Internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy – Qazaqstan KVN odaghynyng preziydenti Esen Eleuken oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.  Esen myrza qazirgi KVN-nyng әzilderi turaly aita kelip: «Ár adam óz tereninen su ishedi» deydi. Eger qaptaghan әzil-qaljynnyng arasynan tek tayazy men arzanyn ghana bayqasa, ol adamnyng dengeyinen habar beretin siyaqty. «Jaydarman» tek salmaqty әzilmen soyyp salady degen pikir bildiruden aulaqpyn, degenmen kórermen auditoriyasy әrtýrli ekenin esepke alsaq, әr jastaghy, әr kózqarastaghy adamnyng janyna jaqyn taqyryptary bolady. Biz barlyghyn qamtugha tyrysamyz» deydi.

-  Qazaqstandyq KVN men «Jaydarmannyn» qysqa tarihyn aityp berinizshi?

-  Qazaqstandyq KVN-ning tarihyn tolyghyraq bilmeymin. Mening biletinim, alghash ret arnayy chempionatty tanymal jýrgizushi Alibek Tastaybekov jýrgizgen. Qazaqsha KVN-ning arnayy birinshiligi 1999 jyly 23 jeltoqsanda óz bastauyn aldy. Onyng negizin qalaushy Almatay Bansatdiynqyzy Kózdibaeva. Al «Qazaqstan KVN odaghy» 2005 jyly 20 mausymda qúryldy.

- Esen agha, assalaumaghaleykým. Men Qyzylorda qalasynanmyn.  «Jaydarmangha»  úzaq ómir tileymin. Árqashan biyikten kórininizder.Býkil «jaydarmanshylar» tobymen әrdayym jas qalpytarynyzda qalynyzdar. Biz janúyamyzben jankýier bolyp otyramyz. Bay quatty bolynyzdar.

Internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy – Qazaqstan KVN odaghynyng preziydenti Esen Eleuken oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.  Esen myrza qazirgi KVN-nyng әzilderi turaly aita kelip: «Ár adam óz tereninen su ishedi» deydi. Eger qaptaghan әzil-qaljynnyng arasynan tek tayazy men arzanyn ghana bayqasa, ol adamnyng dengeyinen habar beretin siyaqty. «Jaydarman» tek salmaqty әzilmen soyyp salady degen pikir bildiruden aulaqpyn, degenmen kórermen auditoriyasy әrtýrli ekenin esepke alsaq, әr jastaghy, әr kózqarastaghy adamnyng janyna jaqyn taqyryptary bolady. Biz barlyghyn qamtugha tyrysamyz» deydi.

-  Qazaqstandyq KVN men «Jaydarmannyn» qysqa tarihyn aityp berinizshi?

-  Qazaqstandyq KVN-ning tarihyn tolyghyraq bilmeymin. Mening biletinim, alghash ret arnayy chempionatty tanymal jýrgizushi Alibek Tastaybekov jýrgizgen. Qazaqsha KVN-ning arnayy birinshiligi 1999 jyly 23 jeltoqsanda óz bastauyn aldy. Onyng negizin qalaushy Almatay Bansatdiynqyzy Kózdibaeva. Al «Qazaqstan KVN odaghy» 2005 jyly 20 mausymda qúryldy.

- Esen agha, assalaumaghaleykým. Men Qyzylorda qalasynanmyn.  «Jaydarmangha»  úzaq ómir tileymin. Árqashan biyikten kórininizder.Býkil «jaydarmanshylar» tobymen әrdayym jas qalpytarynyzda qalynyzdar. Biz janúyamyzben jankýier bolyp otyramyz. Bay quatty bolynyzdar.

Ininiz, Arman dep bilersiz.Rahmet

-  Rahmet Arman! Saghanda sәttilik!

