Jemqorlyq – jeniludi bilmeytin tajal

«Bay – últtyq iydeologiyagha ainalyp bara jatyr», – deydi belgili jazushy Tólen Ábdik.

 «Bizding eldegi jemqorlyq shamamen astronomiyalyq masshtabqa kóterildi», – dep amalsyz moyyndady Qyrghyzstan Preziydenti Almazbek Atambaev.

IYә, biz de múnyng aldyna shyqpasaq, qalysar týrimiz joq. Jemqorlyq naghyz jenimpaz ajdahagha ainaldy. «Núr Otan» partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Bauyrjan Baybekting mәlimdeuinshe, jyl sayyn sybaylas jemqorlyq babymen 12000 sheneunik partiya qatarynan shygharylatyn kórinedi.

Ótken jyly Qarjy ministrliginen – 10 milliard tenge, Tótenshe jaghdaylar ministrliginen – 6,5 milliard, Densaulyq saqtau ministrliginen – 3,1 milliard tenge iygerilmey qaldy.

Al, «KazAgro» kompaniyasy memlekettik qarjyny bir payyzben alyp, auylsharuashylyq qyzmetkerlerine әldeneshe payyzben ýstemelep beredi. «Samúryq» әl-auqat qory óz janynan 300-dey enshiles kompaniya qúryp alghan. Osynau dalighan mekemelerde qanshama masyl sheneunikter qyruar ailyq alyp, qanmasha jemqorlyq әreketter balalap jatyr desenshi!

 Jemqorlyq – jeniludi bilmeytin tajal

«Bay – últtyq iydeologiyagha ainalyp bara jatyr», – deydi belgili jazushy Tólen Ábdik.

 «Bizding eldegi jemqorlyq shamamen astronomiyalyq masshtabqa kóterildi», – dep amalsyz moyyndady Qyrghyzstan Preziydenti Almazbek Atambaev.

IYә, biz de múnyng aldyna shyqpasaq, qalysar týrimiz joq. Jemqorlyq naghyz jenimpaz ajdahagha ainaldy. «Núr Otan» partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Bauyrjan Baybekting mәlimdeuinshe, jyl sayyn sybaylas jemqorlyq babymen 12000 sheneunik partiya qatarynan shygharylatyn kórinedi.

Ótken jyly Qarjy ministrliginen – 10 milliard tenge, Tótenshe jaghdaylar ministrliginen – 6,5 milliard, Densaulyq saqtau ministrliginen – 3,1 milliard tenge iygerilmey qaldy.

Al, «KazAgro» kompaniyasy memlekettik qarjyny bir payyzben alyp, auylsharuashylyq qyzmetkerlerine әldeneshe payyzben ýstemelep beredi. «Samúryq» әl-auqat qory óz janynan 300-dey enshiles kompaniya qúryp alghan. Osynau dalighan mekemelerde qanshama masyl sheneunikter qyruar ailyq alyp, qanmasha jemqorlyq әreketter balalap jatyr desenshi!

Bizding әl-auqatymyzdy jaqsartady dep sengen «Samúryq-Qazyna» ekinshi dengeydegi bankterge 90 milliard tengeni depozitke salyp qoyghan. Býginde 198 milliard tenge qajet jerine júmsalmay, ekinshi deyngeydegi bankterding depozitterinde jatyr. «Áy, deytin - aja, qoy deytin – qoja» joq. Rahat! Ýstindegi ósimin qaqshyp alady da, memleketke qayta ótkize salady. Eng soraqysy, «Samúryq-Qazyna» ózin Esep komiyteti teksere almaytyn etip Parlament Senaty arqyly bekitip aldy. Endi oghan eshkimning de tisi batpaydy.

Qarjy ministri Bolat Jәmishev Parlamentke kelip: «Qazaqstan memleketining qaryzy әlem boyynsha 14 orynda», – dep maqtanghanda yzadan jarylyp kete jazdaysyn. Ol qaryzdy alyp, qazirgi zamangha layyq zauyttar salsaq, әngime basqa. Qyruar qarjy júmsaghan zauyttarymyz qantarylyp túr emes pe? Sóz arasynda aita keteyik, bidaydan otandyq bio otyn alu qiyal bolyp qaldy. Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Tayynsha audanynda bio otyn shygharudy kózdegen zauyt ashylmay jatyp, qúrdymgha ketti. Bankrotqa úshyraghan kәsiporynnyng jalaqy qaryzy orasan dengeyge jetken. Qazaqstan Damu banki «qazaqstandyq keremet» dep ataghan osy jobagha 100 million dollardan astam qarjy bólgen edi. Aqshasy jelinip, túralaghan kәsiporyngha jauapty bireu bar ma eken?

