Býginde qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiruge baylanysty elimizde birqatar bastamashyl túlghalar ózindik jobalaryn qogham talqysyna úsynyp jatqany belgili. «Abai.kz» saytynyng redaksiyasyna kezekti sonday bir jobalyq núsqa kelip týsken edi. Osy orayda atalghan jobany oqyrman nazaryna úsynudy jón sanadyq. Aytar oi, tyng úsynystarynyz bolsa, marhabat!

 

Latyn grafikasy negizindegi qazaq әlipbiyining Arman Bayqadam (surette) úsynghan jobasy

Maqsaty:

 - Latyn grafikasy negizindegi qazaq jazuyn engizu.   

Mindeti:

- Latyn grafikasyn engizude qazaq tilindegi singarmonizm zanyn negizge alu;

- Qazaq tilining tehnologiyalyq, aqparattyq, kommunikasiyalyq mýmkindigin keneytu;

- Memlekettik tilding jәne qazaq halqynyng bәsekelestik qabiletin arttyru ýshin tiyimdi grafika úsynu;

- Qazaqstan qoghamyn lingvosentrizm arqyly memlekettik tilding ayasynda úiysuyn jedeldetu jәne qalyptasqan qoghamdy nyghaytu.

 

Talaby (Bayqadam standarty):

1. Latyn әlipbii 26 әripten aspauy shart;

2. Qoldanugha óte ynghayly әri qarapayym boluy tiyis;

3. Singarmonizm zanyn barynsha tiyimdi paydalanu;

 

Býginde qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiruge baylanysty elimizde birqatar bastamashyl túlghalar ózindik jobalaryn qogham talqysyna úsynyp jatqany belgili. «Abai.kz» saytynyng redaksiyasyna kezekti sonday bir jobalyq núsqa kelip týsken edi. Osy orayda atalghan jobany oqyrman nazaryna úsynudy jón sanadyq. Aytar oi, tyng úsynystarynyz bolsa, marhabat!

 

Latyn grafikasy negizindegi qazaq әlipbiyining Arman Bayqadam (surette) úsynghan jobasy

Maqsaty:

 - Latyn grafikasy negizindegi qazaq jazuyn engizu.   

Mindeti:

- Latyn grafikasyn engizude qazaq tilindegi singarmonizm zanyn negizge alu;

- Qazaq tilining tehnologiyalyq, aqparattyq, kommunikasiyalyq mýmkindigin keneytu;

- Memlekettik tilding jәne qazaq halqynyng bәsekelestik qabiletin arttyru ýshin tiyimdi grafika úsynu;

- Qazaqstan qoghamyn lingvosentrizm arqyly memlekettik tilding ayasynda úiysuyn jedeldetu jәne qalyptasqan qoghamdy nyghaytu.

 

Talaby (Bayqadam standarty):

1. Latyn әlipbii 26 әripten aspauy shart;

2. Qoldanugha óte ynghayly әri qarapayym boluy tiyis;

3. Singarmonizm zanyn barynsha tiyimdi paydalanu;

             a) jinishke jәne juan dauysty dybystargha baylanysty zandylyqty nazargha alu;

             b) erindik jәne ezulik dauysty dybystargha baylanysty zandylyqty nazargha alu; 

4. Transkripsiya engizu jәne singarmonizm zanyna baghynbaytyn ózge tilden engen sózder men qosymshalar, jalqy esimder jәne terminder, sonday-aq,  jazyluy dau tudyratyn sózder men qosymshalardy útymdy berudegi transkripsiyanyng rólin arttyru;

5. Sózding juan, ne jinishke boluy yqtimal jaghdaylarda ony (‘) dәiekshe arqyly anyqtau;

6. Halyqaralyq terminderding jәne adam attary men geografiyalyq ataulardy jazyluyn búzbay, týpnúsqa kýiinde beru;

7. Qarjylyq-ekonomikalyq túrghydan barynsha ýnemdi boluy shart.  

 

 