-  Jaydaq kýlki shaqyratyn oisyz, salmaqsyz әzil qaljyndar adamdy ruhany tayazdandyrugha alyp kelmey me? «Zamanyna qaray adamy» degendi «Zamanyna qaray qaljyny» deuge bola ma? Sonda qayda ketip baramyz? Qazaq qaljynynyng bolashaghyn qalay  elestetesiz? Sausaqty shoshaytsa da kýle beretin kezge qaray ketip bara jatqan joqpyz ba? KVN qazaqy túlghamyzdy búzugha septigin tiygizbey me?

-  «Ár adam óz tereninen su ishedi» deydi. Eger qaptaghan әzil-qaljynnyng arasynan tek tayazy men arzanyn ghana bayqasa, ol adamnyng dengeyinen habar beretin siyaqty. «Jaydarman» tek salmaqty әzilmen soyyp salady degen pikir bildiruden aulaqpyn, degenmen kórermen auditoriyasy әrtýrli ekenin esepke alsaq, әr jastaghy, әr kózqarastaghy adamnyng janyna jaqyn taqyryptary bolady. Biz barlyghyn qamtugha tyrysamyz. Meninshe, osy sayys arqyly túlghalardy qalyptastyryp jatqan siyaqtymyz. Kóshe kezip tóbeles izdegen nemese ana tilinen adasyp qalghan talay bala «Jaydarmangha» degen mahabbatynyng arqasynda dúrys jolgha týsip, maqaldap sóilegende kez kelgendi janyldyratyn dengeyge deyin kóterilgender bar.

-  Esen, QBN da oinap jýrgen essiz, shapitok-shariylerge últtyq kiyim, dombyra, han, by men batyrlarymyzdy kelemejdep, qisandaudy doghartyndar. Qyzdar ibasymen boolsyn da, úldar qatyn dauyspen qylmandaudy qoyyp, qisandamay oinasyn.

-  Keyde bizde boyynda ózin-ózi kemsitushilik (kompleks nepolnesennosty deydi ghoy) bar ma dep qalamyn. «Tym tәttining dәmi tez ketedi». Úly túlghalar maqtanyshymyz, oghan sóz joq. Biraq osy taqyrypta әzilderdi qozghaghanmen jeke basyna núqsan keltirip, qayratkerlerding ór túlghasyn kishireytetin jaghdaylar oryn aldy degen әsireleu dep sanaymyn. Eger tarihy taqyrypta sóz qozghalsa, demek jastar búl turaly habardar, qyzyghady, izdenedi. Al onyng qanday aiyby  bar? Sosyn qyzdyn, úldyng rólin somdaghany turaly. Búl - óner. Sahnada ról oinasa ómirde de qyzday qylymsyghan jigit eken degen sóz emes. Qúdaybergen aghamyz salghan әjemizding obrazy barlyghymyzgha tanys emes pe edi? Meninshe búl ónerding jana qyryn kórsetse kerek. Al qyztekelikke menzegen bolsanyz, qazir onday beyneler shygharatyn «dertten» aiyqqanbyz. Qayta «auru» da josparymyzda joq.

-  KVN-shiler qazaq pen qazaqty oryssha sayratatyn "taksist" Murat Ospanovtay (NTK) bolsa,betine týkirgizip,sodan song ol adammen sottasyp jýrgen Tanirbergen Berdongarovtay bolsa,"harlem sheyk" biylep,"ýsh baygha qatarynan tiyem" dep jýrgen Bahyt Syzdykovaday bolsa,telekórermenderge júmyrtqa laqtyrghysh Qoyanbaevtay bolsa, jetisken ekenbiz!
Esen inim,sen qay kategoriyagha jatasyn?

- Aldynghy ýsheuine dauym joq! Núrlan Qoyanbaevtyng әzilin dúrys týsinbegensiz-au... Kategoriyagha keler bolsaq, óz erkinizde qaysysyna jatqyzamyn deseniz de.

-  Osy KVN qajet pe qazaqqa? Qoyyp ketuge bolmay ma?

