Oralshy, jayrang qaghyp Shynghystaugha

Múhtar Maghauin inime

 

 Ua, Múha, Múhtar dese Múhtarsyn,

Bәigi bermes qúlagerdey túlparsyn.

Dabysyng bar әlemdi sharlap ketti,

Qandygóz, bolat qanatty súnqarsyn.

 

Alladan song syiynaryng Abay, Múhtar,

Ózinsing Qazybektey әdilet tuyn ústar.

Tireging de, tileging de, Alashyng ghoy,

Jýrekjardy lebizine eling qúshtar.

 

Áure bop qamyn jemey qara bastyn,

Marqayyp kisilik shynnan astyn.

Aytqanyng oidan shyghar tebirentip,

 Bólending qúrmetine bar Alashtyn.

 

Hat jazdyng el boludyng jolyn núsqap,

Nyghayar kýsh-quatymyz sony úqsaq.

Der kezimiz sharbolattay shamyrqanar,

Borday tozamyz lәpbaylap ylghy búqsaq.

 

Qarsy jýzdi aghysqa mingen qayyghyn,

Aqiqatty aitu boldy bar aiybyn.

Eshqashan enseng týsip moyymadyn,

Ishsende u zapyranyn qayghynyn.

 

Danalyqqoy tarihyndy bil degenin,

Sol arqyly qúldyq búghauyn ýz degenin.

Qaymyqpay bel bayladyng tәuekelge,

Kapitany bop shyndyq deytin kemenin.

 

Qol sýiip býgejekter qúl emessin.

Bәri bar – kemengerlik, sústy keskin.

Ókpelep tughan jerin tastap ketti,

Deytindering kóre almas ónkey miskin.

Oralshy, jayrang qaghyp Shynghystaugha

Múhtar Maghauin inime

 

 Ua, Múha, Múhtar dese Múhtarsyn,

Bәigi bermes qúlagerdey túlparsyn.

Dabysyng bar әlemdi sharlap ketti,

Qandygóz, bolat qanatty súnqarsyn.

 

Alladan song syiynaryng Abay, Múhtar,

Ózinsing Qazybektey әdilet tuyn ústar.

Tireging de, tileging de, Alashyng ghoy,

Jýrekjardy lebizine eling qúshtar.

 

Áure bop qamyn jemey qara bastyn,

Marqayyp kisilik shynnan astyn.

Aytqanyng oidan shyghar tebirentip,

 Bólending qúrmetine bar Alashtyn.

 

Hat jazdyng el boludyng jolyn núsqap,

Nyghayar kýsh-quatymyz sony úqsaq.

Der kezimiz sharbolattay shamyrqanar,

Borday tozamyz lәpbaylap ylghy búqsaq.

 

Qarsy jýzdi aghysqa mingen qayyghyn,

Aqiqatty aitu boldy bar aiybyn.

Eshqashan enseng týsip moyymadyn,

Ishsende u zapyranyn qayghynyn.

 

Danalyqqoy tarihyndy bil degenin,

Sol arqyly qúldyq búghauyn ýz degenin.

Qaymyqpay bel bayladyng tәuekelge,

Kapitany bop shyndyq deytin kemenin.

 

Qol sýiip býgejekter qúl emessin.

Bәri bar – kemengerlik, sústy keskin.

Ókpelep tughan jerin tastap ketti,

Deytindering kóre almas ónkey miskin.

 

Ózgermegen syrbaz minezin, jýrisin,

Qabaq shytpas, majyrajay kýlisin.

Jan kýittep, bas amandap ketken joqsyn,

Bәri de, bayaghy sol qalpyng – irisin.

 

Atandyng tiri klassik elden erek,

Jasynnan әdebiyetke boldyng zerek.

Jýrgende óz aramyzda ghúlamamyz,

Bireudi tórge shygharyp nege kerek.

 

Túrlauly, tiyanaqty әrbir isin,

Tanyldy qalyng kópke aqyl, kýshin.

El qamyn kýni, týni oilaytúghyn,

Sen býgingi qazaghymnyng Abayysyn.

 

 Rizamyn, tebirene oy tolghaysyn,

Naqty aityp, sózbúidagha salmaysyn.

Shemen bolghan sherdi qozghau onay emes,

Júlqynyp auyzdyqty shaynaysyn.

 

Esirdi ghoy jemqorlar biylep, tóstep,

El baylyghyn týk qoymastan aldy ýptep.

Búrqanghan jahandanu múhitynan,

Qalt-qúlt etken qazaghym qalay ótpek?

 

Mendedi rushyldyq degen indet,

Jalynyp, jalpang qaghu boldy mindet.

