Osy júrt Artyghalidy bile me eken?...

Jiyrmagha jeter-jetpeste, qarapayym pendelerge mýldem úqsamaytyn, bolmysy bólek, tabighaty tylsym, qaytalanbas qúbylys aqyndar tabighatyn:

Adamdar siyar tabytqa,
Aqyndar biraq syimaydy, - dep, bir-aq auyz sózben tújyrymdaghan aqyn Artyghaly Ybyraevty әdebiyet sýier qauym, jarq etip sóngen jasyngha teneydi. Jarq etip sóngen jasyn... Búl – Artyghaly aqyngha berilgen dәl atau...

Kez-kelgen óner iyesining shygharmashylyghyn tereng týsinu ýshin onyng ómirin, ósken ortasy men ol er jetip ong men solyn tanyghan qoghamyn jete bilip, terennen tanu shart.

Jasynday jarq etip, qyrshynnan qiylghan aqyn Artyghaly Ybyraevtyng ómirbayany óte qysqa. Ol 1953 jyly 28 qazanda Jambyl oblysy, Sarysu audynynyng ortalyghy Bayqadam auylynda dýniyege kelip, 1970 jyly Bayqadam qazaq orta mektebin bitirgen. Mektep bitirgen 1970 jyly qazirgi Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Memlekettik uniyversiytetining jurnalistika fakulitetine oqugha týsip, 1972 jyly kýzde, ekinshi kurstyng basynda týrli sebepterge baylanysty oqudan shyghyp, (ol sebepterge biz әli toqtalamyz) akademiyalyq ýzilis alugha mәjbýr bolghan. 1973 jyly Bayqadamdaghy Mәdeniyet ýiinde júmys istegen. 1974 jyly 4 sәuir kýni Taraz qalasynda búzaqylardyng qolynan qaza tapqan. Búl – aqyn Artyghaly Ybyraevtyng resmy ómirbayany. Sanamalap kelgende Artyghaly aqyn 20 jyl 7 ay ghana ómir sýrgen.

Men Artyghaly aqynnyng esim-soyyn student kezimde, sonau 1980 jyldardyng birinshi jartysynda, KazGU qalashyghynda estigenmin. Ol kezde biz esimderi tútqyndalghan aqyndardyng aitugha bolmaytyn ólenderin jatqa oqitynbyz. Esimin ataugha bolmaytyn «tútqyndaghy aqyndardyn» ólenin jatqa aitatyndar – studentter qauymynyng ortasynda erekshe bedelge iye, olargha kópshilik ýlken qúrmetpen qaraytyn. Meninshe, 80 jyldardyng ekinshi jartysyndaghy Gorbachevtyng «Qayta qúruynyn» jylymyq kezeninde әdebiyettegi «jabyq esimder» taqyrybyna qyzyghushylyq erekshe boldy. Ásirese, studentter qauymy ortasynda.

«Aqyn jayly aitady qyzyqty anyz», – dep Múqaghaly aitqanday, esimi tútqyndalghan «jabyghy» bar, «ashyghy» bar aqyndar jayly ne týrli әngimeler aitylatyn. Sol «anyz-aqyndardyn» biri – Artyghaly bolatyn.

Bizde... KazGU-ding jurfagynda oqypty... Keremet talantty aqyn... Óte súlu, kelisti jigit... Bóriktining kóriktisi... Qyzdar oghan shetinen ghashyq... Sonday ghashyq qyzdarynyng birining jigiti... Álde aghasy..., mýmkin tuysy... Qyzghanyshtan, Tarazda Artyghaligha qastandyq jasaghan... Sol jerde aqyn ajal qúshqan...

Aqyn turaly anyzdyng bir parasy  osylay bolyp keletin. Qúlaqqa sinimdi, jýieli, әdemi anyz...

Men Artyghaly aqynnyng tughan bauyry, qazirgi zeynetker, búrynghy zang qyzmetkeri Rysqaly Ybyraevpen osy birer aidyng kóleminde ghana, keyinnen tanystym. Onyng aqyn Artyghaly Ybyraevtyng tughan bauyry ekenin bilgen bette-aq, birden Artyghaly turaly súradym. Bәri biz estigendey. Mektep bitirgen, uniyversiytetke týsken, akademiyalyq ýzilis. Bayqadamdaghy Mәdeniyet ýiinde júmys jasaghan, keyinnen Taraz qalasynda ajal qúshqan. Biz estip ósken anyzdyng janghyryghy.

Men – kәsiby әdebiyetshimin. Halyq auyz әdebiyetining bir týri – anyz-әngimelerding ghylymy teoriyasyn óte jaqsy bilemin. Anyz-әngimening týp negizinde shyndyq oqigha bolghanymen, keyingi aitushylar tarapynan týrli qospalar qosylatyndyqtan, anyzgha negiz bolghan oqigha – mýldem basqa arnadan bastau aluy bek mýmkin. Meni qyzyqtyrghan bir-aq nәrse. Artyghaly ne sebepti oqudan akademiyalyq ýzilis alugha mәjbýr bolghan?

Men Rysqaly aghadan osyny súradym. Rysqaly aghanyng aituy boyynsha: 1972 jyldyng kýzinde, Artyghaly ekinshi kursty endi bastap jatqan kezde orystyng әldeqalay bir tilshi ghalymy, studentterge arnalghan leksiyada, әlde jinalysta til turaly, til bolghanda da qazaq tilinde «j» hәripinen bastalatyn sózderding aldyna «d» haripin qoyyp sóileu turaly leksiya oqidy. Mine, osy jinalysta Artyghaly sóz sóilep, qazaqtyng «jaylau», «Jambyl», «Jәrkent» degen sózderin «Djaylau», «Djambul», «Djarkent» dep aitu kerek pe, búl qazaq tiline qastandyq dep, «j»-nyng aldyna «d» haripin qonggha qarsy ekenin aita kele, jetim taghdyrly qazaq tilining sol kezdegi jәi-kýiine toqtalyp, astanamyz Almaty qalasynda qazaq mektepterin kóptep ashu kerek dep mәsele kóteredi. Sóileushi sózi sayasy әuenge auysyp bara jatqandyqtan, jinalys basqarushysy Artyghalidan sózin toqtatudy talap etedi. Áriyne, olar aitty eken dep, sózin doghara qoyar Artyghaly ma, ol sózin ary qaray jalghastyrady. Jinalys basqarushysy ornynan túryp, sóilep túrghan Artyghalidy kýshtep bolsa da jinalystan shygharyp jiberuge tapsyrma bergen. Artyghalidy bes-alty jigit kýshtep, jabyla sýirep, foyege shygharady. Foyedegi tobyrdyng alys-júlysyn kórgen esik auzyndaghy vahter-kýzetshi orys jigiti: «Myna churban, kolibit pe senderge qarsy kelip jýrgen», – dep, Artyghalidy jabyla sýirep jýrgen bes-alty jigitke kómekke úmtylady. Sol jerde tóbeles bastalady. Nәtiyjesinde, foyening terezesining әinegi synyp, Artyghalidy milisiya alyp ketedi. Sol kezdegi zang boyynsha, milisiyagha týsken studentting uniyversiytette odan әri oquy mýmkin emes edi. Artyghaly oqudan shygharylyp, jeti ay qamauda jatyp, súralady. Osy tústa Artyghalidyng әke-sheshesi balasyna eki-ýsh merte kelip ketedi. Jeti ay qamaqta otyrghan Artyghaligha keyinnen sot bolyp, bir jyl eriksiz beredi. Sot jabyq jaghdayda ótken. Aqynnyng jaqyndarynan eshkimi qatystyrylmaghan. Bir jyl eriksiz alghan sottan song Artyghalidyng qamaqta otyrghan bir kýni eki kýnge eseptelip, eriksiz dep bergen bir jyly ótelip, aqynnyng basy azat bolyp, bostandyqqa shyghady. Sottan song auylgha kelgen Artyghali, Bayqadamdaghy Mәdeniyet ýiinde jylgha taqau júmys jasaydy.