-  Kerek. Qazirgi qazaq tildi jastardyng basyn qosatyn jalghyz demeyin, eng iri úiym desem qatelespeymin. Sizding oiynyzsha qoydyq deyik. Sonda qaltarysta anayy qylyqqa ýiir bolyp, shetel serialynan kórgenin ýstine jamap, shylymyn budaqtatyp jýrgen jastar, sahnagha shyghyp boy týzep, boyynda bar az ónerin ary shyndap, jýris-túrysyn retke keltirgen qúrbylarynan artyq pa? Jalpy Siz qay tәrbiyeni jaqtaysyz?

-  Myng jerden ónin ainaldyrsandar da sol KVN-ing qazaqqa jaraspay túrady. Meninshe sol KVN-de oinap jýrgen balalargha obal. Bayghústar  kórermendi kýldiremiz dep qinalyp ketedi. Olarda maqsat bireu ghana: kýldiru, boldy. Sol ýshin, anayy sózder de aityp jiberedi, sol ýshin jabayy qylyqtar da  kórsetedi, sol ýshin qazaqtyng qasiyetti úghymdaryn, salt-dәstýrin kelemejdeydi, sol ýshin tilimizdi de búrap shúbarlap jatady. Sonday qymbat baghamen kelgen arzan kýlki qazaqqa qajet pe?
Sosyn ana "nasha kazashadaghy" Núrtas Adambayyp degendi kórseng aitshy, qazaqty mazaqtap yrbandauyn qoymasa, tauyp alyp túmsyghyn búzam. Arlan Qasqyrúly

-  Osy jәne osyghan deyingi tek qaralaudan túratyn súraqtardyng iyesine tәn bir qasiyet bar siyaqty. Ol, eshqaysy KVN-di qaramaghan, eng jaqsylary bireuden estigen, әitpese kóppen birge jamandaugha kóshken jandar siyaqty. Qaytalap aitayyn, әrkim ózining dengeyindegi nәrseni kóredi. Odan biyik túrghan nәrseni qol jetpegen song shyn óner sýietinder tamsanady,  ókinishke oray tómennen túryp balshyq shasha saludy onay kóretinder de kezdesedi. Qazirgi jastardyng sýiip kóretin, reytingi joghary baghdarlamalardyng biri «Jaydarman» ekenin eskersek, kerisinshe últtyq mәdeniyetti jastardyng tilinde dәripteu dep bagha beretin edim. Jәne memlekettik til sayasatyn da qoldaytyn birden-bir jastar qozghalysy dep senimdi týrde aita alamyn.Aytpaqshy Núrtaspen tanystyghym bolsa da aralastyghym joq. Sondyqtan istegen isine bagha bere almaymyn, al túmsyghyn búzu turaly... Adambaevtyng osy baghytta әzildep jýrgenine 6 jyldyng jýzi boldy. Soghan qaraghanda, isten kóri, sózge jaqynsyz-au deymin.

-  Asalaumaghaleykum, Esen agha! KVN bolyp jatqanda maghynasyz sóz ben әzilsymaq birdenelerdi sahnada túryp tyndau sizge qanday әser etedi. Kógildir ekrannyng aldynda otyryp biz úyalyp ketemiz. O basta dúrys shyqqanda shyghar. Qәzir adam úyalatyn halge jetti. Búrynghy KVN-nen týlep shyqqandar býginde telearnalarda jýrgizushilik "sheberlikterin"tanytyp jýr. Áriyne, Túrsynbek Qabatovtan basqasy halturshik ekeni aitpasa da týsinikti. Súraghym:  qazaq degen últtyng namysy ýshin osy «Jaydarmandy» toqtatugha bolmay ma? Sizdi de týsinem,  jep otyrghan nanynyz... biraq, namys odanda joghary bolu kerek qoy.  Aldyn ala rahmet.

