Sizderding nazarlarynyzgha úsynyp otyrghan búl tarihy esseler Shynjanda tuyp, sonda qaytys bolghan Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy by tegining «Men tanyghan shyndyq» atty jinaghynan alynyp otyr.

Búl kitapty qúrastyrushy, aqyn Shayaqmet Qaliyúly: «Qúrmetti oqyrman qoldarynyzdaghy búl kitap, keshegi ótken úly dalanyng dana qarttarynyng danyshpandyq jolyn ózine ýlgi etip, jazylmaghan dala zanynyng darqan baylyghynan az-kem susyndaghan nar kónil, shalqar oily, bir auyldyng asqar tauday aituly aqsaqaly Qúdaybergen Sәiduaqasúlynyng tirisinde el auzynan aitylghan sanmyndaghan saliqaly әngimelerinin  hatqa týsip qattalyp qalghan bir parasy ghana.

Qúdaybergen qaghylez qabiletining arqasynda ghana ómirde óz kózimen kórgen-bilgenin, estigenin zerdeli kóniline zer jippen toqyp alghan bay da baquatty qazynasyn songhylargha  estelik retinde, qarapayym qara sózdi negiz etip jazyp qaldyrushy.

Qalay desek te, «kónening kózi, eskining izinen» qalghan ashy da túshy ata-baba tarihy, bolashaq úrpaqtargha  ór ruh, shalqar  shabyt beretin, basatyn әr qadamyna danghyl da dana jol siltep, baghyt-baghdar núsqaytyn qúbylanama ekeni dausyz. Sondyqtan  kózi ashyq kókiregi oyau oqyrman qauymgha: búl kitapti aituly jazushylar kósiltip  jazghan kórkem shygharmalar men salystyra qaramay, tarihy shyndyqtardy negiz etken eleuli esseler, әmbebap әngimeler toptamasy dep qabyldauyn jón kóremin», - dep jazypty.

Búl kitap Shynjanda basylyp shyqqan, ishinde siz ben biz kóp bile bermeytin tarihy shyndyqtar bar. Sondyqtan biz búl kitaptaghy esselerdi qazaqtyng ruhany ómirine qosylghan qúndy dýniyening bir parasy sanay otyryp, býginnen bastap, retimen jariyalap túrudy jón sanadyq.

Andysu

Lenin basshylyq etken bolishevik ókimetimen soghysqanyna eki jyldan asqan aq patshanyng bayshyl ókimeti kýnnen-kýnge oisyrap birtalay iri qalalarynan aiyrylyp derbes armiyasynyng qúty qashyp, taghynyng talqany shyghuy mýmkin bolyp otyrghan Resey patshasy әbden túiyqqa tirelgende, qazaq dalasynan soldat alyp, әskery kýshin qayta tolyqtaugha mәjbýr bolyp, 1916 jyly «IIni jarlyghyn» (Resey patshasy Nikolay II-ning 1916 jyly 25 mausymdaghy «Búratana» halyqtardyng ókilderin tyldaghy júmysqa alu jónindegi jarlyghy) shyghardy.

Osydan eki jyl búryn, alty-jeti jyl auyl moldalarynan eskishe oqyghan qazaq balalarynan «Orynborda oqytamyz» degen búiryq boyynsha, әr bolystyq jerden ýzdik oqyghan balalardan erikti týrde ýshten-tórtten bala ketken eken. Osylardyng biri bolyp, mening әkemning Sydyq degen birge tughan inisi ketipti. Sol jyldary ýlken әkem, yaghny atam Baqy degen kisi Aghymsary elinde bi, Qayshybek degen adam bolys eken.

1915 jyly jazdyq kanikulgha kelip qaytqan bolystyq jerding osy balalary sol ketkennen hat-habarsyz ketip, tughan jer topyraghyna qayta oralmapty.

