Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 2808 0 pikir 27 Jeltoqsan, 2023 saghat 14:19

Atan týiening jýgin kótergen «Kók týime»

 

 

 

 

«Qazaq әdebiyeti» gazetining (№46, 09.11.2012 j.) sandaryn aqtaryp otyryp, proza betindegi Dildәr Mamyrbaevanyng «Kók týime», «Ala jip» jәne «IYne» atty alaqanday-alaqanday әngimeleri kózime ystyq kórindi.

Oqugha asyqtym. Ýmitim selge ketken joq. Avtordyng әngimeleri birinen biri ozyp túr. Keyipkeri de kóp emes, nemeresi Alua men әjesining arasyndaghy súhbat týrinde qúrylghan. Yrym-jyrym men salt-sanagha jan bitirgen. Oqighasy qarapayym, tili jattyq, oiy teren, taghylymy mol, júldyzday jymyndaghan kórkem shygharmalar. Jazushy úsaq detalmen ýlken dýniyeni qotara, jetkize jazghan. Búl kez kelgen jazushynyng qolynan kele bermeydi. Búl әngimelerdi janrlyq jaqtan balalar әdebiyetine jatqyzugha bolady. Kenezesi keuip, aryp-sharshap, jýrelep otyryp qalghan býgingi balalar әdebiyetine búlda bolsa móldir tamshyday bolyp tamghanyna quanyp otyrmyn. Ángimelerdi oqyp otryrsanyz balalardy ghana emes, kez kelgen eresek adamdy ózine tartyp, oilandyrary, tolghandyrardy...

«Kók týime» dep aty aityp túrghanday, D.Mamyrbaevanyng alghashqy әngimesi әjesine nemeresi Aluanyn: «Áje, mektepke sahnalyq qoyylym qoyatyn boldyq, soghan әdemi kóilek tigip berinizshi», – degen ótinishimen bastalady. Onyng әjesine qolqa salauynyng da jóni bar edi. Sebebi, әjesi sheber tiginshi. Aluanyng mektepke kiyip baratyn sәndi kiyimderining bәri osy әjening qolynan shyqqan. Ájesi nemeresining aitqan talaby boyynsha kiyim tigip, týime qadaugha kelgende әje men nemerening arasynda bir kelispestik bastalady. «Balam, týimede kie bar. Búrynghylar ony kóz tiymeu, sóz tiymeu ýshin de taqqan. Keyindep ol sәnge ainalyp, qolynda barlar qonyrauly altyn, meruet týimelerdi baylyghyn bayqatu ýshin taqan», – degen әjesinning oiyn onsha týsine qoymaghan Alua aqyry әjesining qobdishadaghy týimelerin aq matanyng ýstine tóktiredi. «Biri – qar úshqynynday, biri – býldirgen sekildi, biri raushan gýlining ózindey» týimelerge «qanday әdemi, qanday keremet!» dep tanghalghan Alua «siya týstes, júqa, jyltyr týimeni kórgende kónili pәseyip qalady». Osy jerge kelgende oqyrman «qanday әdemi, qanday keremet!» dep alaqaylaghan Aluanyng ottay kónili nege pәseydi eken, kók týimening qanday syry bar? degen sekildi san súraqtyng jauabyn tabu ýshin ary qaray әngimeni oqy týseri sózsiz.

Aula búl siya týstes týimeni nege saqtap jýrgenin әjesinen súraydy, «Ár týimening óz tarihy bar, tiyispe», – dep jauap beredi әjesi. Osy sózdi aityp otyrghan kezdegi әjening kelbetin avtor «Ájesi kók týimelerdi alaqanyna salyp, ayalay sipalady. Jýzi jylyp әjimderi tegistelip ketti» dep suretteydi. Búl suretteuden әjening birkezdegi esten ketpes quanyshqa toly, qyzyqqty shaqtaryn esine salghanyn sezinu qiyn emes. Adam janyn eljiretitin osy kórkem obrazdy avtor óte sheberlikpen oryndy qoldanghan. Shynymende búl kók týime Aluanyng atasy әjesine jaz kezinde syilaghan kóilegining týimesi bolatyn. Aruaq syilaghan әjening kók týimeni shalynyng kózindey kórip býginge deyin saqtap keluining syryn avtor osylay jetkizedi. Sol sebepten de kók týime әjege bir sәt bolsada quanysh syilaydy, demeu bolady. Odan aiyrylsa ne bolmaq?!.