Erqanat,Narynqoldan    

- Uaghaleykumassalam! Men «Jaydarmandy» tauyp otyrghan nanym emes, janym sýietin isim retinde qaraymyn. Jәne de jastardyng útymdy әzilderi men qyshyghan jerdi dәl tabatyn qaljyndaryn sýisine tyndaymyn. Olardyng týlep úshyp, әr jerden tóbe kórsetip jýrgenderin maqtan tútamyn. Eger olardy jýrgizushilikke, taghy bir basqa qyzmetke shaqyryp jatsa bir qajetke jaraghandary, enbekting esh ketpegeni dep oilaymyn. Siz aitpaqshy halturshik bolsa darynsyz, sauatsyz adamgha manyzdy, jauapty qyzmetting tizginin ústata salatyn sol arnanyng basshylary da aqymaq adam emes shyghar. Áriyne, «Jaydarmandy» toqtatugha bolady, biraq odan útylatynymyz anyq.

-  ,Kopirovanie – eto samo ubiystvo. Ozderinde kreativ bolmagan song, oristarga eliktep nan tauip zhep zhurgenderdi tusinbeimin. Zhai kazahtardinga rasinda talant kop, solarga zhol berse, kandai tamawa bolaredi.  Qazir biz Nagiz talantti kazahtardi Kitaidin televideniyasinan izdep tauip korip zhurmiz. Taskin degen zhigittin ademi dauisin estidik. Kitailarga sau bolsin deimiz.      

-  Birinshiden, birinshi sóileminizdi týsinbedim. Mýmkin bolsa qazaqshasyn aitsanyz. Ekinshiden, sóz arasyn bólip jazsanyz qúba-qúp bolar edi. Ýshinshiden, Tasqyn bauyrymyzdyng ónerine biz de tәntimiz, biraq búl qazaq jastarynyng arasynda basqa da talant joq degendi bildirmese kerek. Jәne de sonday talantty jastardyng barlyq jaghynan ashylyp, halyqqa tanymal boluyna jaghday jasap jatqan «Jaydarmangha» kóshirme degennen basqa qanday kinә taghugha bolatynyn týsinbedim. Kóshirme bolghanda da bas joq, kóz joq tike audaryp alghan emes, últtyq mýddege say, qazaqy qaljyngha ynghaylastyryp óndelse tipten jaqsy  ghoy.

- «Jaydarmandy» kóremin. «Jaydarman» shyghatyn kúni Últyq arnany  bala-shaghamyzben kóremiz. Útqyr oy qoghamdyq mәselelerdi ózderinshe óte jaqsy jetkizip jatady.Áriyne, «Jaydarman» bireulerge únamaytyn shyghar, biraq jalpy halyqqa únaydy. Jbek

- Rahmet!

- Súraghym: mýmkin bolsa auyldan әli de jastardy tartu josparynyzda bar ma?
Songhy kezde el kitap oqymaytyn bolyp barady,  sondyqtan qazaq jazushylarynyng kitabynan qyzyqty tapsyrmalar berip,  әzilkeshterdi  kitap oqytyp ýiretu  mýmkin be?
Shettegi qazaqtardan «Jaydarmanagha» anda-sanda shaqyryp qoysanyz qaytedi?
Sosyn,  jymyiyp qoyyp otyratyn tóreshilerdi alda kóre alamyz ba?
 Jigitter janyn sap, jan talasyp jatady. Sonynda syilyq bergende bayqaghanymyz: bәrine bir-bir qúttyqtau hat berip qoya beretin siyaqtysyzdar?  Neege?  Elimizding tanymal adamdaryna parodiya jasatqyzu mýmkin be?
Alda qanday josparynyz bar?
Isinizge sәttilik!
Jauap berilip jatsa, aldyn ala raqmet!

-  Mektepte qysqa da núsqa saualnama toltyratyn dәpterler bolushy edi. Tizbektelgen súraqtar reti soghan úqsaydy eken. Men de qysqa da núsqa jauap bereyin: Auyl jastary tartylyp jatyr. Qazir televiziyalyq ligada jýrgen toptardyng 30 payyzy, al respublikalyq mektep ligasyndaghy oqushylardyng 60 payyzy auyldan shyqqan toptar. Eger «Jaydarman» oinaytyn studentterding kópshiligi qalada shoghyrlanghan desek búl jaman kórsetkish emes. Júmys ary qaray da jalghasady. Ázilkeshterge kitap oqu turaly tapsyrma beriledi jәne ol qadaghalanady. Qazir mektep oqushylaryna arnalghan, bilim jәne ministrligi bekitken arnayy «Jaydarly Jasúlan» oiyndary ótedi. Onda negizgi kýsh parasattylyqqa baghyttalady. Alghashqy qadamdar da jaman emes. Shettegi jastardy shaqyrghymyz keledi, shaqyryp ta jýrmiz. Ókinishke oray qarjylyq jaghday men qúqyqtyq mәseleler qoldy baylaydy. Tóreshiler әdil jәne ónerden habary bar adamdar. Biz olargha olay iste, bylay qyl dep qúzyr jýrgize almaymyz. Jalpy meninshe qazylar әdemi jymiyp otyratyn siyaqty. Jigitterding ýlken syilyghy «Jaydarmannan» alatyn tәrbiyesi. Baghaly syilyq bermeysizder me degendi menzeseniz, onday da boldy. Balalar syilyqsyz emes, alang bolmanyz. Tanymal adamdargha parodiya da jasalady. Barlyghy oiynshynyng talantyna baylanysty. jasama degen shekteu joq. Jospar kóp, ol endi bólek әngime.

-  Ornynyzdy bireuge beruge dayynsyz ba?

-  Dayynmyn.
 Múrat Ábenovtan basqa qazylar alqasynyng qúramyn qayta qarastyrsanyz.

- Tolyqqandy bolmasa da, mausym sayyn ózgertuler bolyp túrady.
 Orys ligasymen baylanys bar ma? Joq bolsa nege? Mening oiymsha bir Qazaqstanda túrghan song baylanys bolu kerek siyaqty.

-  Qazaqstandaghy barlyq orys tildi ligalarmen qarym qatynas bar.
Qazaqstandaghy bir jastar úiymymen baylanys ornatyp jatyr dep estidik. Osyny tolyghyraq taratyp aitsanyz.

-  Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Jastar sayasaty jónindegi kenespen әriptestik jóninde memorandumgha otyrdyq.
- QR Parlamenti Mәjilisi turaly oiynyzdy bilsek.

-  Qashan tolyqqandy memlekettik tilde sóileydi eken?
Ýkimetting júmysyna qanday bagha beresiz?

-  Ortasha
Núrtas Ondasynov degen azamatty bilesiz be? Internetten sudyratyp kóshiruding qajeti joq. Ne bilemin ne bilmeymin dep aitynyz.

-   Bilemin
Ótirik aityp kórdiniz be?

-  Kórdim.

- Esen, búrynghy "Tamasha", "Bauyrjan-shou" siyaqty әzil-syqaq teatrlarymen birge "Qymyzhana" atty baghadarlamalardyng әrtisterin býgingi kvnshler bile me?

-  Barlyq jaydarmanshylargha jauap bere almaymyn. Óz basym búrynghy «Tamasha» men «Bauyrjan-shoudyn» әrtisterin tanimyn. Ókinishke oray «Qymyzhana» baghdarlamasynda oinaghandar esimde joq.

-  "Shanshar", "Eki ezu", "Terisqaqpay" teatrlaryna qalay qaraysyn?

-  Pikir bere almaymyn.

-   Bireuden kóshirgen nәrsening sapasy eshqashan týpnúsqadan artyq bola almaydy. Mýmkin ózimizding janymyzgha, tabighatymyzgha jaqyn sony dýnie oilap tapqan dúrys shyghar. Mysaly, aitys mening janyma jaqyn, ony men ónerding úshar shyny dep baghalaymyn. Óitkeni bir ghana aitystan ónerding barlyq janrlaryn kóruge bolady. Aytystan, suyryp salma aqyndyqty kóresin, әnshilik, jyrshylyq, kýishilikti, sazgerlikti kóresin, tapqyrlyqty kóresin, aitqyshtyqty kóresin, shygharmashylyqty kóresin, parodiyany kóresin, teatrlandyrylghan kórinisting elementterin kóresin, tarihyndy tanisyn, ótken ata-babalarynnyng tirshiligin elestetesin, bolashaghyna ýnilesin, qazaqtyng kýlkisin, qazaqtyng qarym-qatynasyn kóresin, múnayasyn, shattanasyng oshshym, bәrin kóresin. Tipti sayasattyng kókesin kórip qalasyn. Sondyqtan shyghar aitys dese «Núr Otannyn» zәresi úshyp baqylauda ústap otyratyny. Arlan Qasqyrúly