Mysaly, Parlament Mәjilisining deputaty Múhtar Tinikeev ekonomikadaghy nebir jýrek syzdatar mәselelerdi aita kelip, bylay deydi: «Jaybasar B.Jәmishev Qarjy ministrligine birinshi orynbasar bolyp kelgende, memleketting sheteldik bankterge qaryzy 7 milliard dollar bolatyn. Ol ministrding oryntaghyna otyrghanda 70 milliardqa úlghaydy. Al, songhy bes jylda búl qaryz 140 milliardqa jetti. Júmysynyng «jemisin» osydan-aq kóruge bolady. Sondyqtan, Ýkimetting jәne onyng mýshelerining qatesin ashyq aitudan jasqanbauymyz kerek...»

   Múhtar Tinikeev myrza búdan asyryp ne aita alady? Isharany týsiner jan bolsa, biraz nәrse mәlim bolyp qalghan joq pa? Qaryz qauipti dengeyge jetti dep dabyl qaghatyn bas qarjygerimizding siqy osy bolsa ne dersin.

Qalay degenmen, songhy 12 jylda qoghamdaghy әleumettik toptardyng ara-jigi tipti alshaqtap ketti. Qazir bizding biylikke bir jaghynan Qúday qarasyp túr deuge bolady. Tasqyndaghan múnaydan týsip jatqan dollar jeuge de, ysyrapqa da, memleketti ústap túrugha da shash-etekten jetkilikti. Múnday asta-tók mamyrajay zaman mynjyldyq qazaq tarihynda bolghan joq shyghar, óitkeni Ýkimet múnday nópir aqshany ne isterin bilmey otyr. Shynyn aitqanda, bizding ekonomika әlgi topan qarjyny qoryta almay qaldy. Halyqaralyq sarapshylardyng mәlimetine qaraghanda, әlemdik geosayasy mýddeni kózdegen iri derjavalar belgili bir eldi óz otaryna ainaldyrudyng 483 tehnologiyalyq әdistemesin jasaghany ghylymy týrde anyqtalghan kórinedi. Soghan qaraghanda, orasan tabighy baylyqtyn, әsirese, boryshqa belsheden batuy – әlsiz elder ýshin asa qaterli qúbylys.

100 million dollar qayda, Marchenko?

Kezinde bizding de birshama zandarymyz, sonyng ishinde tabighy resurstar turaly zandy normalar әlemdik bank pen sheteldik sarapshylardyng bergen kenestirining ayasynda jasalghany ras. Aqyr sonynda onyng ózi sheteldik investorlar ýshin elimizding strategiyalyq nysandaryna ie boluyna jaghday tughyzdy. Taghy bir týitkil, belgili bir elding jerin ózine qaratyp alu nemese halyqaralyq naryqta qúndy qaghazdar týrinde shygharyp kepildendiru mәselesi nazar audartady. Bayqap qarasanyz, búl aila – sharghylar tәuelsiz elding zanymen, halyqaralyq konvensiyamen bekitilgen normalargha say qazirgi zamannyng zandyq, qúqyqtyq soghystyng tehnologiyalyq tәsili boyynsha geostrategiyalyq sayasattyng myqtap jýzege asyrylghanyn angharamyz.

Mysaly, 2011 jylghy 10 qazanda Últtyq bankting tóraghasy Marchenkonyng aqymaqtyghynan elimiz bir mezette 100 million dollardan kóz apara airylyp qaldy. «Italiyandyq qúndy qaghazdardyng qúnsyzdanuynan Últtyq bankting valutalyq rezervteri qúny jaghynan 100 million dollargha arzandady», – dep QR Preziydenti janyndaghy Qazaqstan strategiyalyq zertteuler institutynyng (KSZI) bas ghylymy qyzmetkeri Vyacheslav Dodanov mәlim etti.

Mysaly, myna mәlimetke nazar audarynyz, 2011 jyldyng 1 qantarynda Italiya ýkimetining obligasiyalarymen Qazaqstan Últtyq banki balansynda 270 milliard tengege baghalanghan qúndy qaghazdar bolghan, yaghny shamamen 1,5 milliard dollar. Qúiqyljyghan birjada ayaq astynan qaghazdardyng qúny 5 payyzgha qúldyrady. Yaghni, 1,5 milliard dollardan eki kýnning ishinde bizding rezervter 100 million dollargha arzandap shygha keldi.

Daghdarys kezinde attay qalap, altyngha balap satyp alghan qúndy qaghazdardyng osynsha dengeyde qúnsyzdanuy onsyz da tәltirektep túrghan ekonomikagha onay soqqy emes. Múny kórnekti ekonomister Marchenko bastaghan jany ashymastardyng әlemdik naryqty boljap otyru sayasatynan mýldem maqúrym ekenin kórsetedi dep esepteydi. Eger sol Marchenko ózining jeke qarjysynyng 100 million dollarynan airylsa sol boyda jarylyp óler edi. Saqaly shoshayghan, kerenau, osynday bez býirekterge bәlenbay jyl Últtyq bankti, yaghny qazyna sandyghyn basqartyp qoydyq-au!

