(songhy aitystardan tughan oilar)

Ghylymdy da, әdebiyetti de, ónerdi de jeke túlghalar jasaydy. Múny búqara halyq «asarlatyp» jasamaydy.

Halyq - sanauly adamdar jasaghan ruhany dýniyening tútynushysy. Mәsele osynda, halyqta mәdeny qúndylyqqa súranys joghary bolsa - ol qoghamdy «ýmitti qogham» dep ataugha bolady...

Oghan súranys joq bolsa, ony – «ýmitsiz qogham» dep atasa bolady.

Eger, halyq jalghan iydeologiya, ne, ózge mәdeniyet yqpalynda qalsa, ony «adasqan qogham» dep atasaq bolady...

Qoghamda osy ýsh baghyt ýnemi teketires jaghdayynda túrady:

Birinshisi - óz tarihyn týgendeushiler, últtyq bolmysyn týzeushiler.

EL MEN JERDING KIYESI OSYLAR.

Ekinshisi – «kýnin kórushiler».

Olardyng Otany bolmaydy, tek qay jerde ómir sýru jenil bolsa, qay jerde tamaq kóp bolsa - sonda yghysa beredi.

EL MEN JERDING KÝIESI OSYLAR.

Ýshinshisi – «qaghynan jerigender». Búl adam sanasynyng auytqyghan belgisi, kesel.

Olar óz mәdeniyetin qor, ózgeni zor sanaytyndyqtan, óz halqynyng (sonyng ishinde ózi de bar ekenin zombilanghan sana úqpaydy) tarihtan joyyluyna qyzmet etushiler.

EL MEN JERDING TAJALY OSYLAR.

Sondyqtan, El men Jer jauapkershiligin moynyna alghan Kiyeli túlghalar (ruhany elita) әr sózine abay bolyp, qoghamyn algha bastauy kerek. Olar bayqamay óz sózinde «kýie» men «tajal» siyaqty sóilep qoysa, onda qogham ýmiti ondaghan jyldargha sheginip ketedi...

Sóitip, shyqqan tóbeden keyin syrghyghan qoghamgha, tyrbandap jogharygha qayta órmeleuge tura keledi.

Qogham qazir alar asudy, keyinge shegeredi... Múny - ónbeytin tirlik deymiz.

Endeshe, bar nәrse ELITAGhA kep tireledi eken! Túlghalar aman bolsyn, Tatu bolsyn! Sonda Ie de bar, Kie de bar deuge bolady...

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz