Gimnaziyanyng altynshy synybynda oqityn úlymyzgha matematikadan qosymsha sabaq beretin ústaz izdep biraz әurelendik. Osy kezderde bir quanghan, bir shoshynghan jaghdaygha keziktik. Quanghanymyzdan bastayyn. Qoly bos múghalim joq. Astana qalasynyng barlyq matematikterinen, tipti, Joghary oqu oryndarynyng qabiletti studentterinen de birer saghat múrsat tabylmaydy eken. Bәrining aldynda bir- bir shәkirt. Júrt balalarynyng bilim aluyn shyndap qadaghalap jatyr. Aghylshyn tili de túp-tura osynday. Ata- analarmen sóilesemiz. Qystap jatqan mektep joq. Árkim óz niyetimen. Jenildeu- au dep әdebiyet, tarih jayly súrastyrsam, búlardan da qosymsha sabaq alatyndar birqydyru eken. Jón- aq! Ósetin elding tirligi!

 Biraq, sekem alghan jaghday da boldy. Qalada qazaq- týrik liyseyine dayarlaytyn aqyly arnayy kurstar bar eken. Konkurs ýlken, qatang test arqyly qabyldaytyn bolyp shyqty. Múnysy qyzyq kórindi bastapqyda. Preziydentting talapty balalargha degen mektepterine de búlay dayyndalghanyn estimeppiz. Onda da, biletinderding aituyna qaraghanda, talap qatal. Jetinshi synyptan bastap alady. Eshkimning bet- jýzine, ataq- dәrejesine qaramaytyn kórinedi. Talay myqtynyng nemereleri men balalarynyng beti qaytqan synayly. Biraq olar dabyratyp, aqyly dayarlyq kurstaryn ashyp tastamaghan.

 Gimnaziyanyng altynshy synybynda oqityn úlymyzgha matematikadan qosymsha sabaq beretin ústaz izdep biraz әurelendik. Osy kezderde bir quanghan, bir shoshynghan jaghdaygha keziktik. Quanghanymyzdan bastayyn. Qoly bos múghalim joq. Astana qalasynyng barlyq matematikterinen, tipti, Joghary oqu oryndarynyng qabiletti studentterinen de birer saghat múrsat tabylmaydy eken. Bәrining aldynda bir- bir shәkirt. Júrt balalarynyng bilim aluyn shyndap qadaghalap jatyr. Aghylshyn tili de túp-tura osynday. Ata- analarmen sóilesemiz. Qystap jatqan mektep joq. Árkim óz niyetimen. Jenildeu- au dep әdebiyet, tarih jayly súrastyrsam, búlardan da qosymsha sabaq alatyndar birqydyru eken. Jón- aq! Ósetin elding tirligi!

 Biraq, sekem alghan jaghday da boldy. Qalada qazaq- týrik liyseyine dayarlaytyn aqyly arnayy kurstar bar eken. Konkurs ýlken, qatang test arqyly qabyldaytyn bolyp shyqty. Múnysy qyzyq kórindi bastapqyda. Preziydentting talapty balalargha degen mektepterine de búlay dayyndalghanyn estimeppiz. Onda da, biletinderding aituyna qaraghanda, talap qatal. Jetinshi synyptan bastap alady. Eshkimning bet- jýzine, ataq- dәrejesine qaramaytyn kórinedi. Talay myqtynyng nemereleri men balalarynyng beti qaytqan synayly. Biraq olar dabyratyp, aqyly dayarlyq kurstaryn ashyp tastamaghan.

Qyzyghushylyq payda boldy. Súrastyryp, indetip kórdim. Qazaqstanda jiyrmadan astam qazaq- týrik liyseyi bar eken. Elimiz es jiyp, etek jinay almay jatqanda 1993 jyly ashyp alghan. Týrikter osynsha mektepke әr jyly 500 million tenge mólsherinde qarjy bóletin siyaqty. Al, Qazaqstandaghy tipti, 640 bala oqityn әr mektepting jyldyq budjeti 130 millon. Sonda týrikterding qarjysy tórt mektepke de jetpeydi. Biz shygharatyn qarjy 84 payyzdan astam, 2 milliard, 210 millionnyng ýstinde. Mektepter bizding Bilim jәne ghylym ministrligi bekitken baghadarlamagha say oqidy. Biraq...

 Osy mektepti bitirgendermen birge Almatydaghy Uniyversiytette oqyghan baldyzym bar edi. Sonymen sóilestim.

  -Solarmen san taytalastyq, aitystyq. Maqtaytyny Týrkiya, solardyng ómiri, әdet- ghúrpy, ghylymy, belgili adamdary. Olar ýshin Týrkiyada bilim alu qol jetpes arman. Bizge mensinbey qaraydy. Qysqasy týriktene bastaghan. Al, sol týrikterding ózge emes, ózderi týsirgen kinolaryn kórip jýrmiz ghoy. Keudeleytin dәnenesi joq,- deydi. 

