Resey qansha búldansa da, tarihy ataular qaytarylady!
Býkil әlemdi soghys jaghdayyna alyp kelgen Reseyding «Orys әlemi» sayasaty әli de tynyshtyq tabar emes. Ýsh kýnde Ukrainany basyp alamyz degen Resey әskeri, mine, eki jylgha juyqtaghan soghysta aitarlyqtay nәtiyjege jetken joq. Qanshama әskeriyleri opat bolyp, әskery tehnikalarynan aiyrylyp jatsa da, ol әli de «Orys әlemi» atty diyversiyalyq qauyn shoshandatyp, jan‑jaghyna ýrey elesin tughyzyp qoyghysy keledi...
Alayda, qazir odan qorqatyn әlem joq: Ukrainderding ashynyp ketkeni sonshalyq, olar «Reseymen eshqanday da kelissózge barmaymyz, onymen mәseleni tek qana qaru kýshimen sheshemiz» dep týpkilikti sheshim shyghardy. Sonymen qatar, әueli Reseyden «Onyng gazynan aiyrylsaq kýnimiz ne bolady?», «Putin әskeri yadrolyq soghysty bastap ketpey me?» dep seskengen Europa elderi de qazir qorqynyshtan ada bolyp, Ukrainagha belsendi kómektese bastady.
Odan ózge, BÚÚ kesheden beri Ukrainadagha soghystan zardap shekkenderge jәne bosqyn retinde shet elderge ketken ukrainalyqtargha qalay kómketesemiz dep, ýsh mlrd dollardan astam qarjy mólsherinde kómek kórsetu turaly sheshim shygharudy oilastyruda.
Biz, Tina Kandelaky atty reseylik bir telejurnalisting «V Kazahstane medlenno, no, verno prodoljangt vytesnyati russkiy yazyk na gosudarstvennom urovne. Kak pokazyvaet opyt Pribaltiki, eto ocheni opasnaya tendensiya» degen bir auyz qoqan‑loqysyna bola ne sebepten jogharydaghy Resey‑Ukraina soghysy mәselesin kóterdik?
Sebebi, búl jerde Qazaqstangha qarsy «Orys әlemi» tәsilin qoldau ýshin ózge últ ókilderin qoldanu, mysaly, gýrji Tina Kandelaki, odan búryn armyan Tigran Keosayan siyaqty telejurnalisterdi «aydap salu» qanshalyqty senimdi әri salmaqty qadam degen súraq tuyndaydy...
Eger, terendeu oilasaq, Resey sayasatkerleri tildik jaghdaydy shiyelenistirip, oghan orys últyn ghana emes, ózge de orys emes, biraq orystildi últ ókilderin tartudy kózdeytini bayqalady. Eger, osy oy ras bolsa, onda biz Resey tarapynan ýzbey aitylyp kele jatqan «orys tili» mәselesining astarynda «Qazaqstandyq ukrainalyq ssenariy» jatqanyn kóremiz. Al, búl endi balanyng oiyny emes.
Sol sebepti de, Qazaqstan tarapy osyghan deyin «orys tilin qorghaymyz», «mektepter ashamyz» jәne t.t. dep ynghaygha jyghylsa da, sanasy túmandanghan reseylik imperiyalyq shovinizm ózining agressiyadan bas tartpaytynyn bildirip jatyr dep sanap, múny «Qazaqstangha qauip tóndiru» dep ‑ qazirden bastap resmy týrde, memlekettik dengeyde aiyptauymyz kerek dep sanaymyz.
Sonymen birge, biz «Qazaqstanda kóptegen jer men eldi mekender ataulary imperiyalyq Resey men Kenes ýkimeti kezinde zansyz týrde orysshagha ózgertilgen. Qazaqstan Tәuelsiz memleket retinde solardyng barlyghyna ózining búrynghy tarihy tól atauyn qaytarady nemese túrghyndardyng sheshimimen úsynylghan ataulardy taghayyndaydy. Al, zansyz iyemdengen barlyq búrynghy ataular óz kýshin joyady» dep ashyq jariyalau kerek. Búnyng orys tiline esh qatysy joq ekenin olargha shúqyp túryp kórsetu kerek siyaqty...
Tәuelsiz memleket ózin ózi qorghauy tiyis.
Ábdirashit Bәkirúly
Abai.kz