Latyn grafikasyna kóshu mәselesi

Elbasy N.Á.Nazarbaev 2013 jyly Halyqqa Joldauynda «Qazaq alfaviytin 2025 jyldan bastap, latyn grafikasyna kóshiru ýshin dayyndyqty osy bastan qolgha alu qajet. Búl qazaq tilin janghyrtyp qana qoymay, ony osy zamanghy aqparat tiline ainaldyrady» – dep atap kórsetkeni kónshilikke belgili. Qazaq jazuy qogham damuynyng zamanauy talaptaryna layyq bolu ýshin latyn grafikasyna kóshu eldik, memlekettik dengeydegi problemagha ainaldy. Álemdegi elderding 70 payyzdan astamy latyn tilin qoldanady. HHI gh. latyn tili – tehnologiya, aqparat, kommunikasiya tiline ainalyp otyr. Búl latyn tilining ekonomikalyq tiyimdiligin aiqyndaydy. Kompiuterdegi jazu grafikasynyng negizgi drayveri latyn tili. Bizding pikirimizshe krillisa әlipbii orasan zor ekonomikalyq shyghynmen qosa uaqytty talap etedi.

1. Kompiuterlik qúrylghylargha krillisa negizindegi qazaq әlipbiyining drayverin ornatu ýshin milliarttaghan tenge júmsalady.

2. Kompiuterde qazaq әlipbiyinde bir bettik mәtin teru ýshin orta eseppen alghanda 15 minut uaqyt júmsalsa, latyn әrpinde 10 minut júmsalady. 1 saghatta kirill әrpinde 4 paraq jazylsa, latyn әrpinde 6 paraqty teruge mýmkindik bar.

3. Kirill әrpinde 15 baspa tabaq shyghatyn bolsa, latyn әrpinde sol mәtin 10 baspa tabaqqa deyin azayady.

4. Latyn tiline kóshu memleketting jәne halyqtyng bәsekelestik qabiletin arttyrady.  

   

Jalpy sipattama

1. Qazaqstannyng latyn әlipbiyining jana jobalaryn talqylau barysynda lingvist ghalymdar men әleumettanushy, sayasatkerler jana sapadaghy jazudy qalyptastyru turaly qoghamdyq pikir qozghap, BAQ arqyly óz úsynystaryn jariyalap keledi. Latyn әlipbiyine kóshu mәselesi kóterilgennen beri qazaq tilining әlipbiyin jasau ýshin lingvister, programmisteri jәne taghy basqa salanyng mamandary ózindik jobalaryn úsyndy. Keybir jobalarda qazirgi qoldanystaghy 42 әrip avtomatty týrde latyn әrpinde berilse, endigi bir top jobalarda orys tilinen engen kirme dybystar qosar tanbamen, mysaly, v, f, sh dybystary bh, fh, ch әrip tirkesimderi arqyly berilgen. Sonymen qatar negizinen taghy bir toby týrik tilindegi jazu variantyn da berip otyr. Ol boyynsha ә, ó, ý, i, gh dybystarynyng tóbelerin arnayy diakretikalyq belgiler arqyly berudi úsynghan. Jәne de dauyssyz dybystargha qatysty sh әrpin ş týrinde, j әrpin ç týrinde, n dybysyn ŋ týrinde, gh әrpin ğ týrinde bergen. Ghalymdardyng pikirinshe, Microsoft Word formatyndaghy mәtinderde arnayy tanbalary bar әripterding ózgeriske úshyrap, býlinui mýmkin. Aghylshyn tilindegi mәtinderding ózgermey, jaqsy saqtalatyndyghynyng bir sebebi, olarda eshqanday diakretikalyq tanbalar joq dep týsindiriledi.

2. Latyn grafikasyn engizuding ekinshi varianty – dauysty dybystardyng jinishke núsqalaryn dәiekshe arqyly beru. Ol boyynsha ә әrpin a’, ó - o’, ú – u’, ý – y’ týrinde bergen.  Biraq әripterdi dәiekshe arqyly beru jazu tәjiriybesinde ontayly bolmaydy. Ol ýshin әrbir jinishke әripterden keyin taghy bir tanba salu kerek. Búl pernataqtada jazu jyldamdyghyn bayaulatady.

Osy orayda qazaq tilining singarmonizm zanyn basshylyqqa aludyng qajettiligi tuyndaydy. Sebebi qazaq tili týrki tilderining ishinde singarmonizm qúbylysy barynsha jetilgen til. Búl turaly V.Radlovtyn, P.M.Melioranskiydin, Kazem-bekting pikirleri bar.