Ras, kinosynan shoshisyn, suday aqqan qan, jik- jikke, әulet- әuletke bólinip, qyrqysyp jatqan júrt. Mafiya da, taqiya da solarda.

Ras, oilanbasqa amal joq. Týrikter osy liyseylerge bizding eng ýzdik, eng talapty balalarymyzdy jetinshi synyptan alyp tәrbiyeleydi eken. Jetkinshekterding býkil ómirine azyq bolar, naghyz azamattyq pozisiyalary qalyptasa bastaytyn shaq. Sanagha ne sinse, sol – aldynghy ómirin anyqtap berer kez. Mine, әngime qayda jatyr. Ásire ýmit kýttirer osynday eng sheshimdi sәtte, eng bilimdi, bolashaghynan asa zor talantty balalarymyzdy ózgening tәrbiyesine beretin bolyp shyqtyq. Alty jylghy ústazdardyn, otanshyl balalar tәrbiyeleudegi bar enbegi ne bolmaq? Bala esh uaqytta eki jaqty tәrbie kórui tiyis emes qoy. Múny kez- kelgen pedagog biledi. Endeshe, mynasy nesi? Óz jerimizde, óz yrqamyzben qazaq- týrik dep qosanjarlatyp otyrghanymyz qay «kenpeyildigimiz»?

Ras, búl liyseylerde bilim  sapasy joghary deydi. Biraq, ol bilim alty synypty bitirtip, búlargha ótkizip bergen ústazdardyng enbegi, búlardyng zәredey qosqany joq. Daryndy oqushy endi alghan ekpinin azaytpaydy. Bir pәlege tótesinen jolyqpasa, shabysyn bәsendetpeydi. Endeshe, sapaly bilimge búl liyseylerding nyspy qatysy joq.

Ras, ýsh tilde oqytady deydi. Alayda sony oqytatyn óz ústazdarymyz. Týrkiyadan eshkimdi kóshirip әkelmegen. Ústazdardyng biliktilerin jinap otyrsa, әriyne, dúrys oqidy. Onyng ýstine qazir mening úlym oqityn mektepte ýsh emes, tórt til oqytylady. Aghylshyn, arab, orys tilderi. Endeshe osy liyseyding ne artyqshylyghy bar? Artyqshylyghy – daryndy úlandarymyzdy jinap alghany  jәne sol daryndy balalardyng arqasynda joghary kórsetkishke jetip otyrghany ghana.

Ras, búlardyng balalary joghary oqu oryndaryna kóptep týsedi eken. Biraq búl da olardyng enbegi emes. Aldyndaghy mektepterding bergen bilimi. Ata- analardyng qosymsha sabaqqa kóptep kónil bólui.

Biraq, osylardyng barlyghy bizding bolshaq úrpaghymyzdyn, sanasyna «týrik liyseyinde oqyp jatyrmyz» degen jalghan úghymnyng enip ketuinin, Otansýigishtik, patriottyq sezimining ekige bólinip jatqanynyng qasynda qanshalyqty qúndy? Boyyna «Tek qana qazaghym!» degen úghym tolyq sinbegen, aqyly endi qalyptasa bastaghan 13- 14 jasar  eng daryndy balalarymyzdy óz erkimizben  jartykeshtendiretindey basymyzgha ne kýn tudy?

Tәuba, qazir 1993 jyl emes. Ótken jyly Bilim jәne ghylym ministrligi bólingen qarjyny tolyq iygere almady. Endeshe, Týrkiyadan keletin, jartymsyz 500 million tengege nesine telmiremiz? Mening mynaday úsynystarym bar:

1.Týrik- qazaq liyseylerin týgeldey jabu kerek.

2.Múnda tek qana daryndy balalar oqitynyn eskerip, liyseyding oqu baghdarlamasyn Preziydentting daryndy balalar oqityn mektepterining baghdarlamasymen tenestirip, jalpy orta bilim beretin mektepter qatarynan shygharu qajet.

3.Preziydent mektepterining tizimine engizip, sol mektepterdegi barlyq erejelerdi, jaghdaylardy jasap, ústazdardyng enbek aqysyn da osy mekteptegi ústazdardikimen tenestiru kerek.

Men, әriyne, maman emespin. Biraq osynday ózgeristerden Qazaqstan da, әzirshe qazaq- týrik liyseyi atalatyn mekteptegi oqushylar da, ústazdar da tek qana útady. Balalardy býtindey Qazaq Memlekettiligining ruhynda, ata- baba dәstýrinde, qazaqy sanamen tәrbiyeleuge tolyq mýmkindik tuady. Búlay istemesek biz eng tandauly, asa daryndy balalardyng ýlken bóligin óz qolymen ózgening bauyryna salyp bergenimiz. Búl Qazaqstannyng bolashaghyna jasalghan orny tolmas qiyanat bolady. Álde men beker alandap otyrmyn ba?

   Astana

Abai.kz