Satiralyq әngime

(Erte, erte, ertede...Qyrghauyly qyzyl eken, qúiryq jýni úzyn eken...)

Erte-erte ertede, eshki jýni bórtede, basqalargha mýlde úqsamaytyn el bolypty. Ózderine búiyrghan tamasha jer bolypty, jer bolghanda keremet, kerektining bәri bar, asty tolghan qazbabaylyq, múnay-gaz, ýsti tolghan tau-orman, toghay-ózen, dala men shóli taghy bar, qysqasy múnda jangha kerekting týgel jaghy bar! Alayda, bir qyzyghy ma, әlde shyjyghy ma kim bilsin, túrghyndarynyng kóbi siniri shyqqan kedey eken, biraq azdaghan toby әlemdegi baylarmen tenese alatynday oligarh-kóbey eken!

Sol elding bir audanyndaghy Esek әkim bir kýni «Osy men nege ózim turaly, ómirim turaly kitap shygharmaymyn, aqsha bolsa jetedi, ol kitabym úrpaghyma estelikke ketedi, qaramaghymdaghylargha aitqyzbay-aq ótedi, sonymen shyqqan shyghynym on ese bolyp bitedi...» degen oigha qaldy. Aytyldy boldy, basynda et qyzuymen ózi kirispek bolyp edi, oghan shydamy da, óresi de, aitar sózding tóresi de, qúrastyru baylyghy da jetpegen son, jazugha ebi bar japalaqty shaqyryp alyp, bylayynsha pәrmen berdi: «Al Japalaghym, men saghan óz ómirimdi bayandap beremin, sony sol qalpynda jazyp shyghasyn! Týsinbegen jerindi súraq qoyyp súrap otyr, enbeging ýshin aqyndy da alasyn...»,.. búiryq qatty jan tәtti, Japekeng basqany jiyp qoyyp, barlyq isti tiyp qoyyp әrbir sózdi әrlep, kereginshe dәrilep iske kiristi. Ángime bastaldy, tayaq jerge tastaldy, әlhissa:

- Men birden Esek Esekbaevich bola qalmadym, ómirim óte kýrdeli, shytyrman oqighalargha toly. Áke-sheshem jay ghana qarapayym, auylda bastyqtardyng tapsyrghan júmysyn atqaryp, ýidegi óz sharuasyn kýittep jýrgen adamdar edi ghoy, ayaq-asty ómir búrqan-sarqan bolyp shygha keldi! Ortaq ókimet qúlap, óz elimiz tәuelsizdik aldy, auylda eshbir júmys, tirlik qalmady, әbden qinaldyq. Amalsyzdan, barymyzdy satyp, aiyrbastap qalanyng shetindegi sayabaqqa kóshtik. Basqa qoldan keler eshteme joq, ataqty Maymyl Shal jekeshelep alghan bazardy jaghalap, jýk tasyp kýnimizdi kóre berdik. Ózim siyaqtylarmen birge otyryp, әdiletsiz jekeshelendiru turaly qanshama әngimeler aittyq desenshi, biraq, kimning qúlaghyna jetsin! Maymyl Shaldyng jendetteri jaqyndaghanda ondaydyng bәrin qoya-qoyyp týgeldey yrjiyp túratynbyz! Solay bolyp qala berer me edim, qúday ondap, bazargha «optym» et tasyghysh, jatyry shatyrday, bir-eki qúlyndy Kýilegish Qúla Biyemen әkelgen etterin tasyp jýrip, kónil qosa qalghanym. Ol bolsa kәdimgidey salmaghy bar, biz siyaqty mityng emes kýitindegen Aqtalghan Attyng qaryndasy bolatyn! El qyzghanyshtan aitatyn anau-pynau qylyqtaryna, «jap-jasty birer sýrdirip týsirdi-au» degen qyzghanyshtaryna qaramastan, onyng bәrine fu dedim de, kelip qalghan jasyna qaramay ekeumiz ýilenip te aldyq! Mine, sodan bastap ómirim kýrt ózgerdi deuge bolady! Maymyl Shal Aqtalghan Attyng klastasy bolatyn ghoy, sonyng arqasynda jýk tasyghysh esekterding «bugor-brigadiyri» bolyp shygha keldim! Olardan jinaghan aqshanyng jarmysyn jymqyryp, Maymyl Shalgha iyilip, yrjalandap kýle qarap jýrip, biraz aqsha da jinay bastadym. Qol astymdaghylardy ayamaytynyma ol da riza bolyp, kýnde ýstime mingizip ýiine aparatynymdy qoyyp, әielimdi ózi jaqqa jenildeu júmysqa, et satqyshtardyng kontróleri etip alyp, kýndiz-týni sony minetindi shyghardy. Meyli ghoy, bizge paydasy tiyse boldy da! Aqyry, jasy kelip, aqshasy boyynan asqan kezinde, endi ózi jýgirmey, tek ýsteme-diviydend alyp otyryp, meni «bazarkom» etip qoydy! Basyma baqyt qondy, qariyanyng ofiysining astyndaghy jertóle-podvaldaghy taqyt qondy! Bastyqtardyng sansyratqan, qansyratqan bazar-elding kýndegenine, «balalary týrli-týsti» dep syrttay jýndegenine, «bir biyeden ala da tuady, qúla da tuady» degen dana halqymyzdyng ataly sózin bilmegenderine týkirdim de qoydym! Bastysy sharuam týgel, býtin!

