Óz sózinen ýzindiler tereyik:

Áueli Reseyding búrynghy basshysy Boris Elisinmen jaqsy qarym-qatynasta bolghany jayly tarqatyp jazady.

1702545858474262.png

ELSIN MEN GORBAChEVTING EREGESI

«Aramyzda neshe týrli jaghday boldy. Árkim óz elining mýddesin oilap, aitysyp, tartysyp ta qala beretinbiz. Biraq ol da, men de shekten shyqpaytynbyz», - dep kelip, Elisinmen aradaghy sol aitqan tartystardan bir mysal keltiredi. Elsinning Atyraudaghy Teniz múnay-gaz keshenin súraghanyn, ózining Elsinnen Orynbordy beruin talap etkenin jazady. Elsindi «aytuy da, qaytuy da tez adam edi», dep sipattaydy.

Ári qaray Elsin men Gorbachevting (Mihaiyl) eregesi jayly jazady. «Ekeui bir-birimen bitispester edi», - deydi. KSRO-nyng ydyrauyna osy ekeuding eregesi sebep bolghanyn jazady.

1702545924966515.jpg

BELOVEJE KEZDESUI: NAZARBAEV NE DEYDI?

«Resey, Ukraina men Belarusi basshylarynyng Belaya Veja toghayyndaghy kezdesui atymen kýtpegen oqigha emes edi. KSRO-nyng qúlamay qoymaytynyn júrttyng bәri bildi. Tek onyng aldyn ala boljaugha kelmeytin arnalarmen jýzege asyp, sayasy kýshterding shiyelenisken teketiresine ainalyp ketu qaipi qatty oilantatyn.

Men 8 jeltoqsan kýni M.Gorbachevting shaqyruymen Mәskeuge bardym. 9 jeltoqsanda tórt respublikanyng – Resey, Ukraina, Belarusi pen Qazaqstannyng basshylary kezedesip, Odaqtyq shart turaly aqyldasamyz degenbiz. Ol kezde Mәskeude jiyi-jii bas qosatynbyz. Barugha bәrimiz kelisim bergenbiz. Alayda, sol kýnning aldynda Resey, Ukraina, Belorussiya basshylary belorus toghaylarynyng bir týkpirindegi reziydensiyada jasyryn jolyghyp jatyr eken. Gorbachevpen kezdesuding aldyn orap ketipti. Boris Elsinnin, Leonid Kravchuktin, Stanislav Shushkeevichting memuarlarynda, estelikterinde, súhbattarynda Belovejiedegi kezdesuding ayaqastynan, qúpiya týrde úiymdastyrylghany, meni kezdesuge shaqyru iydeyasy júmys barysynda tughany ashyqtan-ashyq aitylady. Múnyng aldynda jana konfederasiya qúru, ony «Egemen Respublikalar Odaghy» - «Soiz Suverennyh Respubliyk» dep atau jóninde әngime qozghalyp jýretin. Sonda qysqartyp sóilegende SSSR-ding ornyna SSR qúrylghan bolyp shyghatyn. Júrttyng kózi de, qúlaghy da ýirengen sóz. Ýsheui bas qosypty da, SSR abbreviaturasy «Soiz Slavyanskih Respubliyk» siyaqty oqylyp ketui qaupi bar ekenin oilay qalypty. Endi slavyan emes preziydent kerek bola qalypty...

1702546009110778.jpg

OLARGhA SLAVYaN EMES PREZIYDENT KEREK BOLDY

Olardyng ýsheui de Belovejie kelisiminde ekspromt elementteri kóp kezdeskenin, oghan qatysushylardyng qúramy da apyl-ghúpyl qarastyrylghanyn aiylyn jimay jazady. Aytqanday, Sojenisyn sol tústa Memlekettik Dumada sóilegen sózinde Nazarbaevty Belovejiege shaqyrmady degen ókinishin bildirgen. Bos sóz. Shaqyrghan. Men barmaghanmyn», - dep jazady Núrsúltan Nazarbaev. Belovejie kelisimine ózin de shaqyrghanyna dәlel retinde Shushkeevich, Kravchuk pen Elsinning estelikterinen ýzindi keltiredi. Ári qaray, úshaghy Mәskeuge qonghan bette Elsin telefon shalyp, Belovejiege shaqyrghanyn jazady.

«Men Mәskeu әuejayyna týsken bette B.Elsin telefon shalghan. Osylay da osylay, Belovejie degen jerde ýsheuimiz sheshim qabyldap, arnayy kelisimshart jasadyq, sen bizdi qoldasan, qol qoysang jaqsy bolar edi deydi. Ol qanday qújat? Ne jayynda? Mәselening mәnine qanyp almay túryp, qalay jol jýrmekpin? Áriyne, bara almaymyn. Olargha ýsh slavyan respublikasy birigip alyp, onaysha sheshim qabyldapty degen әngimeden qashu kerek bolyp túrghany belgili. Býtin bir alyp elding taghdyryn osylaysha, opyr-topyrda, op-onay sheshe salu kókeyge qona ma ózi?», - dep tolghanady.

Onan әri Resey Konstitusiyasynyng avtorlarynyng biri Sergey Shahraydyn: «Núrsúltan Ábishúly Viskuliyge kele jatypty-mys, ony orta joldan Mәskeude KSRO premier-ministrining qyzmetin beruge uәde etken Gorbachev qaghyp alyp qalypty-mys degen anyz әngime bar. Búl boljam maghan qiynnan qiystyru bolyp kórinedi, óitkeni qazaq preziydenti – óte tәjirbiyeli sayasatker. Ol sol sәtte is jýzinde de, sóz jýzinde de odaqtyq ýkimet joq ekenin tamasha bilip otyrdy: búrynghy ýkimet býlikten keyin dogharysqa jiberilgen, al jana ýkimet qúrylmaghan kýii qalghan. Ivan Silaev basqaratyn KSRO-nyng Respublikalyq ekonomikalyq komiyteti ghana júmys istep túrdy. Nazarbaevtyng neni basqaruy mýmkin edi?», - degen esteligin mysal etedi.

«...Ár nәrseni óz atymen ataytyn bolsaq, onasha, tipti jasyryn jinalyp jatqanynan, el basshysynyng habarsyzdyghynan-aq ondaghy әngime ne jóninde qozghalatynyn shamalau qiyn emes edi. Meni ol jerge kelisimge tórtinshi qúryltayshy retinde qol qoygha shaqyryp otyr. Shushkeevich jazghanday, úshaghym tehnikalyq sebepterge baylanysty Mәskeuden shygha almady... Al úshaq nege «shygha aluy» tiyis edi?», - deydi. Deydi de 1991 jylghy nauryzdaghy býkilodaqtyq referendumnyng nәtiyjesi jayly: «Bir jaghynan sonyng aldynda ghana býkil el boyynsha referendum jýrgizilip, onda qatysushylardyng basym kópshiligi KSRO-ny birtútas memleket retinde saqtaudy jaqtaghan. Qazaqstanda odaqtyng saqtaluyn jaqtaushylardyng ýlesi basqa respublikalardyng bәrinen de joghary (94 payyzdan astam) bolyp shyqqany týsinikti. Elding erkimen sanaspaudyng jóni joq...

Ekinshi jaghynan, sayasatker retindegi ishki týisigim halqynyng jartysynan astamyn ózge últ ókilderi qúraytyn (qazaqtardyng ýlesi nebәri 39 payyz edi) respublikanyng basshysy retinde múnday kelisimge qol qoymaq túrmaq, ony talqylaytyn kezdesuge qatysuymnyng ózi qisyngha kelmeytinin sezdirdi», - deydi.

1991 jylghy qarashadaghy Novo-Ogarevodaghy basqosular jayly aita kelip, sol kezde Belarusi syrtqy ister ministri bolghan Petr Kravchenkonyn: «Belovejie kelisimine 23 litr samogon ketti», - degen estiligin sóz etip: «Nazarbaevty Belovejiege shaqyrudyng ayaqastynan oilap tabylghany qol qoigha slavyan emes preziydentting kerek bola qalghanyna baylanysty ekenine, ol oqighagha qatysqan adamdardyng talayy eki kesh boyyaghyl-tegil ishimdik qúiylghanyn jazghanyna... toqtalmaq emespin.

Arada alty jyl ótkende Aleksandr Lukashenko sol toghayda Kravchuk pen Shushkeevich Elsinge KSRO preziydenti qyzmetin uәde etken edi dep әigiledi. Múnday mýmkindik qarastyrylghanyn Elsinning ózi de tolyqtay teriske shygharmaydy», - dep ayaqtaydy.