- Men de aitystyng jankýierimin. Baryp qaraugha qolym tie bermese de telenúsqasyn jibermey qaraymyn. Oiymyz bir jerden shyqqanyna quanyshtymyn... Bayqasanyz, «Jaydarmannyn» qazylar alqasy qúramynda aitysker aqyndarymyz bar.

-  Tapqyrlargha miniaturany kim jazady? Ózderi me? Olar  jarysqa ghana dayyndalyp, bylayghy kezde shygharmashylyqpen ainalyspaytyn siyaqty. Olarghaarnalghanýiretusabaghy, ne seminar bola ma? Oiyndarytalqylanama? Qyljaq pen yrbannanqútyludynjoldarynizdestiripjatyrsyndarma?

-  Oiynnyng bary ssenriylerin oiynshylar ózderi jazady. Arnayy redaktorlar oiyn aldynda dayyndyqtaryn tekseredi, telenúsqagha say qylyp dayyndaydy, keybir jerlerin ózgertedi, artyq tústaryn keship-piship, qalypqa keltiredi. Seminarlar ótedi. Qatysushylar studentter. Olar oiyn ýshin eshkim jalaqy tólemeydi. Sondyqtan oiynnan tys uaqytta sabaqtaryn oqidy, júmystaryn isteydi.

- KVN-de Shymkenttikelekeqylady da jatady. Osy ne әdet?
Tek Shymkent kanaemes, әr ónirdinóz erekshelikterinqyljaqqa ainaldyrudan basqagha tapqyrlyqtary jetpeymeqyljaqbastardyn?

-  Sizge disktegi emes teledidardaghy oiyndardy kóruge kenes beremin. Ras, búryn Shymkent jayly әzilder kóp boldy, sebebi ontýstikten shyqqan toptar kóp edi. Olar ózderining tughan jerleri, mentaliyteti, erekshelikterin әzil formasynda úsynatyn. Qazir jan-jaqtan qúralghan toptar, әrqaysy óz ónirlerine jarnama jasaydy. Mysaly Semeylikter ózderining qalasynyng manyzdy mәselelerin әzilmen jetkizip, ýnemi syngha alyp jatady. Onyng esh aiyby joq siyaqty.

-  Osy bizding Kvn-de nege qyztekelik nasihattalady? Tiym salynyzdarshy.

-  Qyztekelik pen qyzdyng rólin somdau eki týrli dýnie ekenin eskerseniz. «Jaydarman» teatr emes, qyzdy kórsetu ýshin kiyimin kiyip, búrymyn órip, betin qyzartyp shyghu shart emes. Aynaldyrghan 30 sekundta bir mәseleni kóterip, tastaytyn jyldam oiyn kezinde tolyq kiyinip shyghu mýmkin de emes nәrse. «Jaydarmanda» qyzdyng rólin somdap jatqanyn atap ótse bolghany.

-  Eng birinshi kókeyimdegi súraq, premier liga nege Astanagha kóshirildi. Almatylyqtar «Jaydarmandy» saghyndyq.  Kelesi jyly premier ligany Almatygha qaytarsanyz keremet bolar edi. Astanagha 2 ese kóp kýlki syilaysyz, al Almatyny úmytyp kettiniz.

-   Premier liga Almatydan ketkenimen "Jaydarman" ketken joq. Almaty ashyq ligasy, Almaty qalalyq ligasynyng oiyndary ýnemi ótip túrady. Kelip qaraymyn deseniz, marhabat!

(Jalghasy bar)

Abai.kz