Bilim kerek ekenin de týsindim, aqshanyng arqasynda, atyn ózim de bilmeytin Joghary oqu oryndarynyng týrli mamandyqtary kórsetilgen ýsh-tórt diplomyn da satyp alyp qoydym, kedergi-meshayt etpeydi. Kóbeygen tamyr-tanystardyng arqasynda mәslihatqa deputat ta boldym. Maqtau-marapattardyng da týr-týrin ala bastadym, kerek desem satyp aludan da qashpadym. Bastysy, bastyqtardyng kónilin tabudy ýirendim, týk týsinbes qara halyqtan jiyrenudi de ýirendim.

Bilim kerek degenim, mektepte qaybir dúrys oqydy deysin, sondyqtan týrli kurstargha bara bastap, qazaqsha-әdeby til jetildirdim: «Ortaq ógizden onasha búzau artyq; Altyn kórse perishte joldan tayar; Siynghanynnan sýiengening myqty bolsyn; Alaghan qolym beregen; Týie súra, úyalghannan biyesin beredi; Toqpaghy myqty bolsa, kiyiz qazyq jerge kiredi; Ákimge bara berme, pәre ber» degen ústanymdardy toqtamay jattadym. Eng bastysy songhysynyng óte dúrys ekenin kýnde kórip, qolymmen ústadym, inilerime jer alyp berip, audannyng jartysyn jalmaghanda, kelin-qyzdargha júmys tauyp bergende t.b. kýndelikti jaghdaylarda osy qaghidanyng naqty sheshimi útys ekenine mәngilik kózim jetti! Oryssha da biraz ýirengenime salsam, búl mening ómirlik kredom! Osydan bastap, mәdeniyettiligim artyp, oryssha qosyp sóileytin boldym. Vot tak boldy!

Jas bolsa qyryqtyng ortasynan asa bastaghany bar, endi qashanghy elmen alysyp-júlysyp, aiqaylasyp-attandasyp jýremin (onyng ýstine qazirgiler qip etse telefongha týsirip әleujelige әlem-jәlemdetip sala beredi) dep, ózimning oiymsha eng tabysty jer memlekettik qyzmet, onyng ishinde audan әkimi ekenin kórip, bilip, sezip...sol oryngha qonjimaqty sheshtim! Onymnyng dúrys ekenin qazir dәp týsinip, qyzyghyn kórip te otyrmyn! Sonymen qoyshy, kiristim...

Osy arada timiskilep tesigin tauyp, «Kerek tastyng auyrlyghy joq» degendey, ekonomika ma, filosopiya ma әiteuir birdi-ekili ghylym kandidattyghyn da satyp ala salgham, tәk shto, búl aghang qazir kandidat nәuk, biraz jýrip doktorskiy de qorghamaq oiym bar!

Aytpaqshy, audan әkimine birden-srazu bolugha bolmaydy eken, biraz mem.qyzmet isteuing kerek eken. Aldymen soghan kiristim...