 

Latyn әripterin ýndestik zandylyghyna say beyimdeu

Kórshi buyndardyn, dybystardyng ilgerindi-keyindi bir-birine yqpal jasap, ózara úqsauy ýndestik zany dep atalady. Singarmonizm – grekting syn «birge» jәne harmoni – «baylanysu, ýndesu» degen maghynany bildiretin sózderi boyynsha jasalghan termiyn. 

A.Baytúrsynov singarmonizm zany jóninde bylay degen: «Til-tilde sózding qúramyndaghy dauysty-dauyssyz dybystardy úiystyryp, bas-ayaghy býtin bir sóz (nemese bir buyn) etip túratyn lingvistikalyq qúbylys – ýndesim (singarmonizm) qúbylysy nemese ýndesim zany (singarmonizm zany) bolyp tabylady. Buyn ne sóz qúramyndaghy dybystardyng (dauystylardyng da, dauyssyzdardyng da) bir әuezben aityluyn singarmonizm qúbylysy deydi».  

Singarmonizm zandylyqtary:

1. Sózding alghashqy buyny juan bolsa, kelesi buyndary da juan nemese songhy buyny juan bolsa, oghan jalghanatyn qosymsha da juan bolady. Mysaly: ba-la-lar, oqu-shy-lar, qa-la-da-ghy-lar-y-myz. 

2. Sózding alghashqy buyny jinishke bolsa, kelesi buyny da jinishke nemese sózding songhy buyny jinishke bolsa, oghan jalghanatyn qosymsha da jinishke bolady. Mysaly: ón-er-shi-ler-ge, әn-shi-ler, ýi-de-gi-ler-i-miz.

Osynyng bәrining negizinde A.Baytúrsynúlynyng «Qazaq sózi eki týrli: bir týri – juan, ekinshi týri – jinishke. Juan sózding ishindegi dybystarynyng bәri juan bolady, jinishke sózding ishindegi dybystarynyng bәri de jinishke bolady» degen pikiri jatyr.

A.Baytúrsynúly singarmonizm zanyna sәikes, qazaq tilinde 43 dybystyng bar ekendigin, biraq ony 24 әrippen beruge bolatyndyghyn eskertken. Tek keybir juan, ne jinishke ekendigi dauly bolyp qalatyn sózderding jinishkeligin belgileu ýshin dәiekshe qoldanu kerektigin kórsetken. Oghan sәikes, qazaq tilinde 5 dauysty dybys bar: a, o, ú, y, e. Al qalghan dauysty dybystardy singarmonizm zanyna baylanysty tuyndaydy dep týsindiredi. Olar: ә, ó, ý, i. Al, - e dybysy ylghy da jinishke aitylady.  

3. Qazaq tilining aitylu zandylyghyna sәikes, sózding alghashqy buyny erindik dauysty dybystan bastalsa, qalghan buyndary da erindik dauystylarmen dybystalady. Mysaly: óner – ónór, kógershin – kógórshýn, jýregim – jýrógým.

Qazaq tili tabighatynan óte ýnemdi til. Yaghni, erindik dauysty dybystarynan bastalghan buyn sonyna deyin erindik dauysty bolady. Akademik I Kenesbaevtyng aituynsha qazaqtarda erin ýndestigi sonyna deyin sozylmasa da, keminde ýsh buyngha deyin jetedi. Yaghni, kógershin degen sóz erin ýndestigine salghanda kógórshýn bolyp aityluy kerek. Kirill әlipbii payda bolghan kezde, búl ýndestik zandylyghy saqtalmady jәne joghaldy. Sondyqtan, Arman Bayqadamnyng әlipby núsqasy ayasynda erin ýndestigi zandylyghyn qayta qalpyna keltiruge bolady.  

Búdan shyghatyn qorytyndy, qazaq jazuyna negizdelgen latyn grafikasynyng mýmkindigi singarmonizm zanyna tikeley tәueldi.