Qorghaytyn el namysyn erler qayda,

Arbasar ruhsyzdar birin biri kýndep.

 

Jiberdi jetesizder kóp qatalyq,

Ulanghan kýnshildikpen shatalyp.

Oylanu búl qalay dep esten shyghyp,

Úrylar jymqyrghangha jýr matalyp.

 

Kim kónil bóler elding jaghdayyna,

Oralyp qúrmet tútyp shalghayyna.

Zorlyqqa qarsy kelmey boyúsynu,

Jazylghanba qazaqtyng mandayyna.

 

Yntyqpyz bizde tәuir janalyqqa,

Oy salar júrtty úiytyp danalyqqa.

Ne shyghar danghazadan aiqay-shuly,

Bir payda tiymegen song halyqqa.

 

Shulaydy bәri birdey, deydi naryq,

Kim bilgen, qaytse soghan qalar jaryp?

Qol jayar syrtqa shyqsam bauyrlarym,

Eniregen óz elinde bolyp gharip.

  

Amalsyz saghan aitam bir múnymdy,

Abay aruaghy Jambyl jerinen quyldy.

Teatrdy beremin dep shapyrashtygha,

Múny istegen Ýmbetov degen jyryndy.

 

Sodan beri syrghanap on jyl ótti,

Ákim ýisinder biri kelip, biri ketti.

Abay deseng solaryng ýrke qarar,

Tanytpady-au  bireui ong niyetti.

 

– Arasha, – dep qolqa saldym Sauytbekke,

Amal ne, uaqytym ketti tekke.

Jauap bermey әdil syngha Qúl-Múhammed,

 Mardamsyr, tanauyn kóterip kókke.

 

 Hat jazdym talay ret Nazarbaevqa,

Ýmitpen tiym salar dep rushyldyqqa.

 Oldaghy dybyr etpey ýnsiz qaldy,

Osy layyq pa mәrtebeli úlyqqa?!

 

Týbim týrik bolghanda babam qazaq,

Jaugha shaptym tu alyp Abylaylap.

Qos qoldap ústanamyn sol dilimdi,

Bolmaymyn dosqa kýlki, jatqa mazaq.

 

Úiytqysy alty Alashtyng bizding qazaq,

Búl jolda qan tógisip, tartty azap.

Irgesin tәuelsizdik bekitpesek,

Kýmәnsiz jeytinimiz sodan tayaq.

 

Onbaydy óz qaghynan jeringender,

Kóbeydi batysqa bet búryp emingender.

Bolmaydy mәngi dostyq, mәngi qastyq,

Qúr bosqa bas qatyryp elirmender.

 

Aytatyn kommunister de kóp ótirikti,

«Kókjal» dep kóz ashylmaghan bóltirikti.

Al, núrotandyqtar elu jyldan biraq attap,

Asyqty búlar qayda, sonsha nege jelikti?

 

«Núr Otan» búryn da kópirtip ne demedi,

Búl qalay degenin halyqtyng elemedi.

Barmaytyn bayybyna eshnәrsenin,

«Patamu shtoshylargha» kim senedi?              

                                               

Jahandanudyng kóshine týie tirkep,

Biylik jýr masayrap jauyrdy býrkep.

Búlar  jahannamgha qashan ketedi dep,

Dúshpandar andyp otyr qaqpay kirpik.

 

Kýnshildik pen paryqsyzdyq aghayyn,

Jau qaydalap salar ylghy oibayyn.

Jarmasyp jaghasyna shyn jaqsynyn,

Qara niyettiler qúrtugha túr dayyn.

 

Qaraghym, ózine arnap aittym datty,

Jýrgening jyraqta bәrimizdi alandatty.

Arqanyng aq samaly óbpegen son,

Bayqadym renin biraz quqyl tartty.

 

Sen kópting biri emessin, orta bolsyn,

Qydyrsyng ghoy dep tileytin ýige qonsyn.

Eling ýshin týn úiqyndy tórt bólesin,

Alla qoldap, ylghida jolyng bolsyn.

  

Jigitting halqym degen basy dauda,

 Súramas ol eshqashan ber dep saugha.

Kóp boldy batysqa biz kóz sýzgeli,

Oralshy, jayrang qaghyp Shynghystaugha.

                                          

Atym ayan qazaqqa bir aghanmyn,

Ózderindi mýiet etip, quat alamyn.

Bolmaghan song estir qúlaq aitqanymdy,

Qol jayyp, bir Alladan súraghanmyn.

 

Saghat ARYNÚLY,

Tәuelsiz jurnalist.

Taraz qalasy.

Qarashanyng 5-i, 2013 jyl.

Abai.kz