Alua kóilegine kók týimeden basqa qyzyl, jasyl, sary, jyltyraq týimelerdi taldap alyp, kóilegining ónirine qadap, mektebine kiyip barady. Týimeler asyl tastay jarqyrap, kiyimine ózgeshe sәn beredi. Qyzyl gýldey qúlpyrady. Múghalimder men oqushylargha da búl kóilek óte únaydy. Qúrbylary da osynday kóilek tikkizip kiygileri keletinin Aluagha japa-tarmaghay aitady. Al Alua bolsa әjesining sheberligine maqtanady, masayraydy. Qoyylymy bitken song ýige tez jetken Alua bәrin jipke tizgendey әjesine týgel aityp beredi. Biraq ony әjesi ózining sheberliginen emes, qayta týimelerding kiyesinen ekenin myna anyz arqyly Aluagha aitady:

«Balam, ol ónirine qadalghan týimelerding qasiyetinen shyghar. Ataqty Múhtar Áuezov atang kópting aldyna shyghyp sóilerde Qúnanbaydyng shapanynyng týimesin alaqanyna qysyp túryp sóileytin bolypty. Sonda janylyspay, aghyl-tegil әngime aitady eken. Keyin ony qyzy Lәilagha «atannyng aruaghy seni qoldap jýrsin» dep beripti. Ol kisi de ghylymy ataghyn qorghaghanda uysyna tas qylyp ústap túrypty. Sóz ózinen-ózi qúiylyp jatqanday әserde bolypty. Keyinnen osy týimege kóz saldyryp, alqa jasatyp, ómirining sonyna deyin moynynan tastamaghan eken», – deydi әjesi. Múny oqyp otyrsanyz, ómir baqy otbasy-oshaq qasynda otyrghan tiginshi әje emes, kerisinshe oqyghan, toqyghan, bilimidi, parasatty HHI ghasyrdyng әjesin elestetu qiyn emes. Áuezov turaly anyzdy keyipkerining auzyna salghan avtordyng sheberligine tәnti bolmasqa sharamyz joq. Qalay desekte, búl anyz aruaq syilaghan qazaq halqyna jat emes. «Áuezovtyng ózi aruaqty pir tútqanda, basqamyz qayda baramyz» degen oy sanamyzgha sap ete týseri sózsiz. Danyshpan aqyn Abaydyng ózi: «Tәtemdey bolu qayda maghan!» (Abay әkesi Qúnanbaydy «tәte» dep atayqan eken) degen sózin eske salady.

Osy uaqytqa deyin týimelerge mәn berip, olar turaly oilanyp kórmegen, tipti qajetti zat dep te qaramaghan Alua búl anyzdy estigennen keyin kereksiz búiymday shashylyp, qarausyz jatqan týimelerge janashyrlyqpen qarap, olar turaly oilanatyn bolady. Ótken joly әjesining qobdishasynan shyqqan kók týimeni jek kóregeni esine týsip qatty úyalghan ol kóktýimeni kәdege jaratqysy kelip әjesinen súraydy. Biraq avtor Aluanyng әjesin jәne bir qolaysyz jaghdaygha úshyratyp әngimening ózegin, tamyryn odan armen terendete týsedi. «Ol kisi kónilsiz oigha berilip ketken be, qabaghy shytylyp, jýzindegi әjim terendep, qayta-qayta kýrsinip qoyyp, ýnsiz otyr» dep әjening kelbeti men kónil kýiin suretteydi. Shynymen de búl kisini auyr oigha salghan ne nәrse eken. Álde kózining qarashyghynday qorghap, saqtap jýrgen kók týimesin joghaltyp alghan joq pa? degen súraq nemeresi Aluany ghana emes, oqyrmanyn da mazalaytyny aqiqat. Sóitsek, әjening jas kezinde jigiti syigha tartqan jýzikting laghyl kózi týsip qalypty. Jigiti syilaghan kóilekting kók týimesin qiyp alyp saqtap jýrgen әjege sausaghyndaghy jýzigining laghylyn joghaltyp aludan auyr, qiyn nәrse bar ma?! Avtor әje ýshin sýigen jarynan qalghan zattyng uaqyt ótken sayyn qadir-qasiyetinin, qúnynyng arta týsetinin beyneleu arqyly, býgin ýilenip erteng ajyrasyp jatatyn býgingi jastardyng túraqsyz mahabbatyn syn tezine alady.