Arman Bayqadam úsynghan әlipby núsqasy boyynsha 26 әrip berilip otyr. Olar:

№	Álipbiy	Aytyluy	Transkripsiyasy	Kirilshe
1	Aa	A	[ʌ], [ә]	a
2	Bb	By	[b]	by
3	Cc	Cy	[k]	ki
4	Dd	Dy	[d]	dy
5	Ee	E	[e]	e
6	Ff	Fy	[f]	fy
7	Gg	Gy	[g]	gi
8	Hh	Hy	[h]	hy
9	Ii	I	[i], [i:]	iy
10	Jj	Jy	[j]	jy
11	Kk	Ky	[k:]	qy
12	Ll	Ly	[l]	ly
13	Mm	My	[m]	my
14	Nn	Ny	[n]	ny
15	Oo	O	[ɔ], [ɔ:]	o
16	Pp	Py	[p]	py
17	Qq	Qy	[q]	ghy
18	Rr	Ry	[r]	ry
19	Ss	Sy	[s]	sy
20	Tt	Ty	[t]	ty
21	Uu	U	[ɛ], [ɛ:]	ú
22	Vv	Vy	[v]	vy
23	Ww	W	[u], [u:]	u
24	Xx	Iks	[ks]	iks
25	Yy	Y	[ı], [ı:]	y
26	Zz	Zy	[z]	zy
Diftongtar nemese eki әrippen belgilenetin dybystar:
1	sh	Shy	[ʃ]	shy
2	ch	Chy	[tʃ]	chy
3	ng/ing	Ng	[ŋ]	n

Birinshiden, әlemdik tәjiriybeni eskere otyryp, latyn әlipbiyining rettik ornalasu tәrtibin sol kýiinde qaldyrdyq. Mysaly, aghylshyndar, nemister, italiyalyqtar, týrikter, tipti әzirbayjan men ózbekterding de latyn әlipbiyining ornalasu reti (keybir erekshelikterdi qospaghanda) birdey. Al, aityluy, oqyluy basqasha. Biz әripterding dybys beruin sol kýiinde qaldyrdyq. 

Ekinshiden, latyn әlipbiyin paydalanatyn elderge ortaq zandylyq transkripsiya. Transkripsiya – sózding oqyluyn, dybystaluyn bildiredi. Sondyqtan Qazaqstandaghy jazu tili latyn grafikasyna kóshken jaghdayda, onyng transkripsiyasy da qosa úsynylady.

 

Dauysty dybystardyng erejesi

Latyn әlipbiyindegi a, o, u, y dybystary arqyly a – ә, o – ó, ú – ý, y – i synar dybystaryn tanbalaugha bolady. Juan buyndy sózderde búl zandylyq tolyq saqtalady. Al jinishke buyndy sózderdi aiqyndau ýshin mynaday zandylyqtar kerek:

- a әrpi juan dauystylar kelgen kezde [ʌ] bolyp oqylady. Al jinishke e, i, ó, ý dybystary kelgen kezde [ә] bolyp oqylady, yaghny polatarizasiya (júmsartu) zandylyghy júmys isteydi.

                   a 

[ʌ]                               [ә]

Karakat  [kʌrʌkʌt]         arecet  [әrecet]

Arna      [ʌrnʌ]              alem    [әlem]

Aspan    [ʌspʌn]         ase      [әce]

Eger bir sóz juan, ne jinishke boluy yqtimal jaghdaylarda jinishke buyndy sózden keyin (‘) dәiekshe belgisi qoyylady. Búl jerde A.Baytúrsynúlynyng dәiekshening jinishkelik belgisi ekendigin kórsetetin pikirin basshylyqqa aldyq. Mysaly,

Ai:   1. Zat esim (ay). Astronomiyalyq atau.

        2. Odaghay (әi). Búl jerde maghynasyna qaray ekeuin ajyratu ýshin, eger ol odaghay sóz retinde qoldanylghan jaghdayda sózding sonyna dәiekshe qoyamyz: ai’ [әi]. Al, dәiekshe qoyylmaghan jaghdayda ai [ʌi] zat esim kýiinde qalady.

- o әrpi sóz ishinde juan dauystylar kelgen kezde [ɔ] bolyp oqylady. Al jinishke ә, i, ý dybystary kelgen kezde [ɔ:] bolyp oqylady. 

                   o 

[ɔ]                               [ɔ:]

orak     [ɔrʌk]                oner   [ɔ:nɔ:r]

orman  [ɔrmʌn]                      ornec [ɔ:rnɔ:c]

otan     [ɔtʌn]              ozen   [ɔ:zɔ:n]

Eger bir sóz juan, ne jinishke boluy yqtimal jaghdaylarda jinishke buyndy sózden keyin (‘) dәiekshe belgisi qoyylady. Mysaly:

Oz:  1. Etistik (oz). Is-qimyldy bildiredi: ozu.

