Ghabiyden Jәkeev men Maqsat Núrypbaev Qúryltay ótkizemiz degen bastamalaryn estigen kezde, birden qoldadym! Óitkeni býgingi kýni qazaq patriottarynyng sayasy kýsh bolyp júmyluynyng alghysharttarty - halyq qalauy, әri zaman talaby. Sonymen birge, kópshilikke әli tanyla qoymaghan jigitterding shyghuyna quandym, sebebi aty shyqqan kóshbasshylarymyz bir-birimen aitysyp, Qúryltaydy shaqyrugha kim qúqyly ekening daulap jatyr.

Qúryltaydy bastap shygha alatyn jalghyz adam Múhtar Shahanov ekenin týsine túra, Ghabiyden (Jәkeev) meni sol jóninde kelissóz jýrgizudi súrady. Ótkiziletin Qúrylaydyng rezolusiyasynda «Halyq Ruhy» partiyasynyng qúryluy turaly punkt bolatyny turaly kelistik. Sodan keyin, men auruhanada jatqat Múhtar Shahanovpen kezdestim de, Qúryltaydy «Halyq Ruhy» zandylyghyn qamtamasyz etetin tetik retinde qoldauyn súradym.

Býgin Qúryltay tóniregindegi jaghday qatty shatasyp ketken tәrizdi. Birinshiden, aspannan alynghan sebepterge qarap, «Qúryltay» atauyn «Jinalysqa» ózgertilip tastaldy, al onda “Dóngelek ýstel” dep nege atay salmaymyz ba? Nemes Konferensiya? Qúryltaydy ótkizuding eshqanday resmy normalary joq (qatysatyn delegattardyng sany, Qúryltaygha shygharylatyn súraqtar mazmúny t.b.). Sondyqtan Qúryltaydy ótkizude eshbir kedergilerdi kórip túrghan joqpyn, týgel Qazaqstannan jәne shetelden qazaqtardy shaqyrayyq.

Ghabiyden Jәkeev men Maqsat Núrypbaev Qúryltay ótkizemiz degen bastamalaryn estigen kezde, birden qoldadym! Óitkeni býgingi kýni qazaq patriottarynyng sayasy kýsh bolyp júmyluynyng alghysharttarty - halyq qalauy, әri zaman talaby. Sonymen birge, kópshilikke әli tanyla qoymaghan jigitterding shyghuyna quandym, sebebi aty shyqqan kóshbasshylarymyz bir-birimen aitysyp, Qúryltaydy shaqyrugha kim qúqyly ekening daulap jatyr.

Qúryltaydy bastap shygha alatyn jalghyz adam Múhtar Shahanov ekenin týsine túra, Ghabiyden (Jәkeev) meni sol jóninde kelissóz jýrgizudi súrady. Ótkiziletin Qúrylaydyng rezolusiyasynda «Halyq Ruhy» partiyasynyng qúryluy turaly punkt bolatyny turaly kelistik. Sodan keyin, men auruhanada jatqat Múhtar Shahanovpen kezdestim de, Qúryltaydy «Halyq Ruhy» zandylyghyn qamtamasyz etetin tetik retinde qoldauyn súradym.

Býgin Qúryltay tóniregindegi jaghday qatty shatasyp ketken tәrizdi. Birinshiden, aspannan alynghan sebepterge qarap, «Qúryltay» atauyn «Jinalysqa» ózgertilip tastaldy, al onda “Dóngelek ýstel” dep nege atay salmaymyz ba? Nemes Konferensiya? Qúryltaydy ótkizuding eshqanday resmy normalary joq (qatysatyn delegattardyng sany, Qúryltaygha shygharylatyn súraqtar mazmúny t.b.). Sondyqtan Qúryltaydy ótkizude eshbir kedergilerdi kórip túrghan joqpyn, týgel Qazaqstannan jәne shetelden qazaqtardy shaqyrayyq.

Ekinshiden, «últtyq-demokratiyalyq» degen atau birden aramyzdy ajyratyp tastaydy, óitkeni demokratiyagha әrkimning kózqarasy әrqily. Al Maqsattyng (Núrypbaev) úsynyp otyrghan qújatyn eskertpe retinde qarystyryp, qajetinshe qoldansaq bolady, biraq múny Qúryltay nәtiyjesining deklorasiyasy etip qabyldaugha jaramaydy. Búl dokumentte jazylghan dýniyeler әli «shiyki», әri biylikke Múhtar Shahanov bastaghan Bizderge últshyldylyq minin jabugha mýmkindik beredi. Eger biz múnday baghyttaghy qújattardy Múhtar Shahanovtyng jәne onyng jaqtastarynyng qatysuymen qabyldaytyn bolsaq, «Halyq Ruhynyn» tirkelui turaly úmytsaq ta bolady, sebebi búl Konstitusiyagha qarsy keledi. Aytylghandardy nazargha alsaq, Qúryltay bastamashylarynyng biylikpen kelissóz jýrgizip, lezde әreketterin auystyra qoyghany bar siyaqty.

Eng basty súraghym – Qúryltaydyng nәtiyjesinde ne bolady? Sonshama adamdy ne ýshin jinap jatyrmyz? Taghy da bir ret jinalyp, ótimi joq mәlimdeme qabyldau ýshin ótkizemiz be? Soqyrdyng ózi biylikting auysyp jatqanyng bayqaydy, Nazarbaevtyng sayasy arenadan ketui jaqyndap qaldy, sondyqtan qazaq qoghamyn biriktirip, artynan erte alatyn sayasy kýshti kýtip otyr. Búl kýsh mindetti týrde sayasy partiyamen dәrejesi para-par bolyp, bizden bólek jetip jatqan qoghamdyq úiymnyng kóleminde qalmauy tiyis.