1702546211637273.jpg

QÚRYLMAY QALGhAN TÚRAN ODAGhY

Onan keyin sol jyly jeltoqsanda Ashhabatda OA respublikalary basshylarynyng bas qosyp, Belovejie kelisimine jauap retinde Túran odaghyn qúru, yaghni, Ortalyq Aziya memleketteri konfederasiyasyn qúru turaly jobanyng talqylanghanyn jazady«Búl jobada slavyan elderi basshylarynyng әreketteri aiyptalghan edi», - deydi.

«Elsin bizdi ýshtik odaqqa qosylyndar dep ýgittep baqty. Ol týrkitektes elderding odaghy qúryluy mýmkindiginen qatty seskendi. Qalyptasqan kýrdeli jaghdaydy srapatay kelip, men onday odaqqa qosylmaytynymyzdy, biraq teng qúqyqty, jana odaq qúru mәselesin talqylaugha bolatynyn aittym. Slavyandar búl oidy qabyldady. Sol ýshin Almatyda bas qosudy, Dostastyqtyng qúryluyn zandy etudi úsyndym», - deydi. Deydi de Tәuelsiz Memleketter Dostastyghynyng (TMD) qúryluy turaly bayandaydy.

Belovejie kelisimi turaly, oghan Nazarbaevtyng shaqyrghany, biraq barmaghany turaly atalghan kelisimge qatysqan ózge sayasatkerler uaghynda estelikterin de aitqan edi. Olar ne dedi? Birsypyrasyn sóztalqy eteyik:

1702546241960197.jpg

ShUShKEEVICh NE DEYDI?

Núrsúltan Nazarbaev óz memuarynda esimin jii ataghan Stanislav Shushkeevich bir súhbatynda:

«Belovejiedegi kezdesuge Qazaqstannyng sol kezdegi preziydenti Núrsúltan Nazarbaev ta shaqyrylghan. Biraq Nazarbaev jolay Mәskeuge toqtap, Kremlide SSSR preziydenti Mihail Gorbachevting qabyldauyna kirip, aqyry barmay qalghanyn», - aytady.

Onyng aituynsha, Nazarbaev kelisim jasalghangha deyin shaqyrylmaghan, biraq asa manyzdy geosayasy mәseleni sheshuge tek qana slavyan memleketterining qatysqanyn búrys sanap, sol kezde bedeldi adam Nazarbaevty shaqyrudy jón kórgen. Oghan Elsin qonyrau shalady, alayda qanday qújatqa qol qoyatyndaryn aitpaydy.  Ol kezde Nazarbaev úshaq bortynda bolghan.

«IYә, Nazarbaev úshaq bortynda bolatyn jәne oghan úshaqtyng radiojýiesi arqyly baylanystyq. Biraq Gorbachev oghan barmaugha kenes berdi. Ol kelmedi. Ol intelliygent emes adamgha tәn qulyq istedi. Ýnsiz ketti. Onymen baylanys ýzilip qaldy. Sol sebepti Nazarbaev manyzdy mәseleni talqylaugha qatysqan joq», - deydi Shushkevich.

1702546267469639.png

FOKIN NE DEYDI?

1991 jyly Ukraina premier-ministri bolghan Vitolid Fokiyn bylay:

«Naqty kim ekeni esimde joq, qújatqa qol qoymaghandardyng biri bolsa kerek, bәri dayyn bolghan kezde: «búl iske Qazaqstandy da aralastyrsaq jaman bolmas edi», - dep qaldy. Bәri: «әriyne», - dep kelise ketti. Núrsúltan Ábishúlymen syilas qarym-qatynasta ekenim eskerilip, oghan ne bop jatqanyn aityp berudi maghan tapsyrdy», - dep eske alady.

Fokin Nazarbaevpen Elsin emes, ózining sóileskenin aitady. Ol Nazarbaevqa qanday qújat dayyndaghandaryn aityp, oghan keyin basqa respublikalarmen birge qol qoysa da bolatynyn aitqan. Alayda, Nazarbaev ózining qoly jinalghandardyng qolymen qatar túrghanyn qalaytynyn jәne ózin kýte túruyn súraghan. Fokin onyng naqty úshaq ishinde bolghanyn naqty aita almasa da, «jaraydy, qazir bort shaqyramyn», - dep aytqany esinde jaqsy saqtalghanyn aitqan.