       2. Ózdik esimdigi (óz). Osy jerde maghynasyna qaray ekeuin ajyratu ýshin, eger ol ózdik esimdigi retinde qoldanylghan jaghdayda sózding sonyna dәiekshe qoyamyz: oz’ [ɔ:z]. Al jalghau nemese júrnaq jalghanghan jaghdayda dәiekshe týsip qalady. Mysaly: oz’ – oz + ge [ɔ:zgɔ:].

- u әrpi sóz ishinde juan dauystylar kelgen kezde [ɛ] bolyp oqylady. Al jinishke ә, i, ó dybystary kelgen kezde [ɛ:] bolyp oqylady.

                   u 

[ɛ]                               [ɛ:]

urpak  [ɛrpʌk]                 ustem [ɛ:stɛ:m]

uran    [ɛrʌn]                 ulken  [ɛ:lkɛ:n]

ustam  [ɛstʌm]              urcer   [ɛ:rcɛ:r]

Eger bir sóz juan, ne jinishke boluy yqtimal jaghdaylarda jinishke buyndy sózden keyin (‘) dәiekshe belgisi qoyylady. Mysaly,

Ush – 1. Etistik  (úsh). Is-qimyldy bildiredi: úshu 

          2. San esim (ýsh). Osy jerde maghynasyna qaray ekeuin ajyratu ýshin, eger ol san esim retinde qoldanylghan jaghdayda sózding sonyna dәiekshe qoyamyz: ush’ [ɛ:ʃ]. Al jalghau nemese júrnaq jalghanghan jaghdayda dәiekshe týsip qalady. Mysaly: ush’ – ush-ten [ɛ:ʃtɛ:n].

- y әrpi sóz ishinde juan dauystylar kelgen kezde [ı] bolyp oqylady. Al jinishke ә, e, ó, ý dybystary kelgen kezde [ı:] bolyp oqylady. 

                   y 

[ı]                                [ı:]

yntymak  [ıntımʌk]             ylmec [ı:lmec]

yngqaily  [ıŋqʌilı]              yscer   [ı:scer]

yrymdar  [ırımdʌr]                     ylgery [ı:lgerı:]

Eger bir sóz juan, ne jinishke boluy yqtimal jaghdaylarda jinishke buyndy sózden keyin (‘) dәiekshe belgisi qoyylady. Mysaly:

Ys – 1. Zat esim (ys). Týtinning qaldyghy.

    2. Zat esim (is). Júmys. Osy jerde maghynasyna qaray ekeuin ajyratu ýshin, eger ol júmys retinde qoldanylghan jaghdayda sózding sonyna dәiekshe qoyamyz: ys’ [ı:s]. Al jalghau nemese júrnaq jalghanghan jaghdayda dәiekshe týsip qalady. Mysaly: ys’ – ys-cer [ı:scer].

- i [i] әrpi kirillisa grafikasyndaghy y [i], y [i:] әrpin bildiredi.

- w [w] әrpi kirillisa grafikasyndaghy u әrpin bildiredi.

A.Baytúrsynúly i men w әrpin shala dauysty dybystar qataryna jatqyzady. Óitkeni olar dauyssyz dybyspen qosarlanyp kelse dauysty, dauysty dybyspen qosarlanyp kelse dauyssyz dybys bolyp tabylady. Eger – i nemese w әripteri dauysty dybyspen qatar kelse, dauyssyzgha ainalyp transkripsiyada [i:], [w:], bolyp oqylady. Al, dauyssyz dybyspen qatar kelse [i], [w] bolyp jazylady.    

- e [e] dybysy qazaq tilining tól erejesine tek jinishke dauysty dybystarmen ghana ýndesip keledi.

Búdan bólek singarmonizm zanyna birikken, kirikken, kirme, qosarlama qos sózder jәne shet tilinen engen qosymshalar baghynbaydy. Olardy tek transkripsiyanyng kómegimen paydalanamyz:

 

1.	Birikken sózder (onyng ishinde jalqy esimderdi de qarastyramyz)	atameken, qaraótkel, sarybel, jelbau, Bolatbek, Núrlybek, Janarkýl
2.	Kirikken sózder	keyuana, kerenau,  qystygýni, jazdygýni,
3.	Kirme sózder	kitap, múghalim, qazir
4.	Shet tilinen engen qosymshalar men kómektes septigining jalghauy	- qoy, - paz, - gey, - niki, - diki, - tay, - hana, - qor, - ker, - men, pen, ben

Singormanizm zanyna baghynbaytyn sózder men qosymshalargha baylanysty aldaghy uaqytta arnayy erejeler әzirlenetin bolady.