- Eee Japalaghym, ol ýshin testirovanie ótip, sertifikat alu kerek qoy deysing be, iyә, sol pәlesi bar eken, ony da sheshtim ghoy! Qalay deysing be, test alyp otyrghan kompiutershikke 700 dollar bere saldym, bolghany! Kompiuter bilmeytin meni qoyshy, sol orysqa korrupsiyany tekseretin finpoldyng jigitteri 300-400 dollardan berip jatqanyn qaytersin! Tang qaldym! Bizdiki taza enbek qoy, ana orysty aitsanshy, baylyq degen sonda eken, bir basynda bes-alty ýi, tipti ohotagha, rybalkagha әrqaysysyna bólek-bólek minetin djipteri de bar ekenin sol jigitterden estidim.

Sertifikat qolgha týsken son, konkurstan ótip, bir oblystyq departamentting bas mamany bolyp shygha keldim de, bir jylgha jeter-jetpes uaqytta bólim basshysyna ainaldym! Áy kórsettim-au bólimdegilerge, aldynda ghana «Ooo, bizge esek keldi esek» deytinderding bәrin quyp jiberip, birazdan keyin zam boldym. Sirә, talantymda, darynymda, úiymdastyrushylyq qabiletimde shek joq shyghar dep ózim de oigha qalatynmyn.

Sonda otyryp, kiris-shyghys dey me, jauap-viza dey me biraz qaghazdardy qaraudy, odan keyin bólim basshylarynyng jazyp bergen dokladtaryn jinalystarda ejiktep oqyp berudi biraz ýirendim. Korporatiyv, dastarhandarda tost sóilegende, әsirese, bastyqtardy maqtaghanda bir adamnan qalyspaymyn ghoy, endi...

- Taks, Japalaq! Osy audangha әkim bolugha jogharydan úsynys týsirgenimde, shynymdy aitsam, ózim de biraz qobaljydym! Biraq, sheginer jer joq, tәuekelge basyp, Patshamyz arystannyng ordasyna da tarttym! Kelisim-soglasovanie degen pәle baryn ózing de bilesing ghoy, biraq, beker qorqyppyn, ondaghylardyng bәri derlik óz tuystarym bolyp shyqqany, tek qana әrtýrli andardyng terisin jamylyp jýredi eken da! Pochty barlyghymen de tez til tabysyp kettim, iyiskelesip-sipalasyp-qasysyp, múrnymyzdy shýiirip alghan son-aq, shýiirkelestik te kettik! Tek qana әr kabiynetke kirgende bes myng dollardan tastasang boldy eken! Qoyshy, ózimizge kelgen son, jolbarys terilining ózi sheshim shygharyp, audandyq mәslihat deputattaryna qyzu qoldatyp, tipten tanymaytyn bireuleri «senim artamyz, jaqsy maman eken, audanymyzgha osynday әkim kerek edi» degenderin de estirtip, kresloma nyghyzdap qonjityp ketti...

- Ey sen, ne dep otsyn? Ómirinning sonyna deyin jetetindey, sonshama 300 mynday dollar shygharyp, osy әkimdik Sizge nege kerek degening ne sóz? Birinshiden, men endi prostoy esek emes, Esek Esekbaich degen hanmyn! Ekinshiden, әkim bolu únaydy, elding auzyna qarap qana otyrghanyn kóru qanday baqyt ekenin týsinesing be sen? Ýshinshiden, ol aqsha qazirding ózinde jylgha jeter-jetpesten-aq qaytyp ta kelip jatyr!

Qalay deysing be, aitayyn, arnayy kelip, sәlem-sauqat-kórimdik berushiler kóbeydi! Elding bala-shagha, kelin-kepshikterine júmys ta kerek, súrap keledi, bir nәrselerin qúrap keledi, elding jaghdayyn tura sheshkenge ne jetsin desenshi! Barlyq bos oryndy, tipten mekeme tehnichkasyna deyin vakansiyany tochno eseptep, jolgha qoysang boldy, aqsha aghyny tolastamaydy. Ataq-abyroy súraytyndar da kóp, nesin ayaymyn, tyshqan qúmalaqtarymdy әbden keptirip alamyn da, jipke tizip, monshaq jasap tarata berem! Jer-ýy súraytyndardyng taksasy da, baksasy da basqa! Jol salghyshtardy aitsanshy, eninen bes-on, qalyndyghynan bir-eki santiymetrdi kórmey qalsang boldy, qolmaqol-obnalichennyy aqsha, qarajat! Qúrylys, dúrys emes búrylys, jaryq... qysqasy bәrimiz de qaryq degendey! Qoyshy, bәrin nesine tize bereyin, shygharghan púlym qaytyp, eseley týsimder týsip jatsa boldy emes pe! Negizi, búndaydyng bәrin iygeru ýshin, jogharygha jiberip otyratyndaryndy mengeru ýshin, bilesing be, menikindey dәu bas kerek...