Alua endi әjesining laghylyn qalay tauyp berer eken? degen san súraq kóz aldyna kólbendeydi. Ájesining kónilin kóteru ýshin Alua әjesinin: «Týgel qarap shyqtym, әure bolmay-aq qoy, shansorghyshtyng óneshine týsip ketti-au, shamasy» degenine  qaramay ýiding búrysh-búryshynan izdeuge kirisedi. Alua týimeler salynghan qobdyishany ala berip, ishindegisin bayqausyzda shashyp alady. Avtor týimening shashylghanyn bylay suretteydi:

«Týimeden nóser jaughanday boldy, Qyzyl, jasyl, sary, aq kóbelekter ýige tolyp ketkendey. Biraq bәri kónilsiz sekildi. Jyltyraq sary týimelerde jarqyramaydy. Jyltyr siya kók týime únjyrghasy týsken adamday sekendep tósekting astyna kirip barady. Kóz jazbau kerek, әitpese ol da bir qaltarysqa kirip ketip tabylmay qaluy mýmkin. Ol joghalsa әjesi auryp qalady. Atasy syilaghan kóilekting týimesi ghoy. Alua jata qalyp tósekting astyna qarady. Siya kók týime әldebir zatqa tirelip, qyrynan jatyr. Qol jeter jerde emes. Alua etpettep jatyp, qolyn sozdy. Týimeni qatqyl zatpen birge alyp shyqty. Alaqanyn ashyp edi, әlgi zat kózin qysyp, oinaqylana jalt-júlt etti. Taghy sekirip ketkisi kelgendey alaqanynyng bir shetinen ekinshi jaghyna domalay ketedi. Bireu qytyqtap jatqanday jarqyray kýletin sekildi. Aluanyng jýregi dýrsildep ketti. Ájesining qasyna jetkenshe asyqty».

Jazushynyng týimelerding tógilgenin, sol sәttegi Aluanyng kónil kýii men qimylyn suretu arqyly. Shygharmanyng tartymdylyghyn odan ary arttyra týsken. Endi ne bolar eken? dep alandap otyrasyn. «Jyltyr siya kók týime únjyrghasy týsken adamday sekendep tósekting astyna kirip barady» degen suretten kók týimege jan bitip, bir denede birge bolghan laghyldyng joghalghany oghan da auyr tiygen sekildi. Aluagha bolysyp ózi izdeuge kiriskendey... «Kóz jazbau kerek, әitpese ol da bir qaltarysqa kirip ketip tabylmay qaluy mýmkin» degen Aluanyng kónilindegi kýdik pen qorqynyshyn óte әdemi bergen. Óitkeni, kók týime joghalsa әjesi auryp, tósek tartyp jatyp qaluy ghajap emes. «Alaqanyn ashyp edi, әlgi zat kózin qysyp, oinaqylana jalt-júlt etti» búl suretten Aluadan búryn laghyldyng quanyshynda shek joq sekildi. Áriyne, laghyldyng emes, Aluanyng quanyshynda shek joq edi. «Taghy sekirip ketkisi kelgendey alaqanynyng bir shetinen ekinshi jaghyna domalay ketedi. Bireu qytyqtap jatqanday jarqyray kýletin sekildi. Aluanyng jýregi dýrsildep ketti. Ájesining qasyna jetkenshe asyqty». Aluanyng ne kýlerin, ne jylaryn bilmegen kónil kýiin avtor laghyldy suretteu arqyly óte әdebi jandy suret salghan. Kórkem әdebiyetting ómirden bir saty joghary túratynyn osydan kóruge bolady. Ángimening taqyrybyn «qara týime», «aq týime», «qyzyl týime» dep qoigha da bolar edi ghoy. Biraq avtor qazaq halqynyng kók týsti «kók tәniri» retinde asa qadir tútatynyn úmyt qaldyrmaghanday.