Mine, qyraghylyghyndy joghaltsang qapyndy tauyp, bir-aq sәtte sazgha otyrghyzatyn әlemdik naryqtaghy qúndy qaghazdar qúmar oiynynyng syry osynday.

Shekara asqan 148 milliard dollar

Taghy bir aita keterlik jayt, әlemning aldynghy qatarly elderi týpkilikti qojasy beymәlim, aqyrghy jauapkershilikti jýkteuge kelmeytin offshorlyq kompaniyalardy memleketting strategiyalyq manyzdy salalaryna jolatpaydy. Al, biz býginde shetel investorlaryna jaghday jasaudan әlemde algha shyghyp ketkenimizdi aityp, kýpinuden jalyqpaymyz.

2012 jylghy 1 qazanda Senat deputattarynyng «Atameken» odaghy, ekonomikalyq damu jәne sauda, Qarjy ministrlikteri basshylyghymen ótken kezdesude Salyq komiytetining tóraghasy Ánuar Júmadildaev bylay dedi: «Eldegi 737 kompaniya Úlybritaniyagha qarasty Virgin aralynda tirkeude túr. Sebebi, múnday kompaniyalar aqshany salyqtan azat etu ýshin, yaghny salyq tólemeu ýshin qúrylatyny belgili. Aqshany shynymen de syrtqa әketip jatyr. Salyq tóleushilerdi tirkeu, qayta tirkeu isimen Ádilet ministrligining tirkeu qyzmeti ainalysady. Biz búl mekememen til tabysa almaymyz, aramyzda týsinbeushilik bar.

Mysaly, Qaraghandy oblysynda 86 kompaniya bir kompaniya retinde tirkelgen. Osy soraqylyqtardy Ádilet ministrligine eskertsek, olar jauapkershilikten qashyp, týlkibúlangha salady...»

Mine, bizding qúzyrly mekemedegi balalap jatqan qylmystardy tizbeleseng jýreging syzdaydy.

Ony aitasyz, Qarjy polisiyasynyng aqparattyq – saraptama basqarmasynyng bastyghy Oljas Beketov: «Elimizde 200-den astam jalghan kәsiporyn qylmyskerler men nashaqorlardyn, tipti ólim auzynda jatqandardyng da atyna tirkelipti. 2012 jyly jalghan kәsipkerlikke qatysty 82 qylmystyq is qozghalsa, biylghy jyldyng 9 aiyndaghy kórsetiksh –771, yaghny ýsh esege deyin ósken», – deydi.

IYә, jemqorlyq – jeniludi bilmeytin tajal ekenin osy mәlimetten-aq biluge bolmay ma? Jyl sayyn qútyra qaulay  týsetin búl obyrgha әzirge daua tabylmay túr.

Bazelidegi Halyqaralyq esep banki, Halyqaralyq qarjy qory, Dýniyejýzilik bank pen últtyq ýkimetter tarapynan berilgen mәlimetterdi paydalanghan halyqaralyq qarjy sarapshysy, ekonomist Djeyms Genriyding keltirgen derekterinde Ortalyq Aziya boyynsha offshorlyq aimaqtaghy aqshasy kóp memleketter arasynda Qazaqstan men Ázerbayjan top jarghan. 1990 jyldan beri elimizden 148 milliard dollar shekara assa, әzirbayjandar elinen shyqqan qarjy 48 milliard dollargha ten.

Shirkin, alayaqtardyng quys-quysqa tyqqan әlgi 148 milliard dollar aram aqshasyn qayta qústyryp elge әkelsek, memleketting syrtqy qaryzy sonymen týp-týgel ótelgendey eken-au!

Bizden –148 milliard, al Ázirbayjannan – 48 milliard dollar syrtqa әketilgen. Qarabayyr qisyngha salghanda, Ázirbayjangha qaraghanda, bizdegi jemqorlyq ýsh eseden astam ýdep túrghan joq pa?

Jaqynda Gresiyada jurnalist Kostas Vakse – Vanis tútqyndaldy. Onyng bar kinәsi – 2059 adamnyng atyn atap, týsin týstep, olardyng Shveysariya bankterine tyghyp qoyghan 5 milliard evro qarjylaryn әshkere etkendigi. Gresiyany tyghyryqtan shygharugha Euroodaqtyq bergen qarjysynan jyryp, shetelge asyryp jýrgen sheneunikterding obaly bar deuge bola ma?

Qazaqstannan qomaqty qarjyny dýniyejýzining týkpir-týkpirindegi offshorlyq aimaqqa audarugha jekemenshik bankter, investisiyalyq, zandyq, buhgalterlik qyzmet kórsetu salasynyng mamandary belsene kirisetini aqiqat.

Abai.kz