Artyghaly Mәdeniyet ýiindegi júmysqa birden qabyldanbaghan. Qazirgi Sarysu audany, Jayylma auylynda túryp jatqan, 1945 jyly dýniyege kelgen Artyghalidyng tughan aghasy Erkin Qúrmanbekúly Ybyraevtyng aituyna qaraghanda, ol kezde sottalyp kelgen adam eng kemi 5-6 ay qara júmys isteuge mindetti bolypty. Sondyqtan da, Artyghalidy ózim vettehnik bolyp júmys isteytin «Jayylma» sovhozynyng №2 «Kókdala» fermasyna  malshynyng jәrdemshisi etip ornalastyrdym deydi Erkin agha. «Malshynyng jәrdemshisi» – nauqan kezinde malshygha kómektesip, basqa kezde qora soghu, shóp shabu sekildi qara júmys isteytin fermanyng júmysshysy. Artyghaly №2 «Kókdala» fermasynda malshynyng jәrdemshisi bolyp 5-6 ay júmys jasaghannan keyin, Bayqadamdaghy audandyq Mәdeniyet ýiining sol kezdegi diyrektory Kýzdeubaev degen azamat – Sendey aqyn Mәdeniyet ýiine kerek, –  dep Artyghalidy audandyq Mәdeniyet ýiine, «Avtoklub mengerushisi» degen shtatpen júmysqa qabyldaghan.

Erkin aghamyz aitady: birde Artyghaly ekeumiz «Kókdaladan» Bayqadamgha kelip, shashymyzdy aldyru ýshin «Shashtarazgha» kirdik. Ol kezdegi Bayqadamda jer audarylyp kelgen kelimsek orys, nemis, kәris, sheshender kóp. Shashyn aldyrayyn dep túrghan sheshen jigiti shashtaraz orysqa orys tilinde sóilep túr edi, olargha qarap Artyghali: – Sender Qazaqstanda, qazaqtyng jerinde túryp jatyrsyndar. Sondyqtan, qazaqsha sóileuge mindettisinder dep, ana ekeuine yzgharmen, ónmeninen ótkizip jiberetindey tesile qarady. Sheshen jigiti Artyghalidy biletin boluy kerek, qazaqsha sóilep, Artyghalidyng atyn atap: – Seniki dúrys, myna kisi qazaqsha onsha bilmeydi, sodan keyin oryssha sóilep túrmyn, –  dep, aqtalghanday boldy. Al, Artyghaly bolsa, orys shashtarazdy iyegimen núsqap: – Ýirensin, Qazaqstanda túra ma, qazaq tilin biluge mindetti,– dedi. Artyghalidyng mysy basty ma, bilmeymin, ana ekeui – dúrys, dúrys – degendey basyn shúlghyp jatty. Artyghaly óte namysqoy, últshyl edi,– deydi Erkin agha.

Erkin aghanyng osy әngimesin estigende, osydan elu jyl búryn Qazaqstanda túryp jatqan ózge últ ókilderine aitqan Artyghalidyng búl sózderin, tәuelsizdik alghanymyzgha otyz jyldan assa da, biz әli kýnge deyin dәtimiz jetip, aita almay kelemiz,– degen oidy oilap, ózimnen-ózim úyalyp kettim. Biz qazir «...Qazaq tili, qazaq tili...» dey beremiz, shyn mәninde kóp nәrse ózimizge baylanysty, kóp nәrsege ózimiz kinәlimiz... Bizde últtyq namys әli kýnge kemshin soghyp túr. Shirkin-ay, Artyghalidyng arly namysy – marghau qazaghymdy úiqydan oyatyp, últtyq namys tuy kók aspanymyzda jelbirep túrsa ghoy,– dep ishtey armandap ketkenimdi ózim de andamay qalyppyn.

Rysqaly aghanyng kuәlik etui boyynsha, Artyghaly audandyq Mәdeniyet ýiinde júmys jasap jýrgen kezinde birtýrli túiyq bolyp ketken. Eshkimmen ashylyp sóilespeydi. Óz bólmesine kirip, esikti ishten jauyp alyp, ne kitap oqyp, ne jazu jazyp otyrady eken. Ara-arasynda milisiyanyng ózi kelip ne portorg jibergen auyldyng ýlkenderi kelip: – Sen múndaydy qoy, jaqsy adam bol, – degen sekildi әngime jýrgizip otyrghan. Men anyqtap súradym: – Neni qoy depti sonda?

Rysqaly agha:

- 7-8 synypta oqityn kezim. Ýy ishilik әngimelerge meni aralastyra qoymaytyn. Anyghyn bilmedim. Biraq, qoy degeni – anyq. Sol kisiler bir әngime ýstinde әkeme:

- Bala auylgha syimay jýr, – depti.

Agham kóshege shyqsa boldy, kópshilik qauym, әsirese jastar, óleng oqyshy, – dep qolqa salatyn. Mýmkin sony aitty ma, bilmedim, – dedi.

Mening oiymsha, «auyl aqsaqaldary» Artyghaligha: «Sen ózge últtargha qazaq tilinde sóile dep, jәne taghy basqa sayasatqa qarsy nәrselerdi aityp, últshyl boluyndy qoy»,– dedi. Basqa ne aituy mýmkin? Qay dәuirde de biylik tarapynan saylanyp, kezinde kommunistik partiyanyng qazir әkim-qaralardyng sózin sóilep, soyylyn soghyp jýrgen bizding «auyl aqsaqaldary» men «auyl aqsaqaldary kenesinen» ózge pikirdi kýtuge de kerek emes. Bizding «auyl aqsaqaldary» qay kezde últtyng sózin sóilep edi?!

Qalay desek te, Artyghaly – «noqtagha basy syimaghan» óz dәuirining túlghasy. Búl – anyq!

Aqyn ómirining songhy kezeni turaly aitqan Rysqaly agha:

- Bir kýni ýige sol kezdegi jurnalistika fakulitetining dekany Temirbek Qojekeevting ózi telefon shalyp, әkemmen, sonynan Artyghaly aghammen sóilesip, Artyghaly aghagha – Sen bizge kereksin, rektormen kelistim, keler kýzde oquyndy ekinshi kurstan qayta jalghastyru ýshin, bizge tayau arada kelip, aryzyndy jazyp ket, – depti. Agham sodan Almatygha jinaldy. Júmysyndaghylargha da mәn-jaydy týsindirip aitqan boluy kerek, júmystaghy bastyqtary aghama, – Almatygha ketip bara jatqanda, jolay Tarazdaghy jinalysqa qatysyp, ary qaray Almatyna ketersin, – depti.

Býgingidey esimde, Artyghaly agham Almatygha baryp, oquyn qayta jalghastyratynyna qatty quandy. Ýlken jol chemodanynyng astynghy jaghyna ózining ólenderi jazylghan 48 paraqtyq qalyng «obshaya tetraditin» bes-altauyn jәne qalyndyghy eki elidey «pishushaya list» dep atalatyn ýlken aq paraqqa jazylghan, «baspagha berem» degen ólenderin salyp, ýstin gazetpen jauyp, onyng ýstine aghamnyng student dostaryna bergen apamnyng sәlemdemesi – auyldyng qazy-qartasyn salyp, jolgha shyqty. Sodan agham sol kezdegi Jambyl, qazirgi Taraz qalasyna kelip, «Taraz» qonaq ýiinde týnep, ertesine jinalysqa qatysyp, Taraz arqyly Almatygha ótetin avtobusty «Taraz» qonaq ýiining aldyndaghy úzyn oryndyqta kitap oqyp, kýtip otyrady. Keyinnen aghamnyng óli denesi sol oryndyqtyng qasynan tabylady. Agham deneli, boyy 1 metr 80 sm-dan joghary boyshan, qaruly jigit bolatyn. Artynan kelip, armatura temirmen úryp jyqpaghanda eki-ýsh jigitke әl bermes edi. Sud-med ekspertizanyng anyqtauy boyynsha, agham oryndyqta kitap oqyp otyrghanda, artynan kelip, moyyn túsy men qaraqústan tiygen temir armatura soqqysynan qúlap týsip, sol jerde til tarpay ketse kerek. Álgi naysaptar qúlap jatqan aghamnyng betinen әldeneshe ret tepken. Qasynda shashylyp chemodany qalghan. Aghamnyng qaltasyndaghy jeke kuәligi men qújattaryna, aqshasyna, chemodanynyng bet jaghyndaghy qazy-qartagha eshkim tiyispegen. Biraq, chemodanynyng týbine  salynyp, betin gazetpen japqan aghamnyng baspagha beremin degen qoljazbasy men 48 bettik bes-alty «obshaya tetradiqa» jazylghan ólenderi ýshti-kýili joq bolyp shyqty.

Qasyndaghy adamdardyng aituy boyynsha, sodan bir kýn búryn, keshke jaqyn restoranda otyrghanda, bir jigitter kelip, aghama bir qyzdar turaly aityp, júrttyng kózinshe aghammen eregisip qalghan. Biraq, tóbeles bolmaghan, – dedi de, Rysqaly agha ýnsiz qaldy.

- Sodan keyin ne boldy?

- Tergeu bastaldy. Osynyng bәri qyzghanyshtan, qyz ýshin bolypty degen әngime tarady. Bir jigitterdi kýdikti retinde ústady deydi. Keyinnen dәlel bolmaghandyqtan bostandyqqa shygharyp jibergen. Al, aghamdy auylda, Bayqadamdaghy el basshylary kópshilik mitingisin úiymdastyryp, orkestrletip qúrmetpen jerledi.

Bar bolghany osy, degendey Rysqaly agha ýnsiz betime qarap túr. Kózinde múng bar. Asa biyazy, ziyaly adam ghoy, ishki tolghanysyn bildirmeyin degendey betin basqa jaqqa audaryp, búrylyp ketti. Men ol kisiden:

- Siz óziniz osyghan senesiz be? – dedim.

Ol mening mening súraghymdy estimegen sekildi. Az ýnsizdikten son:

- Neni aitasyn?

Súraqtyng Rysqaly aghagha auyr sogharyn bilsem de, әlgi súraghymdy qaytalap:

- Artyghaly aghany osylay óldi degenge óziniz senesiz be? – dedim.

Rysqaly agha búrylmady. Maghan arqasyn berip, úzaqqa qarap túrghan kýii:

- Senbeuge mende basqa dәlel joq, – dedi.

Al, men senbedim... Oiymdy jýielep kóreyin...

1971 jyldyng kýzinde KazGu-ding jurnalstika fakulitetindegi til turaly bolghan jinalysta, qazaq tilindegi «j» dybysynan bastalatyn sózderding «d» hәripin qoyyp, jazu men aitugha qarsy bolghan jәne sol kezdegi astanamyz Almaty qalasynda qazaq mektepterin kóptep ashu kerek degen sózderi ýshin jinalystan kýshtep shygharylyp, sony tóbeleske úlasyp, nәtiyjesinde foyening terezesining әinegi synghandyqtan Artyghaly qamaqqa alynyp, jeti ay súrauda bolady. Artynan sot bolyp, Artyghalidy bir jylgha eriksiz retinde bas bostandyghynan aiyrady. Sot jabyq týrde ótken. Sotqa aiypkerding eshqanday jaqyndary, tipten әke-sheshesi de qatystyrylmaghan. Oqighany osy túsyna deyin bir taldap kóreyikshi...

Maqúl, jinalysta Artyghaly qazaq tili turaly sóilepti. Arty tóbeleske úlasyp, foyedegi әinek synghan.

Ou, tóbeles bolghanymen, әinekten basqa qirap qalghan esh nәrse joq qoy. Adamdargha eshqanday zaqym kelmegen. Mayda búzaqylyq retinde Artyghaligha әkimshilik jaza retinde 15 kýn berip, milisiyagha týskeni ýshin sol kezdegi studentterge arnalghan zangha sәikes ony oqudan shygharyp jibersin. Boldy emes pe? Mayda búzaqylyghy ýshin Artyghalidy nege jeti ay tergep, qamaqta ústaghan? Sonda olar jeti ay boyy Artyghalidan ne súray bergen? Búl – bir.

Ekinshiden, sot nege jabyq týrde ótedi? Búl degenimiz – oqighanyng sayasy astary bar degen sóz.

Kenes ókimeti túsynda joyylyp bara jatqan últ tili turaly aitu – Kenestik «úly orystyq shovinistik» iydeologiyany synau degen sóz. Kenestik iydeologiyany synaytyn adamdar «basqasha oilaytyn» sosializmge ziyandy element retinde, Últtyq Qauipsizdik komiytetinde esepke alynyp, tirkeude túratyn. Mening ishki týisigim boyynsha, últ tili men qazaq mektepteri turaly aitqan Artyghaly – «basqasha oilaytyn ziyandy element» retinde Últtyq Qauipsizdik komiyteti esebinde búrynnan túrghany anyq. Sebebi, Artyghaly ayaq astynan qazaq tili men últtyq mektepterdi kóptep ashu kerek degen pikirge bir kýnning ishinde kele qoymaghan bolar. Qazaq tili men últtyq mektepter turaly oy ony búrynnan mazalap jýrmese, ol jinalystaghy kópshilik aldynda últtyq til men qazaq mektepteri turaly sóz sóilemegen de bolar edi. Demek, ol osy taqyrypta basqa jerde birneshe ortada sóilegen. Sondyqtan, «senimsiz adam» retinde onyng Últtyq Qauipsizdik komiytetining esebinde búrynnan túruy bek mýmkin. Sol sebepti de onyng soty jabyq ótken. Sot oghan bir jyl eriksiz bergen. Zang boyynsha, sotqa deyingi tergeu kezindegi qamaqta otyrghan bir kýn eki kýnge esepteletindikten, sotqa deyin de jeti ay tergeu qamaghynda otyrghan Artyghaly sot bergen bir jyl eriksizden qútylyp, auylgha tazaryp, agharyp kelgen. Sonda da bolsa, ol auylda milisiya, partiya komiyteti, júmysshylar komiyteti jibergen «auyl aqsaqaldary» arqyly ýzdiksiz týsindiru sabaqtaryn alyp otyrghan. Eger, Artyghaly «erekshe esepte» túrghan adam bolmasa, partiya komiyteti eriksiz sottalyp, oqudan shyghyp ketken qanday studentpen «týsindiru» júmystaryn jýrgizipti? Bilemiz ghoy, jogharydan tapsyrma kelmey, partiya komiyteti de, olargha baghynyshty «auyl aqsaqaldary» da sausaghyn qimyldatpaydy. Meninshe, «auyl aqsaqaldary» arqyly Artyghaliymen bolghan týsindiru júmystary – joghary jaqtyng tapsyrmasy.

Artyghaly aqyn ghoy, mýmkin auylda jýrgen kezinde últ turasyndaghy pikirleri men ólenderin dostaryna, jalpy kópshilikke oquy mýmkin. Áriyne, sodan keyin «auyl aqsaqaldary» Artyghalidyng әkesine: «Bala auylgha syimay jýr», – dep, aitqyn boluy kerek. Búl, әriyne – eskertu.

Endi Artyghalidyng oquyn jalghastyru epizodyn eske týsirip kóreyikshi...

Mart aiynyng sonynda, oquyndy jaghastyru ýshin ózing Almatygha kelip, dekanatqa aryzyndy jazyp ketuing kerek, – dep, Artyghalidyng ýiine telefon soqqan, jurnalistika fakulitetining sol kezdegi dekany – Temirbek Qojekeevting ózi.

Sentyabride bastalatyn oqudy jalghastyru ýshin mart aiynda Almatygha kelip, dekanatqa aryz tastap ketuding qanday qajettiligi boldy? Sentyabride bastalatyn oqugha avgust aiynyng ekinshi jartysynda kelip aryz jazsa da bolatyn edi ghoy. Demek, bireulerge Artyghalidyng Almatygha dep, auyly Bayqadamnan tysqary jerge shyghuy qajet boldy. Sebebi, túrghylyqty adamdary birin-biri tanityn kishkene Bayqadamda, Artyghaligha qastandyq jasau – әshkerening isi. Sondyqtan da, Artyghalidyng Bayqadamnan tysqary jerge shyghuy qajet edi.

Men búl jerde, tanymal túlgha, jurfaktyng sol kezdegi dekany T.Qojekeevti kinәlәulan aulaqpyn. Oghan da jogharyda túrghan bireuler: «Oqudan shyghyp ketken studenting Artyghaly Ybyraevty jyldamdatyp, Almatygha shaqyra ghoy», – dep búiryq berui de әbden mýmkin.

Artyghaly Tarazda qaytys bolady. Chemodany ashylghan. Chemodandaghy qazy-qartagha, qaltasyndaghy aqshasy men qújattaryna eshkim tiyispegen. Qazy-qartanyng astyndaghy ýsti gazetpen jabylghan bes-alty qalyng jazu dәpterleri men baspagha beremin dep, jeke jazylghan qalyndyghy eki elidey ýlken aq paraqtary, yaghni, qazirgi tilmen aitqanda «A4» qaghazdary joq.

Meninshe, Artyghalidy dәl osy qaghazdary ýshin óltirdi. Bolmasa, nege onyng jazu dәpterleri ghana joq? Aqshasy men basqa zattaryna eshkim tiyispegen. «Bala auylgha syimay jýr», – degeni – eskertu! «Adam joq – mәsele de joq». Búl – Kenestik zúlmat repressiyanyng bastauynda túrghan Stalinning sózi. Sovettik qauipsizdik komiyteti – Artyghaly taghdyryn Stalinning dәl osy núsqauy arqyly sheshti. Daryndy aqyn, últshyl túlgha, erteng kitaby shyghyp, halyqqa keninen tanymal bolyp ketse, onday belgili, ataqty adamdardyng kózin jong qiyn bolady. Sondyqtan, da olar: Sózderi keng tarap, halyqqa belgili bolmay túryp, búl adamnyng kózin jong kerek degen sheshimge kelgen.

KazGU-degi jinalysta, keyin sottalyp kelse de Bayqadamdaghy ózge últ ókilderine Qazaqstanda túryp jatyrsyndar ma, qazaq tilinde sóilender,– dep, aitqan sózderine qaraghanda Artyghaly shyn mәninde tilin, elin, jerin sýigen biyik namysty últshyl túlgha bolghany – anyq!

Al, restoranda qyz turaly qyzghanatynday keyip tanytyp, Artyghaliymen eregisip, elding kózinshe sóz shygharu, ol – bar bolghany Artyghaly ólimi turaly bolashaq «anyzdyn» negizi ghana. Rysqaly aghanyng kuәlik berui boyynsha, Artyghalidyng mektepte jýrgen qyzy bolghan. Biraq, ol qyzben student kezde qarym-qatynasy ýzilgen. Al, auylgha kelgende «Kókdalanyn» qara júmysynan,keyinnen Mәdeniyet ýiining júmysy, qala berdi auyl milisiyasy men auyl aqsaqaldarynyng «týsindiru júmystarynan» qoly bosay qalsa, ol ýnemi oqu-izdenu, jazu ýstinde bolghan. Búl kezde Artyghalidyng eshqanday qyzben baylanysy joq. Oghan kónil kýii de soqpaghan sekildi. Ýnemi baqylauda jýrgen adamda, qaybir romantikalyq kónil kýy bolsyn! Qaytalaymyz: Auylda jýrgen kezinde Artyghalidyng eshqanday qyzben baylanysy bolmaghan. Búl – Rysqaly aghanyng sózi. Rysqaly aghanyng sózine tolyq senuge bolady. Artyghaly qaytys bolghan 1973 jyly 9 synypta oqityn, ósip qalghan bozbala, auylgha kelgen aghasynyng qyzdarymen baylanysy bolsa biler edi ghoy. Sebebi, adamdar birin-biri jaqsy tanityn kishkentay auylda sóz jatpaydy.

«Ishing bilsin әlu-ay» degendey, Artyghaly ólimining shyn sebebin, sol tústaghy kózi qaraqty adamdardyng birazy ishtey sezgen. Ózderiniz oilanyzdarshy. Mitingi jasap, orkestrletip qúrmetpen jerleytindey Artyghaly kim edi sonsha?! Sol kezding kózimen qaraghanda, Artyghaly – sottalghan búrynghy student. Ýlken partiya qyzmetkerlerine ghana kórsetiletin qúrmetke, sol tústa oqudan shyghyp, sottalyp kelgen Artyghaly qay jaghynan alyp qarasaq ta layyq emes. Kýdik tudyratyn da osy tús. Artyghalidy mitingimen orkestrletip, qúrmetpen jerleu – halyqtyng kónilin basqa jaqqa búru ýshin jasalghan arzan tәsil ghana. Bar bolghany sol! Sayasy qarsylastaryn óz qolymen óltirip, artynan halyqtyng oiyn basqa jaqqa búru ýshin mitingi jasap, ol turaly jalyndy sózder sóilep, onyng atyna auyl, qala, kóshe attaryn berip, orkestrletip qúrmetpen jerleu – Kenestik jýiening Stalinnen alyp qalghan eski múrasy.

Qaraly mitingi úiymdastyryp, orkestrge azaly kýy oinatyp, qúrmetpen jerleu – Artyghaly ólimining sayasy sebepteri bolghanyn dәleldey týsedi. Últ tilin qorghaymyn dep oqudan shyghyp, sottalyp, keshe ghana zang oryndary men partiya úiymynan «týsindiru sabaqtaryn» qabyldap jýrgen student ólimine biylik tarapynan jasalyp jatqan ýlken qúrmetti basqasha qalay týsinuge bolady?

Bir oqigha  bir jerde eki ret qaytalansa, onda belgili bir zandylyq bar degen ghylymdaghy «Yqtimaldylyq teoriyasy» boyynsha, Artyghalidy tapsyryspen óltirdi degen oida «yqtimal sәikestilik» óte mol. Atap aitar bolsaq, birinshiden: Mayda búzaqylyqpen kópshilik orynda tóbelesken Artyghaly jeti ay tergeu qamaghynda bolyp, bir jylgha eriksiz retinde sottalghan. Sot jabyq týrde ótken.  Sotqa aiypkerding eshqanday jaqyndary qatystyrylmaghan. Mayda búzaqylyqpen milisiyagha týsken Artyghalidy Kenestik sot jýiesi ne ýshin jabyq týrde sottaydy? Mayda búzaqylyghy ýshin jeti ay tergeu qamaghynda bolghan Artyghalidan zang oryndary jeti ay boyy ne súray bergen? Agharyp bostandyqqa shyghyp, auylgha kelgen song da Artyghaliymen «týsindiru júmystary» molynan jýrgizilgen. Ne ýshin?

Ekinshiden: Qyrkýiek aiynda bastalatyn oquyna nauryz aiynda yaghni, oqu bastalardan jarty jyl búryn oquyndy jalghastyru ýshin Almatygha kelip, aryzyndy jazyp ket degen. Búl mәsele de oigha kýdik úyalatady. Ýshinshiden: Qaytys bolghan Artyghaly chemodanynan tek qana qoljazbalary joq bolyp shyqqan. Qalghan zattary týgel. Sonda Artyghalidyng jazbalary kimge, ne ýshin qajet boldy? Tórtinshiden: Oqudan shyghyp, bir jylgha eriksiz sottalyp, ishki ister bólimining qyzmetkerlerimen birge «júmysshylar komiyteti» men «partiya komiyteti» atynan «auyl aqsaqaldarynyn» «týsindiru júmystary» sabaqtaryn molynan tyndaghan Artyghalidy ólgen song ýlken mitingi jasap, orkestrletip, qúrmetpen jerlegen. Meninshe, kýdikti týitkilding ýlkeni osy jerde jatyr. Mine, osynday «yqtimal sәikestilikterdi» tarazylay kele, aqyn Artyghaly Ybyraev – sol kezdegi biylik tarapynan tapsyryspen óltirildi degen qorytyndygha keluge tolyq negiz bar.

Mening jeke óz pikirim boyynsha, qazaq tili men últtyq mektepter mәselesin kóterip, Kenes ýkimetining ýgit-nasihaty men tәrbiyesine kónbegeni ýshin aqyn Artyghaly Ybyraev sayasy tapsyryspen óltirilgen sekildi bolyp kórinedi de túrady. Búl oiymyzgha mening jogharyda keltirilgen kýdikterim tolyq dәlel bolsa kerek. Bir sózben aitqanda, últshyl túlgha, aqyn Artyghaly Ybyraev ózining últtyq kózqarasy ýshin Kenestik totalitarlyq jýiening qúrbany boldy dep tolyq senimmen aita alamyz.

Al, biz Artyghaly aqyndy jastyq shaqtyn, mahabbat qúrbandyghy dep jýrmiz... Aqyn ólimin Kenestik jýie ózderine ynghayly etip, bizge basqasha týsindirgen...

Al endi, Artyghalidyng aqyndyghy jóninde birer sóz...

Aqiqatyn aitar bolsaq, ol daryndy aqyn edi. Erte bastady. Tym erte ayaqtady. Jastay orylyp, qyrshynynan qiyldy. Bar bolghany jiyrma jyl, alty ay ghana ghúmyr keshipti...

Ángime Jambyl oblysy, Sarysu audany, Bayqadam auylynyng tumasy, aqyn Artyghaly Ybyraev jóninde.

«Bilemiz, – dep aitqanmenen, – barlyghyn»,
Az úghamyz búl ómirding dәldigin.
On altynyng bir kelerin bilgenmin
Kim bilipti kep qalaryn dәl býgin.
Balalyqtyng bal minezi kýrt tynyp,
Aramyzda qalghandar bar múrt shyghyp.
Bala ghoy dep elemese shesheler,
Azamat dep senedi endi júrtshylyq.
Azamattyng altynday ghoy erteni,
Kónil shirkin bara jatyr órtenip.
Balalyqty tastau kerek, әitse de,
Qaldy deme el aldynda erkelik.
Erkelikke joq eshkimning talasy,
Erkeletpey túra ma ana balasyn?!
Azamaty bola bilseng elinnin,
Sәbii bop, erkeley de alasyn, – dep, Artyghaly aqyn on altygha tolghan kýni on alty joldan túratyn «Ómir zany» degen óleng jazypty. On alty jas... On alty jol ólen... Zandylyq әlde kezdeysoqtyq?

Ólende aitylghan ómir turaly filosofiyalyq jýieli oi, týiindi sheshim, kórkemdik quat, on alty jasar aqynnyng asa mol daryny men shygharmashylyq mýmkindiginen molynan habar berip túr. Tabighatynan daryndy aqyn Artyghaly – ghajap psiholog.

Biz bәrimiz de pendemiz. Pәny jalghanda pende basynan mindetti týrde ótuge tiyis tabighy jaghdaydyng tolghanys kýii basymyzdan әiteuir bir óterin bilemiz. Soghan ishtey dayyndalamyz. Dәl sol jaghdaygha qansha jerden ishtey dayyndalsaq ta, ózine ghana tiyesili uaqyty men kelgen sol kýn – kenetten kelgendey bolyp, ayaq asty týrli kónil-kýy sezimine berilip, abdyrap qalatynymyz jәne bar. Osy jaghdaydy tereng týisingen aqyn:

On altynyng bir kelerin bilgenmin
Kim bilipti, kep qalaryn dәl býgin, – dep, kópke belgili jәy kýidi qalyng kópshilik júrtqa pash etip, abdyrap qalghanday synay tanytady. Kýlimsirep ezu tartady. Onysy ózine jarasyp túr. Ólendegi әppaq shyqtay móldir tazalyq oqushysyn jyldam baurap alady. Aldymyzda balalyq bal dәurendi artqa tastaghan bozbala túr. Ol bolashaqqa ýmitke toly pәk sezimmen qaraydy.

Bala ghoy dep elemese shesheler,
Azamat dep senedi endi júrtshylyq, – dep, balasyna degen ana kónilinen habar bere kele, balalyqty tastau kerek, «Elimning erteni myna menmin», – dep, bolashaqtyng ýmitti-jauapkershiligin arqalasa da, balalyq sezimdegi erkeligimen qoshtasqysy kelmegen bozbala aqyn:

Azamaty bola bilseng elinnin,
Sәbii bop, erkeley de alasyn, – dep, oiyn týiindeydi.

Elining bolashaghyna jauapker azamat-aqyn – balalyq baldәurendi de qimay, eki úday sezim kýiinde túr. Ólenning әr jolyndaghy aqyn sezimi – pәk kónilding shynayy kórinisi. Azamattyq kónil-kýiining tap-taza tabighy sezimi ýshin on alty jasar bozbala aqyndy tughan bauyrynday jaqsy kórip, avtorgha qalaysha tez bauyr basyp, jaqyndasyp ketkenindi ózing de sezbey qalasyn.

Aqyn – qorshaghan orta men ózi ómir sýrgen qoghamnyng tól perzenti. Ol әlemge, óz qoghamy men ainalasyna qanday kózben qarady? Neni sezip, ne týisindi? Aqyn basynan ótken kýlli sezim perneleri onyng ólenderinen kórinis tappaq. Óleng – aqynnyng jan syry, onyng ómiri men jýike-jýiesining kórinisi. Búl  – haq!

Bozbala kýninde jazghan Artyghalidyng «Tamshylar» dep atalatyn taghy bir óleni bar. Ólende ainalasyna quana qaraghan aqynnyng әppaq jýregi alaqanda túrghanday anyq kórinip, oqushy janyn baurap alady.

Kip-kishkentay ózderi
Kishkentaydyng qasynda.
Kórinetin kózderden
Quanyshtyng jasynday.

Qatandau bolyp estiletin dauyssyz «K», «Q» dybystarynan qúralghan alliyterasiyalyq tórt jolda, aqyn sezimi әdemi beynelenip, qatang dybystardyng ózi júmsara týskendey. Jas sәbiydey quanyp, ainalasyna núr shashyp túrghan aqyn:

Kip-kishkentay ózderi
Kishkentaydyng qasynda, – deydi.

Móldir tamshynyng kishkeneligin aitu ýshin «kip-kishkentay» dep, aitpaq oidy anyqtap túrghan syn esimge kýsheytkish buyn qosqan aqyn, aitar oiyn epiytet arqyly aishyqtay týsip, móldir tamshyny quanyshtyng kóz jasyna teneydi. Kelesi:

Bәri móldir pishinde
Arghysy da bergisi.
Dirildeydi ishinde
Tirshilikting belgisi, – degen, jeti buyndy bolyp keletin a-b-a-b bolyp, shalysa úiqasqan búl shumaqta, aqyn sezimi móldirep túr. Móldiregen shynayy tazalyq – tirshilikting basty belgisi degen aqyn oiy, oqyrman kónilin biyikke jeteleydi.

Qarap túrmyn ýnile
Kýlimdeydi jaz aldan.
O, armysyn, Dýniye
Tamshylarmen tazarghan.

Tamshylarmen tazarghan tap-taza dýnie men aqynnyng jan dýniyesi birin-biri jatyrqamay, riyasyz qauyshqan. Keler kýnning jaqsylyq pen quanyshty baqyt әkelerine qaltqysyz sengen aqyn, aitpaq bolghan negizgi oiyn týpke saqtaydy da, sonynan jetkizedi.

Lirika – qysqa boluy shart. Al, osy qysqa ólende aqyn oiynyng bar syghyndysy oqushy kónilin týgel baurap alugha tiyis. Ólendegi aitylghan oy oqyrmannyng ón boyyna әser etip, onyng jýregin bir aunatyp týsirip, ystyq qan túla boygha týgel tarasa, búl – ýzdik lirikanyng basty belgisi. Artyghaly ólenderi osy talaptyng bәrine týgel jauap beredi.

Ol ghajap lirik aqyn. Onyng tórt-bes, asyp ketse bes-alty shumaqtan aspaytyn lirikalyq jyrlarynyng bir de biri sizdi bey-jay qaldyrmaydy. Aqyn ólenindegi sezim men oy óz yrghaghymen qabattasa kele, qamshynyng órimindey bolyp óz jýiesin әdemi tapqan. Aqynnyng tabighat lirikalaryndaghy shynayy kórinis tabighat ananyng bar súlulyghyn pash etip, oqushynyng kóz aldyna jandy suret alyp keledi. On ýsh buyndy bolyp keletin, qara óleng formasyndaghy aqynnyng «Tansәri» ólenin oqyp kórelik:

Dalany kezip, aimalay kelgen tanghy aghyn,
Kóterip birden, әketti-au týngi samalyn,
Samal jel jelpip, asyqpay ghana bir-birlep
Óshirip jatyr aspannyng júldyz shamdaryn.

Aqyn ólenindegi Dala, janymyzdyng bir bólshegi – Qazaqtyng dalasy. Jelpy soqqan samal jel – dalanyng «júldyz-shamdaryn» bir-birlep óshirip jatyr. Tanghy sәule aspan júldyzdaryn birden óshirmeydi, bir-birlep óshiredi. Qanday әdemi, aishyqty, shynayy suret. Aqyn týngi aspannyng júldyzdaryn shamgha teneydi. Kórkem oidan nәr alyp, tapqyrlyqpen tabylghan kelisti epiytet. Aqyndyq sheberlik degenimiz de osy. Negizgi oiyn týpke saqtaytyn Artyghali, ólenning songhy shumaghynyng aqyrghy eki tarmaghyn:

Jarysyp jýrgen, tabysyp jýrgen

myng sәule

Asygha basyp, auylgha bettep keledi, – dep ayaqtaydy.

Álemdik úly garmoniyalyq-ýilesimdilikti aqyn: «Jarysyp jýrgen, tabysyp jýrgen myng sәule», – dep surettegen. Tabighattyng úly ýilesimdiligi – Jaryq kýndi, – sezimtal da bayqampaz aqyn «myng sәule» dep ataghan. Biz kýnde kórip jýrgen jaryq kýn – myng sәulening qosyndysy. Osy «myng sәule» qaranghylyqty týrip tastap, adam janyn rahatqa bólep, auylgha bettep keledi...

Búl – Artyghaligha deyin eshkim aitpaghan sózben salynghan tiri suret. Sóz qúdireti degenimiz de osy. Artyghaly ólenderindegi aqyn sezimi shynayy. Ol jalghandyqqa baryp, oqushysyn aldamaydy. Aqyn neni kórip, neni sezdi, sol sәttegi sezim kýiin ol qysylyp qymtyrylmay, shynayy týrde óleng tiline audarady. Artyghaly ólenderining oqushynyng talgham biyiginen kórinis beruining negizgi sebepterining de biri osy bolsa kerek.

Psihologiya ghylymynyng zertteui boyynsha, qyz ben jigit arasynda bolatyn mahabbat sezimi – bala esin bilgen 4-5 jasynan bastap oyanady eken. Estir qúlaqqa kýlkili sekildi. Desek te, ghylymy zertteu nәtiyjesi osylay deydi. Ghylymmen talasa almaysyn. Búl – shyndyq bolsa kerek. Sebebi, 4-5 jastaghy “Balalar baqshasyna” baratyn sәbiylerden bastap jasósispirim qyz-jigitterge deyin ózderining kimdi jaqsy kóretinin jasyrmay aitady. Al, búrynghy agha úrpaq ókilderi óz sezim-shyndyghyn erkin aita almady. Qysylatyn. Tәuelsiz elding erkin oily úrpaghy qalyptasyn kele jatsa kerek. Býgingi tandaghy jastarymyzda tәuelsiz oy men sezim erkindigi “men múndalap” túr. Quanarlyq jaghday.

Qalay desek te, ghylymda dәleldengendey, 4-5 jastaghy sәbiyden bastap sýiispenshilik-mahabbabat sezimi oyanatynyna Artyghalidyng “Kýtu” atty óleni anyq dәlel. Mahabbat lirikalary tobyna jatatyn aqynnyng atalmysh óleni – sәby Artyghalida aqyndyq daryn men mahabbat sezimi qatar oyanghanday әser qaldyrady.

Aqyn ózining mahabbat lirikalarynda tipten shynshyl. Alghashqy sәtsiz bala mahabbat – onyng ómirinde ózining óshpes izin qaldyrghan. Ol ishki syry men qúpiyasyn eshkimnen jasyrmaydy. Sýigeninen ózining kishi boluy – aqynnyng tereng ókinishi, jan jarasy. Jýrekti jaralaghan óz ókinishin aqyn:

Shynyrauymnan shyqpay qalsa dýrbelen,
Kishilikting kesiri dep bilgen em, – dep,

óte әdemi jetkizgen. Búdan ary aqyn:

Sen túrmysqa shyqqan kýni óristen
Qozy-laqty qayyra almay jýrgen em, – deydi.

Sodan keyingi ishki psihologiyalyq sezim kýrdelene týsip, tipten shiyelenisip ketedi. Alghashqy taghdyr talqysyn bala Artyghaly óte auyr qabyldaghan. Asa kýrdeli ómir synaghyn basynan ótkizip jatqan lirikalyq ólenning bas keyipkeri sol kezdegi kónil-kýiining aqiqatyn:

Aydalada alghan edim jylap ta,
Sonda seni tenegen em laqqa, – deydi.

Móldirep túrghan shynayy sezim. Erjetip ýlkeydim dep jýrgen bala-jigit jylap alghanyn da jasyrmaydy. Taghdyr soqqysy, sýigenine degen ashu-renish, ókpe-naz barlyghy, barlyghy «Aydalada alghan edim jylap ta», –  degen óleng jolyna syiyp túr. Sýigenin jamandyqqa qimaytyn ghashyq jýrek, sýiiktisin laqqa teneydi. Ádemi teneu. Qozy-laq baqqan balanyng týsinigi boyynsha, laqtan sýikimdi, laqtan әdemi, laqtan súlu ne boluy mýmkin?! Biraq, Artyghalidyng laghy – qayyru bermey ketken birbetkey, asau laq.

Sýigen jýrek ghashyghyn kýtuin toqtatar emes... Ólenining songhy eki jolyn aqyn:

Sizding auyl, bizding auyl – irgeles
Qol sozymda kórinetin qyr-beles..., dep, shyghys naqyshyndaghy saghynysh sazymen qortyndylaydy. Songhy eki jolda súlu órilgen әdemi ellegiya bar.

Jiyrmadan sәl asqanda qyrshyn ketken Artyghaly aqynnyng anyz-әngimelerge negizdelip, óleng týrinde aitylatyn jyr – «ballada» janrynda jazylghan «Bir qyz turaly balladasyn» dәl qay jasynda jazghanyn dóp basyp aitu qiyn. Biraq, poeziya әlemine endi qadam basqan jap-jas bozbala aqynnyng qoryqpay ballada janryna qalam tartuy – ózining aqyndyq daryn kýshining mýmkinshiligine degen senimining aiqyn kórinisi. Aty aityp túrghanday, Artyghaly balladasynyng bas keyipkeri – súlu kórkimen, jýris-túrysy, syr-symbaty arqyly eldi tamsandyryp, kýlli jigit ataulyny ózine ghashyq etken jap-jas qyz. Kýlli júrtty tamsandyrghan súlu qyz bir kýnde mylqau bolyp qalady. Taghdyr soqqysy degen osy. Syrtynan ghashyq bolghan jigitter de, qyzdyng symbaty men kórkin tamsana sóz qylatyn qalyng el de uaqyt óte kele qyzdy úmytyp ketedi. Uaqyt ótip jatyr... Kýnderding kýninde, ata-anasy mylqau qyzyn bir shalgha bermekshi bolady. Mine, ballada órisindegi shiyelenisti oqigha osy tústan bastalady.

Ata-anasy shalgha bermek bolghan mylqau qyz:

Anasyna kelip bir kýn ym qyldy.
Aytar sózin aita almady, qylghyndy, – deydi aqyn.

Oqushy eleng etip, býkil denesin jiyp alady.  Oqigha qayda bastap barady? Qyz ne aitpaq? Ol mylqau ghoy... Avtor búdan ary qaray elendep, bar nazarymen shiryghyp otyrghan oqushysyn shirata týsu niyetinde:

Kenet... kenet..., deydi.

Ne bolyp bara jatyr? Avtor ne aitpaqshy? Oqyrman bar nazaryn kelesi óleng jolyna salyp, demin ishine tartyp, asygha oqy jóneledi. Ne bolar eken ary qaray?

Kenet... kenet...
«Sýimeymin!», – dep shynghyrdy,
«Sýimeymin!», – dep kýnge qaray jýgirdi.
«Sýimeymin!», –dep sharshap-talyp qúlady.
«Sýimeymin!», –dep jer jastanyp jylady.
«Sýimeymin!», –dep jan úshyryp túnshyqty.

Mahabbat tilegen qyz jýregi shalgha kýieuge shyghugha jan-tәnimen qarsy. Mine osy jan úshyrghan qyz qarsylyghyn avtor grdasiyalyq-órleu ýstinde beyneleydi. Qyz «Sýimeymin!», –dep shynghyrady. Búl әriyne tili joq sóiley almaytyn arudyng ishki qarsylyghy... Onyng jan dýniyesin týsiner pende balasy joq... Býkil әlemnen qoldau tappay, ózimen-ózi bulyqqan qyz dalagha qaray jýgiredi. Aqyn osy tústy:

«Sýimeymin!», –dep kýnge qaray jýgirdi, – dep, tereng bilgirlikpen әdemi surettegen.

Nege kýnge qaray? Eski týrkilik úghymda kýn – barsha izgilik, әdilet, meyirim simvoly. Sondyqtan da bolu kerek, kóshpeli erte týrkiler men olardyng qazirgi úrpaqtary kiyiz ýilerining esigin kýnge qaratyp tikken. Mýmkin, sol sәtte jany qysylghan súludyng erte týrkilik senimi oyanghan bolar... Mýmkin avtor tarapynan oilap tabylghan simvoldyq is-әreket. Qalay desek te, qyzdyng kýnge qarap jýgirgeni oqushy ýshin tosyn da, ersi de emes. Kerisinshe, jany qysylghan qyzdyng is-әreketine oqushy sheksiz senedi. Sodan song qyz «sharshap-talyp qúlaydy, jer jastanyp jylaydy». Aqynnyng «jer jastanyp jylaydy», – degeni de әdemi obrazdy, beyneli suret.

Búdan arghy oqigha gradasiyalyq negizde órley týsip, sharyqtau shegine jetedi. Qyz túnshyghyp jatyr. Aqyrghy arpalys... Oqighanyng sharyqtau shegindegi  aqyrghy arpalysty avtor:

«Sýimeymin!», – dep, jan úshyryp,

túnshyqty, – deydi de,

sodan songhy oqighany:

Mylqau qyzgha kenet óstip til shyqty, – dep ayaqtaydy.

Avtor oqigha sheshimin eki aq jolgha syighyzyp, ballada oqighasyn short bitirgen. Aqyn oqigha sheshimin kenetten aitqanda ghana oqushy «uf» dep demin bir-aq alady.

Balladanyng songhy shumaghyn oqyp bitkenshe oqushy tas-týiin, jan-úshyrghan kónil kýide otyrady. Aqyndyq darynmen bir birlikte bite qaynasqan sheberlik – oqushy oiyn eriksiz ózine baurap alghan. Oqyrmanyn bir ghana sәtte týrli kónil-kýige týsirgen sóz qúdireti men aqyn talantyna eriksiz basyndy iyesin.

Artyghalidyng «Bir qyz turaly balladasynda» mylqau qyz taghdyry surettelse de, shygharma mahabbat turaly. IYә, ... iә ... Mahabbat turaly. Dostoevskiy «súlulyq әlemdi qútqarady», – depti. Asyghys qortylyp, ýstirt aitylghan pikir. Súlulyq – jalqy úghym. Sondyqtan, әlemdi qútqaratyn súluyq emes – mahabbat.

Mahabbat, ol – әdilet, meyirim, sýiispenshilik, senim-iman. Mine, osy úghymdar pende jýregine mahabbat úyalatady. Qyz jýregi әdilet kóksep, meyirim tiledi. Bar bolmysy, jan-jýregimen tiledi. Aqyn osy sәttegi mylqau qyzdyng ishki jan-jýiesindegi jay-kýiin gradasiyalyq-órleu ýstinde ghajap surettegen. Ádilet pen meyirim súraghan qyz tilegin Rahman núryna bólengen Úly jaratushy estidi hәm qabyl etip, tilegin berdi. Aqyn biz aityp otyrghan búl epizodty balladadaghy oqigha jelisine qospaghan. Búl әriyne, shygharmada suretteletin oqighanyng ar jaghyndaghy kórinbey túrghan oi. Mylqau qyzdyng әdiletsizdikke qarsylyghyn kórip otyrghan oqushy, Jaratqan ie bir Alla qyzdyng tilegin qabyl etkenine ishtey ilanady. Artyghalidyng «Bir qyz turaly balladasyn» oqyghan oqushy bir Alla qúdiretine hәm ómirde әdilet pen mahabbat baryna senedi. Shygharmanyng aitqysy kelgen negizgi oiy da, iydeyasy da osy bolsa kerek.

Artyghalidyng «Bir qyz turaly balladasy» óte talantty shygharma. Oqushynyng sezim-kýiin dóp basqan aqyn, kóp sózdilikke barmaydy. Shygharmanyng kompozisiyalyq qúrylysy, oqighanyng psihologiyalyq baylanysy men avtordyng sóz qoldanysynda artyq túrghan bir sóz ne bir qimyl-qozghalys joq. Barlyghy kirpishpen qalaghanday óz ornynda. Bir sózben aitqanda, Artyghaly aqynnyng «Bir qyz turaly balladasy», qazaq poeziyasyndaghy ballada janrynda ózindik ereksheligimen daralanyp, oqshau túrghan biyik shygharma ekendiginde dau joq.

Artyghaly lirikalary – oily lirika. Onda tereng mazmún da bar, әdemi ýilesken kelisti yrghaq ta bar. Onyng jyr joldarynan әsheyin úiqas ýshin aityla salghan bostekti bir auyz sóz tappaysyz. Aqyn ólenderindegi birinshi jol ekinshi joldy tolyqtyryp, mazmúnyn terendete týsip, oqushy qiyalyn shyrqau biyikke kóterip otyrady. Artyghaly ólenderindegi jýrekke jyly, tosyn suretke qúralghan «Aq oramal siyaqtanyp ay tudy», «Jýregin mýmkin, júldyzgha soghyp jarady», «Syrymnan múnly synsidy balghyn qúraqtar», «Oyanghan omyrauyn», «Ótkir edi kózderi otpen aralas», «Top sәule dirildeydi, jarq etse aq bilegin», «Adamdar siyar tabytqa, aqyndar biraq, syimaydy», – degen sekilidi óleng joldaryndaghy aishyqty obrazdy suretterge ә degende tosyrqay qarap, sonynan eriksiz tanyrqap qalasyz.

Baqytty bolghysy kelmeytin pende joq. Barlyghymyz da baqytty bolugha talpynyp, pendeshilikpen ghúmyr keshemiz. Eng qyzyghy – baqytty әrkim әr qalay, ózinshe týsinedi. Artyghaly da baqytty ózinshe týsingen. Ol bylay deydi:

Baqytta joq meken túraq
Keyde adamdar joqty izdeydi.
Ózi quyp jeter biraq
Qughandargha jetkizbeydi.

Oylanyp baryp, sonynan tang qalasyn. Ras-au, baqytty bolamyn dep, baqytty quyp jetken adamdy kórgenimiz joq. Anyghynda, baqyt adamdargha ózi keledi. Qyzyghy da sol, shyn baqytty adam ózining baqytty ekenin bilmeydi. Adamdar arasynda kýni býginge deyin talas tudyryp, әrbir pende bilim dengeyi men payym-parasatyna qaray ózinshe týsinetin filosofiyalyq úghym – «baqytty» aqyn tórt-aq jolgha syighyzghan. Tang qalasyn, jiyrma jyl ghana ghúmyr keshken Artyghaly aqyn osynyng bәrin qaydan bilgen? Bilim... әlde, aqyndyq týisik... Dóp basyp aitu óte qiyn.

Týisik degennen shyghady, әdebiyet zertteushilerining aituyna qaraghanda, aqyndarda tabighy týisik óte jogharghy dengeyde damyghan. Tipten olar ózderining ajalyn da kýni búryn týisik arqyly sezgen deydi de, mysalgha, әngime ýstinde bir dosyna Lermontov aitqan: «Mening ómirim tausylyp, ólimim taqap qaldy», – degen sózin keltiredi. Tek búl emes, Griboedov: «Bilem – Tegerannan tiri oralmaymyn», – dese, aqyn Nikolay Gumiylev:

Ólermin bir quysta
Qoiy shópti uystap, – dep, óz ólimin óte dәl aitqan.

Kýn ótip ólgen Andrey Belyi:

Altyn sәulege senushi en
Kýn jebesinen mert boldyn, – degen ólenin óz óliminen  kóp búryn jazghan.

«Men ólemin ózimning biyigimde», – degen Tólegen Aybergenov, aqyndyq danq túghyrynyng biyik shynynda túrghan otyz jasynda, Qaraqalpaqstannyng Nókis qalasynda ayaq astynan auyryp qaytys boldy. Tólegen de óz taghdyry men ajal saghatyn aldyn-ala boljap, bilip otyrghan siyaqty.

Ne desek te, aqyndar Tәnirding tegin jaratqan adamdary emes. Artyghaly da ózining ajalyn aldyn-ala sezgen sekildi. Ol ózining ishki azapty oi, psihologiyalyq shiyeleniske qúrylyp, simvolizm stiylinde jazylghan «Qarshygha» óleninde:

Aspanda, bәlkim, bir beyne bolyp qalady.
Jýregin, mýmkin, júldyzgha soghyp jarady.
Armany ýshin azapqa týsken osy qús
Saghan da úqsap, maghan da úqsap barady, – deydi.