Vitolid Fokiyn 2016 jylghy bir súhbatynda:

«Qújattar dayyn bolghannan keyin, qol qoygha әzirlenip, endi tek qol qoy ghana qalghan uaqyt. Kim ekeni esimde joq, bireui: «Bәlkim Gorbachevti qúlaqdar etu kerek pe edi», - dedi. Kim ekenin aitpay-aq, qoyayyn, sondaghylardyng bireui: «Joq. Mýlde bolmaydy, oghan aitugha. Ol birden shara qoldanady. Al Bushpen aqyldasugha bolady», - dedi. Sóitip, barlyghy ortaq sheshimge kelip, Elisin Bushqa habarlasatyn boldy. Ol habarlasty. Elisin men Bushtyng әngimesi kezinde men sonda boldym. Barlyghyn óz qúlaghymmen estidim. Ángime sondaylyq bir naqty bolmady. Bush naqty jauap bermedi, bere almaytyn da edi. Óitkeni, ol sol bolghan jaydy tolyq týsinip te ýlgergen joq.

Men: «Búl dúrys bolmady. Áueli Gorbachevke habarlasyp aitu kerek edi», - dedim. Sol kezde sondaghylardyng (preziydentter) biri: «Búl iske Nazarbaevty da qosu kerek emes pe», - dedi. Barlyghy: «IYә, iyә, Nazarbaev ta búl jaghdaydy bilui kerek», - dep qoldady. Sonda jinalghandardyng arasynda Nazarbaevpen jaqyn, jyly qarym-qatynastaghysy men edim. Men ol adamdy qazir de erekshe qúrmetteymin. Ol shynynda kemenger adam. Karimovke de kónilim sonday. Men olarmen dos boldym. Sóitip, jinalghandar Nazarabevqa habarlasu kerektigin, jәne oghan habarlasugha ynghayly adam men ekenime maqúldasty.

Men habarlastym. «Núrsúltan, qol qoy ýshin, mine osynday qújat dayyndaldy. Biz sening pikirindi bilmekpiz», - dedim. Ol: «Áriyne, әriyne men qoldaymyn», - dedi. Men: «Endeshe sen keyinirek qol qoyshy ýshtikke qosyla alasyn», - dedim. Ol: «Joq, men sonda, sendermen birge bolyp, qol qoyghym keledi», - dedi. Men: «Biz mine dayyndap, qol qoyayyn dep otyrmyz ghoy», - dep edim, Ol: «Mine, bort shaqyryp, úshyp kelemin. Mensiz qol qoymandar», - dedi.

Men bolghan әngimeni, jinalghandargha jetkizip em, barlyghy Nazarbaevty kýtu kerektigin aitty. Sóitip, biz Nazarbaevty kýtetin bolyp, aqyry angha shyqtyq. Arada 5 saghattay uaqyt ótti. Núrsúltan Ábishúly bolsa әli joq. Barlyghynyng kónil-kýii týse bastady. Sóitsek, Núrsúltan Ábishúly Gorbachevting qabyldauynda eken. Mening Mihail Sergevichting kómekshisimen baylanysym boldy. Dereu habarlasyp: «Núrsúltan Ábishúly sender jaqta ma», - dep súradym. Ol: «IYә, olar Mihail Sergevich ekeui kezdesip otyr», - dedi. Barlyghyna týsinikti boldy», - deydi.

Týiin: 8 jeltoqsan «Belovejie» kelisimine qol qoyghan kýn. Kenes Odaghyn ydyratqan birden-bir qújat. 1991 jyly 8 jeltoqsanda Resey, Ukraina, Belarusi respublikalary basshylary Belovejie ormanynda kelissóz jýrgizdi. Kelissózde Kenes Odaghyn saqtap qaludyng búdan bylay mýmkin emestigine kózderi jetip, olar óz respublikalarynyng odaqtan shyghatynyn jәne ózara sayasi, ekonomikalyq, әskery odaqtastyq jóninde jana shartqa qol qoyatyndyqtaryn mәlimdedi. Osylaysha Kenes Odaghy taraydy.

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5402