D.Mamyrbaevanyng ekinshi әngimesin «Ala jip». Avtor búl әngimesin Aluanyng әjesining úrshyq iyirip otyrghan jerin suretteuden bastaydy. «Ala jipti attaugha bolmaydy» degendi kim bilmeydi, bәrimiz bilemiz. Biraq kórkemdik dengeyge jetkizip kim jazdy? Býginge deyin eshkim jazghan joq, ony býgin jazushy D.Mamyrbaeva jazyp otyr. Ol jazyp qana qoymay balalar әdebiyetine jana forma, jana istili engizgen sheberligimen erekshelenedi. Ne jazsa da, neden bastasa da basynan ayaghyna deyin qiilastyryp, tigisin jatqyzyp, júp-júmyr da kórkem dýniyeni kóz aldyna jayyp salatyny kózge úryp túr. Avtordyng búl әngimeleri bireudi baqylauynan, qiyaldauynan tughan emes, qayta ózi kórip, qolmen ústap jýrgen ómir shynndyghy kórkem obrazben, shymyr kesteleuinen dýniyege kelgeni anyq. Óitkeni jazushy keshegi ana, býgingi әje (gazettegi suretine qarap aityp otyrmyn, – Á.Á) boluy әbden mýmkin.

«Ala jip» әngimesi әjening úrshyq iyirip, jýndi shýikeleuden bastaluynyng ózi «ala jiptin» shiyki zaty qalay dayyndalyp, qalay esiluinen derek berip túrghan joq pa?! Bir keremeti әje moynyndaghy iyir-qiyr tyrtyghyna nemeresi Aluanyng kózining týsuining ózi jazushy qiyalynan tudy ma, әl de ómirde bolghan ba? degen san oigha jeteleydi. Áriyne, әngimening taqyryby «Ala jip» bolghan song solay jazugha tura kelgen shyghar. Qalay bolghanda da jazushy búl jerde óte tapqyrlyq, sheberlik kórsetken. Áje moynyndaghy tyrtyqtyng da ala jipke qatysy baryn avtar óte әdemi jetkizedi. Aldymen jazushy úrshyq iyirgen әjeni qalay surettegenin oqyp kórelik:

«Ájesi úrshyghynyng úshyn etegine sýikep kep qalghanda, ot alghan mashinaday zyr qaqty. Shýikelep, sausaghyna ilip alghan jýni balanyng basynday iyzendep, iyirilgen jipke qarap ýniledi. Ájesining moynyndaghy iyir-qiyr tyrtyghy qaltaq-qúltaq etip qozghalghan sayyn býlkildep, shandyr bolyp qalghan terini tartqylaydy. Kәri aghashtyng bútaghynday bolghan tamyrlary adyrayyp-adyrayyp tozghanyn angharady. Bir kórgen, kózi ýirenbegen bóten bala әjesinen «bójey me» dep qorqar edi. Alua bolsa osy kirpigi kirjiyip jýretin әjesining ishine kirip kete jazdaydy. Bar erkeligin, bar tentektigin qynq demey kóteretin әjesin jaqsy kórmegende kimdi jaqsy kórsin».

Jazushynyng búl suretteuin oqyp otyryp, shyny kerek ózimning әjem esime týsip ketti. Balalyq shaghyma sapar shegip kelgendey kónil kýide boldym. Tipti, nemerelering birin kóterip, birin jetektep jýrgen auyldaghy shememdi bir týrli ayap kettim. Biraq әjeler nemeresi ýshin «sharshadym, shaldyqtym» dep ómiri aitqanyn estimeysin. «Osylar aman bolsyn, aldylarynan aq kýn tusyn, ómirde tarshylyq kórmesin, baqytty bolsyn!» dep jatsa-túrsa aityp Qúdaygha jalbarynyp jýretinin qaytesin. Beyne әjeler nemereleri ýshin kóp jasaghysy keletin siyaqty. «Adam – úrmaghymen myng jasaydy» degen sóz búrynnan aitylghan joq pa?! Sondyqtan búl «Ala jiptegi» «әje» jalghyz Aluanyng әjesi emes, barlyq qazaq balalaryna ortaq әje. Óitkeni jazushy «әjeni» sonday kórkemdik biyiktikke kóterge alghan.

