Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 1377 2 pikir 8 Qantar, 2024 saghat 19:00

Qoshanov: «Úlytau oblysynyng damuy býkil últymyz ýshin manyzdy»

Mәjilis tóraghasy Erlan Qoshanov bastaghan deputattar toby Úlytau oblysyna bardy. Olar oblys aktiyvimen, óndiris oryndarynyng júmysshylarymen kezdesip, Jezqazghan jylu elektr ortalyghynyng júmysymen tanysty jәne «Annenskaya» kenishinine týsti.

Mәjilis spiykerining sapary oblys aktiyvimen – Ardagerler kenesining mýshelerimen, oblystyq mәslihat deputattarymen jәne júrtshylyqpen kezdesuden bastaldy.

Erlan Qoshanov úlytaulyqtarmen kezdesude Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Biz ozyq el retinde tek algha ghana qarauymyz kerek» degen juyrda ghana bergen súhbatyndaghy negizgi basymdyqtargha nazar audardy.

Mәjilis tóraghasynyng aituynsha, ótken jyl elimiz ýshin eleuli, manyzdy oqighalargha toly jyl boldy. Memleket basshysynyng keshendi reformalary jalghasyp, jana ekonomikalyq sayasatty jýzege asyru bastaldy. Erlan Qoshanov memlekettegi barlyq dengeydegi institusionaldyq ózgerister turaly aityp, elimizding jetistikteri men jaqyn bolashaqqa arnalghan josparlaryna keninen toqtaldy. Ol әlemdegi kýrdeli ahualgha qaramastan, ekonomikanyng damuy 4,9 payyz dengeyinde qamtamasyz etilip, shetelden auqymdy investisiya tartylghanyn atap ótti.

– Birneshe kýn búryn búryn Preziydent qabyldauynda boldym. Memleket basshysy ónirlerding damuyna basa mәn berip otyr. Preziydentting sheshimimen qayta janghyrghan Úlytaudyng ónir ýshin ghana emes, últymyz ýshin de orny bólek. Osyghan oray Preziydent oblys basshylyghyna ónirde birqatar әleumettik-mәdeny nysandar men jana túrghyn ýiler salu turaly tapsyrma berdi.

Ony oryndau – bәrimiz ýshin basty mindet. Deputattar búl júmysty qadaghalap, barlyq josparlanghan jobalardyng jýzege asuyna jan-jaqty yqpal etetin bolady, – dedi Mәjilis tóraghasy.

Erlan Qoshanov býginde Úlytau oblysy óz aldyna otau tikken derbes, ekonomikalyq, әleumettik, mәdeny damu әleueti zor ónir ekenin aitty. Oblysqa tartylghan investisiya auqymy 171,2 mlrd tengege jetip, ótken jylmen salystyrghanda 45 mlrd-qa ósken. Qúrylys júmystarynyng kólemi 85,6 mlrd tengeni qúrasa, paydalanugha berilgen túrghyn ýy nysandary 67 myng sharshy metrdi qúraydy.

Sonday-aq Mәjilis spiykeri 2022 jyly Preziydentting bastamasymen elimizdegi alghashqy Últtyq qúryltay otyrysy da últ úyasy – Úlytauda ótkenine nazar audardy.

– Úlytau ónirining tarihy jәne ruhany orny bólek. Altyn ordanyng negizin qalaghan Joshy han da osynda jerlengen. El Preziydenti keshegi súhbatynda biyl Joshy úlysynyng 800 jyldyghy atap ótiletinin arnayy toqtaldy. Búl – ónir ýshin ghana emes, qazaq memlekettiligining tereng tarihyn zerdeleu ýshin de manyzy zor is-shara, – dedi Erlan Qoshanov.

Odan әri deputattar Jezqazghan jylu elektr ortalyghynda jylu beru mausymynyng barysy men kәsiporyndy janghyrtu júmystary turaly esepterdi tyndady. Sonymen qatar jylu elektr ortalyghy qyzmetkerlerine jylu jәne energetika turaly jana zang jobasy boyynsha jýrgizilip jatqan júmystardy aityp, súraqtargha jauap berdi, energetikterding úsynystaryn tyndady.

Sapar barysynda deputattar Jezqazghan bayytu kombinatynda bolyp, Sәtbaev qalasyndaghy «Annenskaya» kenishine týsti.

Erlan Qoshanov kәsiporyn qyzmetkerlerimen kezdesude Memleket basshysynyng ózekti mәselelerdi sheshu jónindegi tapsyrmalaryn jýzege asyrugha baghyttalghan zannamalyq bastamalargha toqtaldy. Atap aitqanda, ziyandy enbek jaghdayynda júmys isteytin azamattar ýshin arnayy tólem engizu jәne óndiristegi enbek qauipsizdigin kýsheytu jónindegi týzetuler turaly aityp berdi. Deputattar júmysshylarmen jәne kenshilermen memleket tarapynan olardyng әleumettik qoldauyn jaqsartu turaly mәselelerdi talqylady.

Deputattardyng ónirlerge sapary osy jyldyng 12 qantaryna deyin jalghasady.

foto: J.Júmabekov

Abai.kz 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5333