 

Qazaq tilindegi termin sózder

Qazaq tilining termin sózdigine qatysty ýsh ereje úsynamyz.

1). Qazaq tilining erejesinde - qoy, - paz, - gey, - niki, - diki, - tay, - hana- qor, - ker, men, pen, ben qosymshalary búrynnan bar. Sondyqtan, búl erejeni -shyn, -shindegen qosymshalarmen tolyqtyramyz. Sebebi, qazaq tilining terminologiyasyna orys tili arqyly engen informasiya, kommunikasiya, stansiya syndy sóz ayaghy -siya qosymshasymen ayaqtalatyn sózder bar. Mamandardyng aituynsha –siya qosymshasy qazaq tilining dybystalu ereksheligine qayshy keledi. Sebebi, -s, -ya dybystary qazaq tilinde joq. Sondyqtan, jogharyda atalghan informasiya, kommunikasiya, stansiya syndy sózderdi latyn әlipbiyinde bergende information, communication, station týrinde berudi úsynamyz.

Birinshiden, búl sózder halyqaralyq termiyn. Latyn tilin qoldanatyn elderding 80% halyqaralyq terminderding jazyluyn sol kýiinde qaldyrghan. Biraq, aityluy әrtýrli. Sondyqtan, әlemdik ozyq elderding tәjiriybelerin paydalana otyryp, biz de halyqaralyq terminderding jazyluyn sol kýiinde qaldyramyz. Búl qazaq tilining erejelerine qayshy kelmeydi. 

Ekinshiden, onyng aityluyna kelgende -shin, -shyn degen qosymshalardy paydalanudy úsynamyz. Sebebi, jogharyda aityp ótkendey, - s, -ya  dybysy qazaq tilining dybystalu erejesine jat әri kýrdeli. Sol ýshin, aghylshyn tilining tәjiriybesin paydalana otyryp, -tion, -sion qosymshalaryn  -shyn, -shin týrinde oqudy úsynamyz. Qazaq tilinde alshyn, barshyn, arshyn, kógershin, lashyn syndy sózder bar.

Ýshinshiden, jastar arasynda jәne biznes, diplomatiya salasynda -tion, -sion (-shyn, -shin) qosymshalary arqyly jasalatyn information, communication,, station sózderin informeyshin (informasiya), kommuniykeyshin (kommunikasiya), steyshin (stansiya) týrinde aitu tәjiriybege enip ketti. Sondyqtan, ony qoldanys tәjiriybesine qaldyrghan jón. Aldaghy uaqytta tion, sion (-shyn, -shin) qosymshasy arqyly jasalatyn sózderding tizimin jasap bekitemiz.                 

2) S nemese ts әrpimen beriletin sózder qazaq tilinde sanauly. Atap aitqanda, sirk, sement, sisterna t.b. Sondyqtan, olardyng halyqaralyq termin ekendigin eskere otyryp jәne onyng paydalanyluyn ontayly etip, týpki jazylymyn sol kýiinde circus, cement, cistern dep qaldyramyz. Shetten engen sózder singarmonizm zandylyghyna baghynbaytyn sózder bolghandyqtan, onyng aityluyn transkripsiyada úsynamyz. Tek jalqy esimderdi ghana eki әripting qosyndysy, yaghny –ts arqyly berudi úsynamyz. Mәselen, Tsoi, Tshai  

3) Kompiuter, futbol, basketbol, voleybol syndy tanymal halyqaralyq terminder men brend sózderding de jazylu erejesin computer, football, basketball, volleyball, Coca-Cola, Toyota, iPhone týrinde qaldyramyz. Al, oqylu tәrtibin transkripsiyada jýieleymiz. Sebebi, atalghan sózderding jazyluy júrtshylyqqa óte tanys. Aldaghy uaqytta jazyluy sol kýiinde qalatyn búl termin sózderding de tizimin jasap bekitetin bolamyz.   

 

Arman Bayqadam,

«Baikadam» holdingining bas diyrektory

Abai.kz