«IIni jarlyghy» Qazaq dalasyna taralysymen Qarqara oyazy Aqjelke (el osylay atap ketken) әr jyly mamyr aiynda bastalatyn Qarqara jәrmenkesining bastaluymen  Alban elining alty bolysynan el basshylaryn shaqyryp, jastardan soldat alu turaly birneshe ret jinalys ótkizgen bolatyn.

Sharuashylyghy shalqyp, daliyp ketken keng ólkege bytyray qonystanghan elding ókimeti óz qolymen saylaghan bi, bolystary ghana bolmasa, el basylaryn týgel jinaluy qiyn bolyp, jan-jaqqa shabarman jýrgizip, shaqyrusyz da bazargha saudamen kelgenderdi iyirip alghan Aqjelke, songhy jinalysyn býgin ashyp, patshanyng qazaq búqarasyna joldaghan búiryqty qújatyn qayta oqyp, «búqaradan soldat alu, olardy әskery tәrtipke ýiretip  jattyqtyru, patshalyq Reseyge tónip otyrghan jaugha birlikte qarsy túryp, baytaq jermen baqytty eldi qaz-qalpynda saqtau, tek sharuashylyqpen ghana kýn keship, basqamen asa isi bolmaghan qazaq búqarasynan búl ret soldat alu arqyly órkeniyetin ósirip, ónimin molaytyp, mәdeniyetti júrttar qataryna qosu. Qazir bolishevikter soghysta qansha qútyrynsa da, patshalyq Reseyding erjýrek batyr soldattarynyng qaytarma soqqysyna shydas bere almay keyin shegingeni, Resey armiyasy kýnnen-kýnge qayta kýsheyip, birtalay iri qalalardy qaytaryp alghany, kýlli Resey halqy patshany qoldap otyrghany» jayly taghy da ýirenshikti sózin kópirtip baryp toqtady. Qúty ketip, qisyny qashqan múnday jaghday da jattamaly sózden әbden mezi bolghan halyq, mynauyng qaytse de almay qoymas pa eken? El basylaryna sóz kezegi berilse, nendey jauap qaytarar eken? dep ýnsiz tyndap otyrghanda, «Býgin rúqsat boyynsha el basylarynyng ghana pikir aituyna bolady» degen audarmashynyng sózi lezde tynyshtyqty búzyp júrt nazaryn shoghyrlandyra týsti.

Eskertudi estigen elding bәrining esilderdi  kim sóiler eken, ne jauap berer eken degendey, aldynghy qatarda otyrghan bi, bolystargha jaltaq-jaltaq qaraghyshtay berdi. Júrt kózin kókeyimen týsinip otyrghan bi, bolystar ishinen aldymen sózdi bozym ruynyng ataly bolysy Úzaq batyr aldy. Arghy atasynan beriqaray aruaqty batyr atanyp jýrgen sypayy minez, syldyr sózge az, qaradýrsindeu Úzaq basyn biyikteu ústap, keudesin kerinkirep tamaghyn bir-eki kenep aldy da, qalyptasqan ór minezine salyp kýrkiregen  juan dauyspen: «Soldatqa bala bermeymiz», – dep, bir-aq kesetip aityp, sózin qostatqanday dýiim elge jalt qaraghanda, onsyzda qúsadan jaryla jazdap zorgha shydap otyrghan júrt dýr etip: «Soldatqa balalarymyzdy bermeymiz, bermeymiz!» dep, aibarly ashugha basynqyrap, oryndarynan qozghalaqtap baryp toqtady.   Ilkide «Soldatqa bala bermeu bir ghana bolystyng pikiri emes, býkil  qazaq elining birligi bolghany ma?» dep oilaghan Aqjelke: «Qayta zirkildeudi qazirshe shydamsyzdyq bolar, búlardy sabausyz-aq sabasyna týsirer aila qarasam qaytedi» dep bir oilady da: «Jinalys erteng taghy da bolady, býgin de kelgen adamdar tolyq emes, adamdar eldi-jerdi qorghaudy týsinedi, býgin osymen tarqasyn, jiyn tarady, bolystar men biyler jәrmenke shatyryna  qonsyn, attary soldattar arqyly baghylady, ózderi tamaqtanady, qarajat aqsha úly patsha qazynasynan shygharylady. Býgin kelgen qauym erteng taghy da keletin bolsyn», – dedi.