- Qiyndyqtar da kezdesetin bolar deysing be, azdap bar endi, degenmen bar aitatynyndy әtesh-tauyq-ýndikter týgel jazyp beredi, oqyp shyghasyn! Únamaghan qaramaghyndaghylargha aqyryp-aqyryp jiberseng boldy, al jogharydan kelgenderding shay-suyn, soghym-poghymyn t.b. retteu jaghyn eshqashan úmytpaghan jón. Jay halyqtyng da jaghdayyn taptym, ýy súrasa kezekke túr, nan súrasa tezekke moynyndy búr deysin, boldy. Ánebir bloger degender bir pәle ekeni ras, biraq, olar da adam ghoy, birin qorqytasyn, birining sózin ótirik qorytasyn, keybirine azdap aqsha-paqshasyn, kerekti bau-baqshasyn bere salasyn, bir-birine aidap ta salasyn, qysqasy, qolynda biylik bolsa bәrin de sheshesing ghoy.

Eng qiyny әlgi elding aldynda esep beru edi ghoy, onyng da jolyn taptym. Aldymen eshki-serkelerge sóz qughandardy, aqyldymsyghandardy, kerek joqtardy elep-ekshep әkelmeudi tapsyramyn. Olar da solay istep, ózderi bastap bir-bir otar qoylaryn aidap keledi. Doklad jasap әure bolyp jatpay, ghylymy progresti qoldanyp, LED ekrannan «Audannyng qarqyndy damuy» atty kinony kórsete salamyz. Sosyn tótenshe, jauaby joq súraqtar bolmauyn tómenge qatang tapsyramyn, oryndaydy, yaghni, dayyn súraq, jazylghan jauap...

Dayyndalghan súraqtargha sheshimi tabylghan, jogharydan jasalugha josparlanyp, aqsha bólingen mәselelerdi, baghdarlamalardy tura sol jerde sheshkendey etip, elding aldyna búrq etkizem, bәri de dәn riza. Sosyn ýsh-tórt qarghalar shyghyp qarqyldap meni maqtaydy, birneshe qúzghyndar shyghyp súnqyldap batasyn beredi. Odan keyingi әngime, totyqústar sayrap, marapat alushylardy ortagha shaqyrady, qoldaryn qysyp túryp, qúttyqtap, suretke týsemiz! Búl shara ayaqtala sala sahnagha búlbúl-boztorghaylardy shygharyp sayratamyz, shegirtke-dәuitterdi shygharyp mayystyryp biydi de jayratamyz. Qol soqqan, riza bolghan el! Bolghan bitkeni osy, tәmat-tamam!

- Aldaghy josparlarynyz deysing be, әriyne, josparlar bar ghoy: Jolbarys terisin jamylghannyng orynbasarlyghyna da kóterilsem; Jeke ómirimde doktorlyq qorghasam, aitpaqshy, myna kitaptyng avtorlyghyna ózimdi kórset, Jazushylar-Jornalshylar Odaghyna kiruim kerek, sosyn taghy birer kitaptar jazu da oida bar; Alda audan әkimderin de saylaydy desedi ghoy, sonda basqany oisyrata jenudi úiymdastyru taghy bar, ol da bir bayqamasang bәle, komissiyany aldyn-ala dayyndap, bulletenderdi dúrystap qou mәselesi degendey; Terminderdi jattap jýrmin, aitpaqshy sen aqyldysyng ghoy, osy lustrasiya degendi qansha oqysam týsinbedim, jәy sózben týsindirip bershi; Negizgi týpki oiym, osylay basqagha jaltandap jýre bermey Senatqa ketip taltandap jýrsem be degen de plan bar; Bastysy, bastyqtar aman bolsyn, bәri de sheshilip, bererleri kesilip, rettelip túrady ghoy...

Azken Altay

Jetisulyq

Abai.kz