Aluanyng «Áje, sening moynyndaghy iyir-qiyr jara neden boldy?» dep qoyghan súraghyna Ájesi: «Sening әkendi ot pen oqtyng ortasyndaghy Aughanystan soghysyna әdiletsiz jolmen bauyrymyzdan júlyp әketkende moynyma búrshaq salyp tileu tilegenmin. Qylday esilgen ala jip qiyp ketken ghoy. Tәndegi jara neghylar deysin, jazylady ghoy» dep jauap beredi. Aulanyng súraghynnyng jóni bar, bala ózi tanghalghan nәrseni bilgisi kelip súraytyny zandy. Tipti, bala aitpasyna da qoymay súraytyny bar. Oghan erinbey jauap beruge dayyn bolu kerek. Moyyngha taqqan jipting «ala» ekeni óz aldyna, әjening balasy aman oralghanymen, qansha jýzdegen әjening nemereleri Aughanstan jerinde oqqa úshyp, qanshasy iz-týzsiz joghalyp ketkenin oilasang jýreging qan jylaydy. Otan qorghau jolynda mert bolsa onyng jóni bir bólek, al beybit jatqan Aughan eline baryp soghysudyng ózi kózge úryp túrghan «әdiletsiz, basqynshylyq soghys» ekenin moyyndauymyz kerek. Búl jerde әje «әdiletsiz soghys bolmasyn, sarbazdar bosqa qan tókpesin» dep әlemge jar salyp jatqanday...

Ala jipting qazaq túrmysyndaghy yrymgha tikeley baylanysty ekenin odan ary asha týsu ýshin avtor Alua men әjeni túsau kesu toyyna aparady, bópening túsauyn әjesine kestiredi. Esik aldyndaghy әdemi tekemet pen kóz jauyn alarday bolghan qúraq kórpening ýstinde otyryp dauystary qatqyldau shyghyp, úrsysyp qalghan eki aqsaqalgha әjesi ala jipting eki úshyn ústatyp: «Boldy, dau osymen biti, sheshildi», – dep ýsh ret aityp, jipting ortasynan kesip jiberuining ózi qanday keremet yrym. Shyny kerek, múnday yrymnyng bar ekenin óz basym bilmeydi ekenmin. Sóitsek, qazaq yrymynda ókpelesken eki adam búdan keyin tatu jýrsin dep ala jip ústatyp, ony kesip mәmilege keltiredi eken ghoy.

Ángimening sonynda Aluagha әjening «Masa» ertegisin aityp beredi. Maujyrap úiyqtap qalghan Alua týs kerip, týsinde aqsaqaldy qariyanyn: «Eki әlemdi qosyp túrsyng balam» degen sózin estip oyanuynyng ózi kim-kimgede oy salary haq.

D.Mamyrbaevanyng songhy әngimesi «IYne» dep atalady. Taqyrypty kórgen kez kelgen adam «iyne» dep te әngime jaza ma eken degen sholaq oida bolary haq. Ýitkeni kýndelikti túrmysta әielder qoldanyp jýrgen (búl zamanda qoldanbaytyndar qanshama), týkke túrghysyz zat qoy ol. Sol týkke túrghysyz zatynyzgha abay bolmasanyz ne ózinizge, ne balanyzgha, ne ýiinizdegi mysyqqa zardabyn tiygizip qoyatyn kezderi de bolady eken. Eger osy әngimeni dúrystap oqysanyz, iynening qadir-qasiyetin biletin bolasyz. Jәne ony abaylap paydalanatyn bolasyz. Ángime bylay bastylady:

«Mysyghynyng miyaulaghany miyn shaghyp jiberdi. Auzyn jappay, ýdemelete týsti. Týgi tenbil, kózi jap-jasyl mysyghy jotasyn kýjireytip qalghan. Dauysy jalynyshty. Qybyrlap tynym tappaytyn mysyghynyng myna týrine aula shoshyp keti». Shynymen de búl mysyqqa ne boldy eken. Ne bolushy edi keste tigip otyrghan Aluanyng úqypsyzdyghynan iynesin mysyghy jútyp qoyady. «IYne adamnyng denesine kirip ketse tamyrdy qualap otyryp jýrekke qadalady» degendi estenmin bar, onda tiri jandynyng bәrine kirse solay bolary haq. Múny avtor iyneni mysyqqa jútqyzyp nanymdy qoldana bilgen. Mysyqty óltire salugha da bolar edi. Biraq ol Aluanyng kýnde qasynan qalmaytyn jan serigi ghoy. Óltire salugha Aluanyng dәti qalay barsyn?! Ájesining de oghan bara qongy eki talay. Osyny avtor bylay beyneleydi:

«Mal dәrigeri aldymen mysyghyn rentegenge týsirdi. IYne býiregine qadalypty. «Kelissenizder ota jasap alyp tastau týk emes», – dedi. Mysyghynyng týgi jyghylyp, dauysy әlsirep qalghan. Kózi sonday jalynyshty. Qatty qinalghany angharylady. Dәriger aghay otany jyldam jasady. IYneni әjesining qolyna ústatty». Múny oqyp otyryp mysyq ekesh mysyq ta, ómir sýrudi qalaydy eken ghoy. On segiz myng ghalamdy jaratqan Qúdaydyng qúdyretine shek keltira almaysyn. Osyny oilaghanda mysyq túrmaq qúrt-qúmyrysqany da ayap ketesin.

Dәrigerge keluding aldynda Alua jylaugha shaq túryp әjesine: «IYnening osynday jamandyq әkeletinin bilmeppin», – dep keste tikken jinishke iynesi endi qolyna týsse syndyryp tastau niyetine kelgen. Biraq әjesi Aluanyng ol oiynan qaytarady. Sondagha qalay qaytar ghan? Avtor búghan da óte nanymdy, óte qyzyqty iyne turaly oqighany әjening auzyna salady. Áriyne, búl avtordyng sheberligi demeske amalymyz joq. Oghan qalay nanbaysyz, qalay ilanbaysyz?!

Ájesi kezinde Amerikanyng preziydenti Linkolin taqqa otyryp senat aldynda ant berer kezinde aq sýiekter tabynan shyqqan bir deputattyng ony múqaltpaqshy bolghan әngimeni aitady. Ovtor ony myna dialog arqyly sheber bayandaydy.

«Linkolyn myrza, siz әkeniz ekeuiniz bizding otbasyna ayaq kiyim tigip beru ýshin kelgeninizde iynelerinizdi úmyt qaldyryp ketipsizder. Býgin sizding preziydent bolugha anyt beretin kýni sony әdeyi әkelip túrmyn. Shyqqan teginiz di úmytpanyz, – dep әkesi ayaq kiyim tikken iyneni Linkolinge ústatady. Ol osy sózimen, bir kezde úmyt qaldyrghan iynesi arqyly kópting aldynda kemsitkisi kelgen Linkolin oghan:

– Anyt beruding aldynda әkem turaly aitqanynyz óte oryndy boldy. Ákemning jany kórkem, qoly sheber edi. Ol tikken ayaq kiyimdi eshkimde tige almaytyn. Onyng sheberligine jete almaytyn, degenmen әkem tikken tufly ayaqtarynyzdy qyssa iyne dayyn, qayta tigip bere alamyn, – dep әkesining iynesin әkelip bergen deputatqa raqmetin aitady».

Keybir oqyrman Amrika priziydeti Linkolinning búl әngimege ne qatysy bar? deudi ghajap emes, әriyne, iynege qatysty bolghany ýshin osy detaldy qoldanugha tura kelgen. Ekinshiden, etikshi bolsyn, kim bolsyn qarapayym otbasynan el basqaratyn úly túlghalar shyghatyny tabighy zandylyq degendi balalar sanasyna sinirudi maqsat etken. «Ne isteseng de keregine jarap, ómir sýruine qolaylyq tudyryp otyrghan zatyndy ayala, úqypty ústa, onyng qadir-qasiyetin bil, abay bolmasang ózine zardabyn tiygizip qoiyy da әbden mýmkin» degen jazushylyq paryzyn oryndap otyrghan joq pa?

Ádebiyetting ózi adamgha ýlken oy salatynyn, sol arqyly jaman oidan arylyp, jaqsy oigha jeteleytinin úmytpaghanymyz jón. Qalamynyz múqalmasyn Dildәr әkpe! Osynday sap altynday shygharmalardy sizden әrkez kýtemiz.

Álimjan Áshimúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270