Býgin jiyn keshegiden jayyraq bastaldy da, adam sany keshegige qaraghanda nedәuir kóp boldy. Óitkeni, keshegi jiyndy birinen-biri estigen el alarman-satarmany bolmasa da, mynanday sýrkeyli jiynyng nemen tynaryn  kórgileri kelip, eleqyzyp otyrghan bolatyn.

Qabaghy qatuly oyaz jinalghan eldi oqty kózimen bir sholyp ótip: «Býgin shulamandar, men bir-birden súraq súrap jauap alamyn. Sonda jiyn tәrtipti,  jaqsy ótedi. Ári aitylghan sózde tolyq estiledi», – dep, dóng aibat kórsetip, aibar shegip eldi tynyshtandyryp, súraq qoiugha ynghaylandy.

Jiyndy ertenge qaldyryp, týnimen oilanghan Aqjelke bar aitpaqshy bolghan oiyn ýsh-aq súraqqa jinaqtap alghan bolatyn. Bolystar da qarap jatpay týnimen óz-ara aqyldasyp, «erteng tóre ne aitady, neni súraydy, al ózimiz ne  demekpiz?» dep әrkim tolghana bastaghanda jas bolys Ábdihalyq:

«Bizding oqugha ketken balalarymyzdyng qayda ekendiginen  elding qabary joq, býgin taghy da soldatqa jastarymyzdy alamyn dep otyrsyn, әueli aldynghy ketken balalarymyzdy auylgha qaytarsyn dep nege aitpaymyz?» – dedi. Birining sózin biri qostaghan adamdar osy bir týiinge toqtala bergende, manadan beri auyr oy qúshaghynda  auqymdy baghyp otyrghan Jәmenke kariya sózge aralasyp: «Qazirshe búl pikirdi aitpaghanymyz jón ghoy deymin, óitkeni patsha soldatqa bala súrap otyrsa, oghan búqara bolyp otyrghan elimiz bergendi qoyyp, oqugha ketken balalarymyzdy qaytaryp bersin desek, onsyz da sekem alyp, sergek otyrghan patshagha senimsizdik tudyryp alamyz. Aldynghy jiynda Úzaq batyrdyng osyny aitpaghany jón boldy. Aytyp salghanda andyp otyrghan ajdahanyng auzyna ap etip  týser edik. Mynym ólgenshe birim ólsin degen elmiz ghoy. Ol az sandy jastarymyzdy bir Qúdaydyng qúzyryna tapsyryp, tileuin tilep, endigi alamyn degen jastarymyzgha arashashy bola alamyz ba, bola almaymyz ba, osyny oilanyzdarshy aghayyn?!» – dedi. Az ýnsizdikten keyin barlyghy oilana kelip, osy pikirdi qostap, ertengi jiynda bolatyn sóz tizginin jasy jetpisten asqan kәri tarlan Jәmenkege  úigharghan bolatyn.

– Kane, kim jauap beredi? Men súraymyn, – dep saual qoygha ynghaylanghan tóre ornynan túrghanda, bir-birlerine qarasyp týndegi birlikteri boyynsha barlyghy Jәmenkege qarap «Siz» degendey iyek qaghysty.

Jәmenke Alban elining qúsyq degen ruy edi.  Oyaz: «Jauap beretin adam ornynan túrsyn» degende, auyr  denesin ayausyz bir kýsh kernegen Jәmenke ornynan lyp etip sergek týregeldi. «Siz kim bolasyz?», – dep, aty-jóni, biylik mәnsabyn anyqtap, ashalap súraghan oyaz hatshysyna jazdyryp qoyghan son:

– Sizden súraymyn. Siz bilesiz, sizdi el saylap, patsha mórin basyp bekitken adam, jaqsy-jaqsy jauap aitasyz, ә! – dep súrauyn bastady.