Meninshe, «Jýregin júldyzgha soghyp jarghan qarshygha», – aqyn Artyghalidyng simvoldyq óz beynesi. Dәl solay! Ol osy jerde ózin aityp otyr. Aqyn «Soqpaq sony» óleninde:

Synasyp sabyr–meje, kýle jetem,
Taqaldy tausylugha, mine, meken,
...Sirә men aspan jaqqa shyghamyn-au,
Soqpaq jol kókjiyekke sinedi eken!, – deydi.

San týrli oigha qaldyratyn búl ólendegi aitylar oidy bir-eki auyz sózben týiindey salu mýmkin emes. Búl ólende jýrip ótken jol, iz... ómir... ólim... bәri-bәri bar. Aqyn tek búl óleninde ghana emes, «Dalam menin» óleninde: «Bir gýling ýshin qiylyp ketsem, qyrshynday», – dese, «Jyr–tóbe» óleninde:

Arman joq mende amandap seni apattan
Kýlimdep túryp, qiylyp ketsem qyrshynday...

Birtýrli ajalyn saghynyp, ólimin kýtip otyrghan sekildi. Ne desek te, bolashaghynan kóp ýmit kýttirgen daryndy aqyn Artyghaly Ybyraevtyng jiyrmadan endi asa bergende qyrshynynan qiylghany ras.

Osyndayda, shirkin-ay... Eng bolmaghanda Tólegen Aybergenovtyng jasyna da jetpedi ghoy dep armandaysyn. Pendelik qoy, әriyne...

Qalay desek te, ómirimen, shygharmashylyghymen ghana emes, ólimining ózimen de aqyndar artynda san týrli anyz qaldyryp ketetini – aqiqat!

Sondyqtan da bolar, Artyghaly «Aqyn» degen óleninde:

Qamyqpa dosym, qamyqpa
Kókteme kýnin syilaydy.
Adamdar siyar tabytqa,
Aqyndar biraq syimaydy, – dep jyrlap, shyn aqyndargha uaqyt shenberindegi kenistik degen úghym tarlyq etetinin aitady.

Artyghalidyng «Aqyn» dep atalatyn tórt shumaq ólenining songhy shumaghynyng aitar oiynyng kóterip túrghan jýgining salmaghy orasan mol. Songhy shumaqtyng aldynghy eki tarmaghynda Artyghaly aqyn dosyna keler kýnderden kýderindi ýzbe dep, jigerlendiru beredi. Bolashaqta bolar jaqsylyqty aqyn: «Kókteme kýnin syilaydy», – dep týiindeydi. Kýlli әlemdegi jan-januar, ósimdik atauly tolysyp, nәrlenip, janghyryp keler janalyghy men jaqsylyghy mol jana mezgildi erte qazaqtar – «Kókteme» dep ataghan. Sirә, biz qazir qoldanyp jýrgen «kóktem» sózi de osy «kókteme» sózinen bastau alsa kerek. Tórt týlik maldyng eng juasy qoy: «Kóktemede bir toydym, kóbik qarda bir toydym», – depti degen de eski tәmsil bar.

Dosyna ýmit syilap, jigerlendirmek oiyn aqyn osy «kókteme» sózi arqyly berip túr. Desek te, tútasyp kelgen әdemi shumaqta bir-birine kereghar eki oy bar. Birinshisi, bolashaqtan ýmiting men kýderindi ýzbe degen jigerlendiru bolsa, ekinshi oy tabighaty tylsym aqyn jany jayynda. Bolmysy bólek aqyndardyng «júmbaq janyna» kóktemening ózi de em taba almaytynday. Qarapayym pendelerge mýldem úqsamaytyn, qúpiyasy mol, bólek jaratylys aqyn janyn avtor: «Adamdar syighan tabytqa, aqyndar biraq syimaydy», – dep bir-aq jolgha syighyzghan. Kýlli dýnie adamy syighan, pende tәnining mәngilik mekeni tabytqa aqyndar syimaydy. Eshkimge úqsamaytyn, tipten basqasha, erekshe tәmsil. Aqyn jany erekshe qúbylys ekenin dәl osylay aitqan ózge aqyndy óz basym bilmeydi ekenmin. Qarapayym pende men aqynnyng oi-jýiesining arasyndaghy aiyrmashylyqty Artyghaly aqyn  sonshalyq nәzik sezimmen týisingen. Búl ne? Bәlkim, ómirdi zerttep bilgen oy qorytyndysy. Álde, Tәnirding ózi tartu etken aqyndyq týisik. Mýmkin, ekeui de...

Artyghalidyng aqyndyq talantynyng qúpiyasy tym terende jatyr. Onyng jyrlaryndaghy әrbir sózding astaryna jiti qarap, bayyppen ýnilu shart. Sonda ghana biz aqyn jyrlarynda aitylghan oidyng maghynalyq jýiesi men baghytyn baghamday alamyz.

Bar bolghany jiyrma jastan asar-aspas qana ómir sýrgen Artyghaly – sonynda anau aitqan mol múra qaldyrmasa da, ekshep alghanday «syldyrap ónkey kelisim» súlu jyr qaldyrghan qazaq poeziyasynyng asa talantty ókili. Artyghaly Ybyraev esimi qalyng oqyrman qauymgha jete tanys bolmasa da, әdebiyet sýier qauym ýshin belgisiz esim emes. Baybota Serikbay, Úlyqbek Esdәulet, Maraltay Rayymbekúly, Zәmzә Qonyrova sekildi belgili aqyndar men Qaly Sәrsenbayday qalam qayratkerleri orayyna qaray respublikalyq aqparat qúraldary arqyly Artyghaly aqynnyng ómiri men shygharmashylyghyn talday otyryp, aqyn shygharmalaryn qalyng oqyrman qauymgha tanystyryp ótudi maqsat etipti.

Artyghaly aqyndyghy turaly Maraltay Rayymbekúly óz maqalasynda: «Artyghaly on bes jasynda sol kezdegi qazaq әdebiyetining býgingi marqasqalaryna ainalghan Múqaghali, Tólegen siyaqty alyptarynan dýniyeni týisinu, oghan kórkemdik túrghydan bagha beru, tipti, aqyndyq bolmys jaghynan da ilgeri túrghanyn aitugha tiyispiz», – deydi. (M. Rayymbekúly. Úghymyna júrttyng syimaghan. Maqala. Artyghaly Ybyraev. Bir qyz turaly ballada. 42-bet. Almaty: QazAqparat, 2008)

Kelispeymiz. Avtor aqyn ghoy, artyqtau aityp, kóbirek alyp qoyghan. Qazaq bolashaghynan ýmit kýttirip, túlpar bolar tayyn tanymal túlparlarmen salystyrmaydy. Sebebi, әr túlpardyng óz taghdyry baryn olar terennen sezingen. Onyng ýstine túlparlar jóninde «baq» jәne «bap» degen úghym taghy bar. Aqyndar turasynda da dәl osyny aitugha bolady.

Sóz joq, Artyghaly talantty aqyn. Desek te, Tólegen men Múqaghaly jyrlaryna qaraghanda, Artyghaly jyrlarynan poeziya әlemine endi qadam basqan balang sezim anyq angharylady. Artyghaly jyrlaryn Tólegenning múnly, Múqaghalidyng asqaq sezimdi syrshyl poeziyasymen salystyra zerttep taldamay jatyp, dәlelsiz sóileu jón emes.

«Artyghaly poeziyasynan Tólegenning saghynysh-múny men Múqaghalidyng asqaq ýndi syrshyldyghyn andadyq», – desek, dúrysy osy bolar. Dalany asqaqtatu ýshin, taulardy alasartudyng jóni joq. Múqaghaly bir basqa, Tólegen basqa. Sol sekildi, jaratylysynan aqyn bolyp tughan Artyghaly shygharmashylyghynyng ózgesheligin payymdau ýshin de, aqynnyng sonynda qalghan az ghana múrasyn jan-jaqty ghylymy negizde talday otyryp, zertteu shart. Sonda ghana biz Artyghaly aqynnyng qazaq poeziyasyndaghy ornyn anyqtay alamyz.

Núrghaly Mahan

Abai.kz