Alghash ret múnday dәrejedegi kýshti úiymdastyru әreketi 2007 jyly jasaldy. 1300-den astam delegat jinalyp, «Halyq Ruhy» partiyasynyng sezi ótkizildi. Osynsha delegatty jinap, sezd ótkizu býgin kimning qolynan keledi? Partiyany tirkeude bastamashy top ýlken júmys atqaryp, 65 myng qol jinady. Búl degenimiz, kem degende 65 myng adam Múhtar Shahanovtyng partiya qúra alatynyna sendi. Endi ózimizding jaqtastarymyzdyng әreketterinen myndaghan azamattardyng senimin búzugha baramyz ba?

Ekinshi ret últjandylardyng basyn qosudaghy amalymyz 2011 jyldyng jeltoqsanynda boldy. Sol kezde Ruhaniyatty bastap, men degen últjandylarmen jeke sóilesip, partiya tizimine kiruge shaqyrdym. Jalpy 27 adamnyn túratyn tizimdi biz saylaugha tirkep, barlyq kedergilerden óttik. Keyin alty oblysty aralap, halyqtyng ýlken qoldauyna ie bolghanymyzdy kórgen biylik, qauiptenip, bizdi saylaudan zansyz alyp tastady. Resmy alghanda bizderdi kvorumnyng bolmaghandyghy ýshin saylaudan alyp tastady, biraq Almatydaghy “Qazaqstan” qonaq ýiinde ótken sezde bos oryn bolmaghanyn kórgen bolarsyzdar?! Aqyry partiya barda patriottar ýlken kýsh, әri kelesi saylauda jene alatynyn týsinip, partiyany tartyp aluda baryn iske qosty.

Kýrdeli ózgerister uaqyty tayady. Barlyq tәuelsiz BAQ-tyng kózin qúrtyp, biylik, “Núr Otandy” kýsheytip jatyr. Bigingi kýni elimizde BIRDE-BIR (!) oppozisiyalyq partiya joq. “Azatty” joydyrugha jiberdi, “KPK” qatarynan eki mezgil saylaugha qatysqan joq, “Alghany” sol beti tirkemey qoydy. Halyq dauys bergisi kelse de, baryp berer partiya qalmady. Erteng ayaq astynan saylau jariyalasa, Múhtar Shahanov, Rysbek Sәrsenbaev, Ámirjan Qosanov, Mereke Qúlkenov, Zәuresh Battalova jәne basqa myqty azamattar saylaugha qalay qatysady? Naqty qadamdar jasaudyng ornyna Qúryltayda sóz talastyryp qoysaq, halyq bizge qalay senedi? Bәrinen sharshaghan halyq, Qúryltaydyng nәtiyjesiz ótkenin kórse, Múhtar Shahanovty da, ony jaqtaghan últjandylardy da keleshekte qoldamaq týgil kórgileri de kelmey qalady. Al múnday jaghdaydy biylik paydalanyp, taghy da bir ret últjandylar biylikke talasudy qoyghanda, auyz birlikke kele almady deuge negizi bar.

Sondyqtan Qúryltay qarastyratyn basty mәselelerining biri retinde «Halyq Ruhy» partiyasynyng qúryluy jәne biylikten onyng resmy tirkeluin talap etu boluy qajet. Osyghan qatysty Bas Prokuraturagha arnalghan mәlimdeme dayyn. Sol Qúryltayda bizder halyqaralyq qúqyq qorghaushy úiymdargha partiyanyng taghdyryna zer saludy súraymyz. Tipti biylik tirkemese de, múnda eshbir qiyndyqty kórip túrghan joqpyn. Barlyghymyz biletin Algha partiyasy tirkelmey-aq, úzaq uaqyt boyyna jemisti júmys jasaghan bolatyn. Al uaqyty kelgende, biylikti, halyqtyng ózi «Halyq ruhyn» moyyndatqyzady, sebebi onyng qatysuynsyz eshbir saylau zandy bolyp qabyldanbaydy. Partiyany qúruda 99% júmys jasalyp qoydy: sezd ótti, qoldar jinaldy, sayt ashyldy. Endi qalghany Qúryltay kezinde Sayasy Kenes qúramyn, jergilikti bólimshe basshylaryn saylap, iske kirisu. Uaqyt jiberip alsaq, últjandylar partiyasyn Aq Orda lezde qúryp jiberedi. Júmyssyz jýrgen Erlan Qarin jәne Berik Ábdighaly siyaqty patriottar onday júmysty bastap shygha alady

Barlyghymyzdy partiya basshysy kim bolatyny turaly súraq tolghandyryp túr deymin, kóshbasshymyz – Múhtar Shahanov!

Sondyqtan birden aita keteyin, óz basym biylikke eshqanday úmtylysym joq. Partiyanyng Sayasy Kenesine kiretin Rysbek Sәrsenbaev jәne Ámirjan Qosanov siyaqty azamattar tizimin oilastyrudy úsynamyn. Erteng olar Mәjiliske baryp, naqty júmystarmen ainalysady. Barlyqtarynyzdy osyny qoldaudy súraymyn, bolmaghan jaghdayda, Múhtar Shahanovtyng jaqtaushylary bólek «Halyq Ruhynyn» qúryltayyn ótkizedi. Búl bizding quatty sayasy partiya qúrudaghy songhy mýmkindigimiz!