– Birinshi, qazaqta  «úzyn qúlaq» degen bir sóz bar eken. Búl qalay aitylghan sóz? – dedi.

«Súrqiyanyng súraghynyng súmpayysyn kórding be? Qiyan keski soghystyng bolyp jatqanyn qazaq estip, sol ýshin soldatqa bala bermeymiz dep, otyrsyndar ghoy degeni emes pe kәpirdin!» dep, tizelesip otyrghan el bir-birimen kýbir-kýbir sybyrlasyp qoydy. «Sybyrdyn  ayaghy qybyrgha ainalyp ketpesin» degendey tóreni tónerektep  jýrgen tóbet soldattardyng bireui: «Kópshilik tynysh otyryndar»», – dep, eki qolyn kezek siltep,  jiyn tәrtibine shaqyryp, júrtty tynyshtandyryp, saqtyq tanytty.

Jәmenke jauap qaytardy:

– Birneshe jyl Qarqara oyazy bolyp, Qazaq elining jaghdayyna qanyq bolghan tórem, ol asyly bylay aitylghan jayghana sóz eken. Qazaqtyng qartandau әielderi qoydyng jýnin týtip, shýikelep alyp, ýshten-tórtten birigip jayaulap jaqyn auyldargha tuysshylap qydyryp barady. Jol-jónekey jýrip bara jatyp, úrshyqtaryn iyirip, iyirilgen jipti ýzbey qúlaghyna deyin jetkizse, qalghan әielder: «Oy úzyn qúlaq jeneshe-ay sen bәrimizden myqty ekensin», – dep, ony maqtap-mapqtap kýlsiedi de qoyady. Siz súrap otyrghan «úzin qúlaq» degen sózding mәnisi osy, – dedi.

«Jәkeng tauyp ketti, tabylghan sóz» desip otyrghan júrt berilgen jauapty ishtey týsindi. Tilmәsh arqyly jauapty týsingen oyaz «jaraydy» degendey iyek isharatyn berip, ekinshi súrauyna kóshti:

– Ekinshi, qazaq: «Soldatqa bala bermeymiz», – deydi eken, ne ýshin bermeydi?

– Bizding Qazaqtyng jeri men eli aq patshagha eng sony 1868 jyldan bastap ótip, senimdi búqara bolghany ózinizge mәlim, sol zamandar qazaqtyng Abylay hany bas bolyp, elimiz basshylary patshalyq Resey ókimeti men birneshe manyzdy sharttargha qol qoyysqan eken. Sonda, birinshi: Qazaq halqynyng mekendegen jerine kiylikpeu. Ekinshi, qazaqtan soldat almau. Ýshinshi, qazaq eli óz ishindegi әrqalay dau-shardy ózderi sheshim etu. Tórtinshi, patshanyng qazynasyna jyl sayyn ramat (shyghyn, salyq) tóleu. Mine, sonan beri eseptesek, elu jylgha tayau uaqyt boldy. Biraq, patshalyq Resey ókimeti men Qazaq handarynyng sol sharty әli kýshin joyghan joq. IIni jarlyghy elimizge jetip kelgeli bizding elimiz «patshalyq Resey búqarasy bolghan kýnnen bastap balalarymyzdy soldatqa qabyldap tәrbiyelegen bolsa, jaqsy bolar edi. Býgin dym is kórmegen shiyki balalarymyzdy qaytyp beremiz» deydi. Elding pikirin aldynghy jinalystarda ózinizde estidiniz. Osyghan el basshylarynyng da basy qatyp, elge tilin ótkize almay otyr, – dedi.

– Olay bolsa, patshalyq Resey ókimetin joghaltpaqshy bolghan bolishevik soghysyp jatsa, búl soghysqa Resey búqarasy bolghan qazaq soldat bermese, basqa últtar berse, sen oila dúrys bolady ma? – dep kijigen oyazdyng sózi ýzilgende: «Olay bolsa sol soghysqa biz baralyq, Bauyr et balalarymyz ólgenshe, shәu tartqan shaldarymyz ólsin», – dedi Jәmenke.

Jauapqa tilmash arqyly týsingen oyaz ishtey qúsalanyp, zildi dauyspen ýshinshi súrauyn aitty:

– Ýshinshi súrau, qazir patshalyq Resey ókimeti men bolishevikter soghysyp jatyr, sen ait búl soghysta kim jenede?

– Sizding auzynyzdan «soghys bolyp jatyr» degen suyq sózdi elimiz birinshi ret naqtyly estip otyr. Óitkeni, bizding el jerimizding eng shetinde otyrghandyqtan ishki jaqta shynayy bolyp jatqan kóp isterden habarsyz qalady. Patshalyq Resey bolsa, bizding óz ókimetimiz, al bolishevik degeniniz qay ókimet, qanday patsha? Ony biz tanymaymyz da bilmeymiz. Biraq halyq soghysta qay jaghyn qoldasa, sol jenedi. Halyq qay jaghyn qoldasa, sol jaqtyng adamy kóbeyip kýshi myghym bolady, halyq qashanda aqiqatty, әdiletti sýiedi, – dedi Jәmenke.

– Sizding sóz boyynsha, qazaq aq patshany qolday ma? – dedi oyaz.

– Elimiz aq patshany qoldaydy. Búrynnan qoldap quattap adal búqara bolyp kelgenbiz. Álide qolday beremiz. Búl jóninde halqymyz patshanyng qanday salyghy bolsa da beruge dayyn, – dedi  Jәmenke.

– Sonda soldatqa bala bermeymiz be? – dedi oyaz.

– IYә, bermeymiz, – dedi Jәmenke.

– Jaraydy shal, onda orysta óledi, bolys ta  óledi, – dedi kәrlengen oyaz.

– Shandyrymdy shayna – dedi, Jәmenke.

Tilmәsh ayaushylyq istedi me nemese týsingeni sol boldy ma: «Uyzday balalarymyz ólgenshe, shandyr shaldarymyz ólsin», – dep jattyq tilmen sypayy sózge audaryp úqtyrdy, songhy sózdi.

«Eldi búdan әri ýrkitip almayyn» degen oigha kelgen әkki shorayyq ailagha kóship:

– Biz el pikirin patshagha jetkizemiz. Odan búiryq kelgenshe qayta jiyn ashylmaydy. El tynysh túrady, albaty shataq shygharugha bolmaydy. Býgingi jiyn osymen tarady dep, elge qarap ótirik bolsa da jymyiyp qol isharatyn jasap qoydy. «Qariyamyz óte dúrys jauap qaytardy. Oyaz patshagha elding pikirin, talabyn jetkizetin boldy. Habar qashan jetip kelgenshe, qusyryp bara jatqan bolishevikterding kýshi aq patshany indetip te bolar.  Tóreng býgin nayzaghaylanyp sóilegenimen, sýlkini týsip sýmireyip túrghanyn bayqaghan shygharsyndar. Kókting pirinen, kópting piri qiyn degen ras emes pe, ә? Atysatyn jau bolmay, aitysatyn jau bolsa, Jәkeng silesin qatyrar edi. Endi auqymgha baghyp, az kýn tynystap túrsaq, jana ókimetke búqara bolamyz da, alym-salyghyn tóleymiz. Jananyng aty jana ghoy, salyghy qúrghyr osydan artyq bola qoymas», – dep salghyrttyqqa salghan aq jýrek anghal el, keshki bazardyng tarqauy men mәre-sәre kýide auyldaryna qaray aghyla bet aldy.

Elding jaylaugha shyghatyn uaqyty da tayap qaldy. Satylatyn matalaryn tezdetip satyp, jazdyq kerekti zattaryn qamdap, taghy bir jaghynan zaman auqymyn baghyp, «biyl erterek taugha ilinsek», – dep oilaghan halyq, jәrmenke bazaryna  teri-tersek, jýn-júrqa siyaqty ishki zattary men qosa, tórt týlik maldyng týrlerin de qauryt satudy kýnnen-kýnge kóbeyte bastady. Orayy kelgende, atar tandy taghatsyzdana oyau atyratyn saudager, kópesterge mynau bir izdese taptyrmaytyn asyldan da qymbat  uaqyt bolyp, satatyn zattaryn zәmzәm suynday qymbattatyp, «satsang osyghan aldym, alsang mynaghan sattym», – dep kergigen ýstine kergudi shyghardy.

Qarqara jinalysynyng әr retkisine qatysyp, kónili kýptileu bolghan aljan ruynyng bas bolysy Diqanbay  sezikti sekem aldy bilem, «endi esh jinalysqa barudyng qajeti qalmady» dep topshylady da, kýn aralatyp Qarqaradan habar alyp túru ýshin senimdi jigitterin bekitip, ózi shu dep auylgha tartyp ketti.

Osy jaqynnan bergi alghan emis-emis habargha qaraghanda, alatyn zat baghasy kýnnen-kýnge órlep, al satylatyn zattar kýnnen-kýnge tómendep bara jatsa kerek. Alushy da, satushy da búrynghyday saudalasyp kóp ezbey, isti tez-tez bitiretin birtýrli asyghysty alandau beyne kórsetkendey. Jәrmenke bazaryna jylda kelip, azdap satyp, kýptep alyp qaytatyn eski tanys, dýkenshi kópesterden azdap estuinshe, «Nikolay patsha kýnnen-kýnge әlsirep, taghy da birtalay qalalarynan aiyrylyp qalghan siyaqty. Jerding de, elding de kóp bóligi jana ókimetting qúramyna ótipti. Taghy da bir habarlarda Nikolay soldattarynyng soghystan qashyp bolishevik jaqqa ótip ketkeni de bar syqyldy. Toby barghan sayyn arta týsip jaqsylyq ýstine jaqsylyq jamylyp jatqan bolishevikterding jenis kýni de tayap qalghanday. Qalay ekeni belgisiz, búrynghy jәrmenkening amandyghyn qorghaytyn orys soldattarynyng sany kýnsayyn kóbeyip, tәrtipteri de qatayyp, ózderinen ózgege kýdik-kýmәnmen qaraytyn, alym-satymgha shek qoyghanymen, beysauat jýrgenderdi tekseretin bolypty» degendey, aq patshanyng qazaqtan soldat alu-almauy turaly qazirshe búiryghynyng jetip kele qoymaghany tәrizdi habarlar boldy. Dәl býgingi alghan anyq habarda Qaraqol oyazynan Albannyng alty bolysynan bastap, әr auyldyng biyleri týgelimen shaqyrtylghan búiryq kelip, «ýsh kýnnen qalmay jetip barmasa bolmaytyny, shúghyl jiyn shaqyrtyp,  ókimet taghdyry turaly el basylarymen birlikte otyryp aqyldasatyny, el әuelgisishe tirlikting tiregi bolghan sharuanyng jazdyq-qystyq júmysymen alansyz ainalysa berui aitylypty.

Shaqyrugha aldymen barghan adamdar Qarqara jәrmenkesining shatyrly jataghyna ornalasypty. Osy bir selkeusiz senimdi habardy estigen Diqanbay, Syrymbet auylyn bastap jyldam kóshti de, Qarasazdyng basyndaghy ózining tór jayylauyna baryp, qonysyn jyldaghydan ózgeleu jerge aparyp tikti (Diqanbaydyng bәibishesinen: Qúdaybergen, Qúsayyn. Toqalynan: Myshan, Áldiybek, Raqymjan, Kәkijan bolyp jalpy  alty úly bolghan). Odan tómen qaray ózen ishindegi oidym-oydym shúrayly qonystargha qalghan auyldaryn qondyrdy. «Batyr auly kóshti» degendi estigen bolystyn  auylnaylary tezdetip qozghalyp, әr saydy betke alyp, jedeldetip jyldaghy jaylaularyna baryp ornyqty.

(Jalghasy bar)

Dayyndaghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz