Sóz basy

Álemdegi tili men jazuy bar halyqtardyng әdebiyeti de tolassyz ósu, órkendeu satysyn basyp ótedi. Bir qyzyghy osy «ósu, órkendeu» deytin uaqytqa jyghyndy sózderge týse bermeytin, onyng shekti aumaghyn talqandap, óz aldyna, uaqyt pen kenistik kóleminen tys ómir sýretin daraboz daryn iyeleri men sonyng esimine baylanysty ghajayyp kórkem shygharmalar bolady. Sen búl shygharmalardy osydan kóp jyl nemese ghasyr búryn jazylghan eken dep attap óte almaysyn, esesine onyng telegey terenine shym batyp, býgingi túmandap bara jatqan sana-sezimindi sonau arydan- ghasyrlar qoynauynan jarqyrap jetken sәulege toghytyp, sol arqyly ómirge degen qúshtarlyghyndy oinatyp, ainalana oily kózben qaraugha tyrysasyn.

Eng jeksúryn adamnyng ózi de әdeby shygharmalardyng ishindegi jaghymsyz tipterden emes, jaghymdy geroylardan ýirenuge niyet tanytady.

Poezdaghy súlu sezim signaldary men filosofiyalyq túspal-tújyrymdar adamdardy ayarlyqtan arashalap, pәktikke jeteleude әlemdegi әrqanday óner týrinen de ýstem de úrymtal keledi.

Shayyr shabytynan shalqyp tógilip, odan ary «syldyrap ónkey kelisim» bop kete baratyn óleng tili qara sózge qaraghanda qashan da útymdy, әri ólmes erekshelikke ie bolghan.

Yqylymnan bergi sheshendik shertpeleri derlik úiqasqa qúrylyp kelgen. Óitkeni úiqasqa týspegen sózding jamaghatty bauru quaty tym mardymsyz bolghan. Árqanday úshqyr oy men naqyl nasihat óleng tilimen nemese útqyr úiqas, ýndestik arqyly ýilesim tauyp, bylayghy aqpa qúlaq pen qúima qúlaqtyng týgelge juyghyna ýlken әser etip, tipti qajet bolghanda adamy qasiyetterdi bylghamaudyng auyzeki erejesine ainalyp otyrghan.

Atam zamanghy ym men isharattan tilge, sosyn jazugha kóshu barysy adamzat tarihyndaghy dәuir bólgish tónkerister esepteledi.

Qazaq tilindegi kórkem sózding erekshe damyghan túsy zar-zaman aqyndary nemese jyraular dәuiri boldy.

Tirshilik daghdysy men tabighatpen etene tuystyq, sonday-aq ana tildegi mol mýmkindikterding barlyghy da til-jaqty qazaq balasyn tap bermede tauyp aityp, útqyr sóilep, taqpaqtap, tәmsildep jýruge beyimdegeni ras.

«Sóz tapqangha qolqa joq», «tayaq etten, sóz sýiekten ótedi» degen tәmsilderden-aq jýieli sózge jýgine bilgen halyq danalyghy kórinip túr.

El arasynda sheshen-shejirelerden tamyr alyp, odan beri últ pen úlys taghdyryna oiysatyn jyraulyq dәstýr, sonyng әleumettik ýlgisi bop qalyptasqan aityskerlik, yaghny býgingi suyryp salma halyq aqyndary, osynyng bәri – qordaly da qasiyetti qazaq tilining tabighy mýmkindiginen tuyndaghan últtyq ýlgidegi jetistikter.

Al, jazba aqyndardyng atasy Abay desek, Abay taghylymyna taghzym etip, odan ýlgi alghan aqyndardyng qatary jeterlik. Solardyng beldi ókilderi Maghjan Júmabaev pen Qasym Amanjolov.

Búl ekeui de Abaymen maqtanyp, әri Abaydyng ýlgisinen barynsha saqtanyp jazghan aqyndar edi. Olar kemenger Abaydyng kólenkesi bolmaudy batyl ústana otyryp, nәzik lirizm men romantikagha toly, tolaghay da tolyqqandy «sóz patshasyn» somdap ketti.

Aqyndy zaman tudyrady, desek te naghyz talantty aqyndar sol ózi jasaghan dәuirden oi-sana jaghynan kósh boyy ilgeri ketip otyrghan. Endeshe, onyng baqyty da, sory da sol bolmaq.

Osy túrghydan qarastyrghanda, Abay qazaq júrtynyng boyyndaghy bolbyrlyqpen, ezdikpen maydandasyp qana qoymay, onyng oiy men ruhany әlemine әdeyi tiyise til qatty. Ol ózinen búrynghy aqyn-jyraularday qazaq dalasynyng darqandyghyna masattanyp, paryqsyz asta-tók, astamshyldyghyn jónsiz marapattaghan joq. Aqyndyghy men aqylmandyghy qabattasqan úly túlghanyng boyynda halqyna degen sheksiz mahabbat pen «u men órttey» ashynu azaby bite qaynasyp, qaymananyng qamy ýshin qara basyn qayghy-múngha baylap-aq baqty.

Qalghyp-mýlgip bara jatqan qazaq dalasyn qara sózben de, ólenmen de, súltan bolyp ta, últan bolyp ta oyatqysy kelgen.

Amal ne? «Jartasqa bardym, kýnde aighay saldym, odan da shyqty janghyryq», «Sen nege til qatpaysyn?», «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym» dep kýnirendi. Sóitken Abaydy tyndaghandy qoyyp, sabap saldy ghoy saramastar. Endigi jerde aqyn: «Qayran sózim qor boldy, tobyqtynyng ezine» dep qúlaq asar pende, halayyq izdep qarmansa, «molasynday baqsynyn, jalghyz qaldym tap shynym» deuge de mәjbýr boldy.

Sóitip Abaydan keyin de Maghjan sekildi seriler de janaghyday jazylmas dertke dushar boldy. Onyng moynyna bodandyq búghauymen qosa qyzyl imperiyanyng qyraghy qyzyl shylbyry bir uaqytta ilindi. Basyna keler batpan pәle qazany bile túra «otpen oinaghan» ór minez aqyn Alash tuyn aspandatyp, tarih toqpaghynan dinkelegen әljuaz júrtyna jiger bere jyrlady.

Osy orayda aita ketetin bir túspal mynau: «qoy ýstine boz torghay júmyrtqalaghan» sonau arydaghy handyqtar dәuirinde kók qualap kóship-qonyp jýrgen kóshpendiler de keyingi kezdegidey «alty baqan alauyzdyq» negizinde bolmaghan, jer dauy, jesir dauy bolghanymen jýiege jyghylatyn júrt aqsaqal aqylmandar men bilikti biylerding uәjine baghyp, onday ospadar dәstýrlerdi der kezinde noqtalap otyrghan. «Tóskeyde maly, tósekte basy qosylghan» dalalyq úlystardyng tóresi de, qarasy da derlik sózuarlyqqa, ónerge beyim bolghan. «Óner aldy qyzyl til», «sóz tapqangha qolqa joq» dep dualy auyz sheshenderin han kóterse, dombyra men qobyzgha qosyp tolghaytyn sal serilerin úzyndy kýn keshke deyin tyndaudan bir sәt jalyqpaghan.

Beyne Múhtar Áuezov aitqanday: «Búryn jaqsy jaman bolsa da, óz betimen kelgen el, beri kelgende hanynan aiyryldy. Búrynghy han elding ózgeden bólek bir tirshiligining belgisi  siyaqty bolsa, beri kelgen uaqytta, orys ýkimetining kóz qúlaghy siyaqty, bolymsyz ghana tóreshigi bolyp qaldy. Songhy uaqyttyng handary qazaqtyng qasy, patsha ýkimetining tynshysy boldy. Shenge, shekpenge satylghan satymsaq hannyng manayyna, ólekseden taraghan sasyq istey tolyp jatqan tóreshik, úsaq bi, ru juandary shyqty. Múnyng bәri patsha ýkimetining jorgha qúly boldy. El tirshiligining ózgerip, azugha ainalghanynyng bir belgisi osy edi».

Otar elding endigi qam-qareketi syrttan kelgen jaulaushylargha jaghynugha beyimdelse, múnyng jiyrenishti beynesi kóbine-kóp el basylarynyng boyynan tabyldy. Berekesi qashqan el men bedeli bitken biyleushilerdi kórgen bylayghy aqyn-jyraulardyng bilikti bir toby endigi jerde zar-zapyran qúsqan, múnly-kýili óleng ýlgisine tabighy túrghydan kóshe bastady.

Osynau kókirek syzdatqan zar-múnnyng shyrqau shegi túp-tura Maghjan Júmabaev taghdyrymen túspa-tús keledi.

Súm ómir, súlu dýnie aldadyng ba?

Tәn aryp, tamyrda qan qalmadyng ba?

Jalghan ýshin jan qiyp, japa shektim,

Enbegim eki bolyp janbadyng ba?

Jayshylyqta jan qighan, jaqyn dýniye,

Talyp túrsam nazaryng salmadyng ba?

Or tekedey orghytyp, orgha jyghyp,

Jalmauyz, jauyz jalghan, jalmadyng ba?

Sóitip Maghjan tektes birtuar talanttardyng bir toby «stalindik terrorlyqtyn» tepkisinde jyrlap ta, jylap ta jan ýzdi.

Al shabytty shaghy alapat soghys órtine dóp kelgen Qasym Amanjolov shygharmashylyghy da shyryldaghan shyndyq pen órekpigen ótirikting arasynda, aqiqattyng auylyn izdep dal boldy. Qyzyl imperiyanyng qyraghy janary onyng jyrlaryndaghy tynys belgilerge deyin týgendep, týzep otyrdy. Sonda

Ómir joq týsken jerde bir arnagha,

Kóp kýttim, kóp tiledim, qúmarlana.

Qayteyin jeter emes, qysqa ómirim,

Alystan kóringenmen múnarlana, – dep jýrek túsyn syzdatqan jasyryn jan aiqayyn astarlap aita bilgen. Onyng óner jolyndaghy ústanghan berik qaghidasy, beyne ózi aitqanday «kýnine jýz oilanyp, myng tolghanam, ózimmen birge ólmesin ólenim dep» degendey, biyik múrat, ýlken jauapkershilikten tamyr alghan.

Bir kýy bar dombyramda iyesi Qasym,

Qasym solay bolmasa, nesi Qasym?

Jyr bәigesine attanghan adam bolsa,

Sóredegi Qasymyn esine alsyn, – dep aghynan aqtarylatyn.

Osy maqalagha arqau bolyp otyrghan Múqaghaly Maqataev shygharmashylyghy mýlde basqa dýniye. Ol Abaydy, Maghjandy qoyyp, keshegi Qasymdy da qaytalaghan joq. Búdan Múqaghaly aldynghy túlghalardan taghylym almady degen maghyna shyqpaydy. Qayta, ghasyrda bir-aq ret tuatyn biregey túlghanyng ózgeden erek aqyndyq daryny ózinen búrynghy kemengerlerding «әmengeri» bolugha jibere qoymady. Tabighat syilaghan tuma talantyn tar shenberde, búghauda bulyqtyrmay, Allanyng ayan bergeni ispetti ghajayyp muza shapaghatyn shalqar shabyt arqyly jýrekten-jýrekke jetkize bildi. Búl jolda aqyn qarapayym qara óleng ýlgisimen-aq oza shauyp, tórtkýl dýniyeni tórt-aq jolgha syighyza bilgen shekten tys sheberligimen de, adam janynyng shynyrau shýnetine jyr shumaghyn  jetkize biletin kóregendigimen de, keshegi, býgingi, tipti ertengi úrpaq sanasyna jol tauyp ýlgirgeni haq.

Qalqam, men Lermontóv, Pushkin de emen,

Eseninmin demedim eshkimge men.

Qazaqtyng qara óleni – qúdiretim,

Onda bir súmdyq syr bar estilmegen, – degendi aqyn bostan-bosqa, aqtalu ýshin aita salghan emes, qayta osynau súmdyq syrdyng ishine enip, sol qúdiretting qadir-qymbatyna jetu jolynda barsha ómirin tәrk etkeni belgili. Aqyn búl boryshyn aqtady da, sóite túra:

Aqynmyn dep qalaysha aita alamyn,

Halqymnyng óz aitqanyn qaytaladym.

Kýpi kiygen qazaqtyng qara ólenin,

Shekpen jauyp ózine qaytaramyn, – dep ózining tughan halqy aldyndaghy perzenttik boryshyna jauapker bolumen birge, halyq danalyghyna sanaly týrde bas iige peyil.

Jalpy, Múqaghaly jyrlary jiktep, jiliktep otyrudy qajet etpeydi. Onyng әr shumaghy ózinen-ózi týsinikti. Alayda qara bayyr emes, taza qazaqy tildi biyik mәdeniyetke kótere qoldanady. Aynala ortany, adam janynyng almaghayyp sәtterin jity jipselep, kónil kózimen kóre bilip, ony óleng tiline kóshirude Múqaghaly sheberliginde shek joq.

Halqyna tәnirdey tabynghan aqiyq aqyn barsha kónil qalauy men ómir óksigin sol halqyna aqtaryp beredi de, jyr taghdyryn bolashaq pen әdilqazy uaqytqa tabys etip, qyryqtyng besinde qyr asyp kete barghan edi. Sóitip, tughan halqy ony qaytadan izdep, tabighatyna etene jaqyn jyr joldaryn jattap, jamyratyp әketkende, Múqaghalidyng aitqany keldi:

Qarasaz, Qarashalghyn ólende óstim,

Jyr jazsam oghan júrtym elendestin.

... Ólse óler Múqaghaly Maqataev,

Alayda óltire almas ólendi eshkim.

Shyndyghynda búl sәuegeylik emes edi, ózining daryny men dәrmenine ary men armanyna imanday nanghan biregey túlghanyng jan dauysy bolatyn. Endeshe «óldi deuge bola ma oilandarshy, ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan» dep danyshpan Abay aitqanday, osynau aty anyzgha ainalghan adamnyng óneri de, ómiri de bizdi ózine erekshe qyzyqtyratyny sózsiz. Ásirese, júngo oqyrmandarynyng osy jaqtaghy talap-tilegin eskere otyryp, aqynnyng óleninen góri ómirine kóbirek ýnilsek degen oimen qolda bar materialgha sýienip, sol ýdeden shyghugha qúlshynyp kórdik.

AQYN JÁNE AUYL

Kók tiregen Han Tәnirding baurayynda, Elshenbýirekpen eldesip, Ayghaytaspen astasyp, Shәlkódemen shalghyny tútasqan Qarasaz degen kórkem auyl bar. Býgingidey adres boyynsha әdiptesek, Almaty oblysynyng Narynqol audanyna qarasty Qarasaz degen auylda 1932 jyly belgisiz sәby Sýleymenúly Múqametqali, yaghny býgingi iyisi qazaqtyng arqaly aqyny atanghan birturar daryn iyesi, tarpang talant Múqaghaly Maqataev dýniyege keldi.

Osy arada, «aqyn nelikten Múqametqaly bop tuylyp, Múqaghaly bolyp tanyldy?» – degen zandy súraq qoyyluy mýmkin. Búl jóninde aqynnyng ózine sóz bersek bylay deydi:

«Mening esimimdi әkem Múqametqaly dep qoyypty. Ákem soghysta qaza boldy. Men búl esimning qadir-qasiyetin bilemin be degen oy keldi. Óitkeni ol esim býkil qazaqty tabyndyrghan Múhammed (s.gh.s.) payghambardyng esimine úqsap ketedi. Sony ózimshe ózgertip, Múqasy men Ghaliyn alyp, Múqaghaly dep ózgertip aldym».

Múqaghaly Sýleymen men Naghimanyng túnghyshy edi. Búdan song da Qalimahan, Qaliybek, Toqtarbay, Kórpesh esimdi qaryndasy men bauyrlary bolghan. Múnyng aldynghy ekeui erte shetinep, songhy ekeui esen-sau erjetken.

Azan shaqyryp qoyghan aty boyynsha Múqametqaly on jasqa tolghanda әkesi Sýleymen nemiske qarsy soghysqa attanady.

Qazaq salty boyynsha túnghysh bala ýlkenderge tәn bop ketetini bolady. Sol siyaqty, Múqaghaly da shyr etip jerge týskennen bastap әjesi Tiyin degen kisige tәueldi bolghan. Múqaghaly ózin de sol «Tiyin kempirding úlymyn» dep sanaghan. Aqynnyn:

Áje, sen birge jýrsing menimenen,

Ólige men ózindi telimegem.

... Aq kiymeshek kórinse, seni kórem,

Aq kiymeshek joghalsa... neni kórem? – dep әjesin ýlken pana túta jyrlauy osynyng dәleli.

Jalpy, Múqaghaly ólenderinde әjelerdin, analardyn, qariyalardyng qadir-qasiyetin ditteytin biregey joldary barshylyq. Múny aqyn jadaghay dәstýrdi nasihattau nemese sybay-saltang saghynyshtan emes, qayta kesertkidey qúbylghan pendeler pighylyna qarsy qoyyp, olardy imandylyqqa, adamgershilikke shaqyru ýshin qoldanatyn tәrizdi.

Múqaghaly boyyndaghy múnly-kýili aqyndyq saryn onyng bala-shaghynan bastau alghany belgili. Mәselen: soghys kezinde bir top bala qyrmanda júmysqa jegiledi. Keshkisin qyrmanda týnep, tanerteng beti-qoldaryn juarda su joq bop shyghady. Sonda Múqaghaliy:

Dembe, dembe, dembe eken,

Topyraq sudan kem be eken?

Topyraqpen qol jusaq,

Bir qúdaygha jón be eken? – dep birneshe qaytalap, sugha qol jughan siyaqty, qolyna topyraqty jaghyp-jaghyp jiberip, eki betine sýikey bastaydy.

Múnday bala tabighatymen etene jaqyn oinaqy shumaqtar Múqametqalidyng tapbermede tauyp aitatyn zerektigin rastasa, on jasar bolashaq aqynnyng maydangha ketken әkesin ansap:

Ol jerde Syrymbettey tau bar ma eken,

Jaydaqtyng shóbi shýigin qaular ma eken.

Mineki, kóp ay boldy habary joq,

Ákem kep kónilimizdi aular ma eken.

Ákemiz bir әkeden jalghyz edi.

Sudaghy jana bitken jalbyz edi.

Mineki, kóp ay boldy habary joq,

Bizdegi әkemizge zarmyz endi, – deuinde soghys órti kýidirgen bala jýrekting jýikeni bosatar sher-múny jatyr. Sóitip 2-klas oqushysynyng janaghynday jan dauysynan tamyr alghan aqyndyq daryn keyindep kemeline kelgen shaqta:

Sharuanyng balasy bolghasyn ba,

Aynalystym sharuamen on jasymda.

Maydandaghy әkeme oq jiberdim,

Ayyrbastap kýlshemdi qorghasyngha, – degende shymyr shumaqpen shyghandap kete barady.

«Múqaghaly bastauysh klastardy Qarasaz ónirindegi shaghyn auyldarda oqyp, orta mektepti audan ortalyghy Narynqoldaghy internatta bitirip shyqty» deydi anasy Naghiman. «Auqattylardyng balalary Almaty asyp, ýlken oqu izdep jatqanda, ol auyldyq keneste hatshy bolyp qyzmekte túrdy. On tórt-on bes jasynan jaza bastaghan óleninen qol ýzgen joq. Tóbesi ap-alasa ýige qalyn-qalyng kitaptardy ýiip tastap, birinen keyin birin oqityn da jatatyn. Keyin auyldaghy mektepte qyzmet istedi. Sodan audandyq gazetke bardy. Ólenderi jii jariyalana bastady», –  deydi anasy taghy da. «Jaqsy jazu ýshin jaqsy bilim kerek, men kóp oqyp, jan-jaqty jetilgenim jón. Jaqsy kóretin jazushym Chehov: «Barmaghynnan bal tamghan sheber bolghyng kelse, barmaqtayynnan mashyqtan», – degen eken. Mening til qúdiretine týisinuim, sóz qúdiretine sýisinuim әjemning әldiyinen, anamnyng aq sýtinen, halqymnyng ertegi-dastandarynan daryghan. Endi Qúday bergen tyrnaqtay talantymdy bayytuym kerek, ol ýshin jatpay-túrmay oqu kerek, oqu kerek!» – deydi eken aqyn.

Osynau derekterden mәlim bolghanday, auylda jýrip-aq aldyna ýlken maqsat qoyyp, myqty múratqa qol artqan Múqaghaly Maqataev ózindegi ózgeshe talantty erte baghalap, jer tarpyghan shabt shabandozyn der shaghynda baptay bildi.

Aqynnyng balghyn balalyq shaghy dýniyejýzilik ekinshi alapat soghysqa túspa-tús kelgeni mәlim. Ákesi maydanda, әjesin pana tútyp, birde toq, birde ash jýrip-aq jer jyrtu, shóp shómeleleu, masaq teru sekildi júmystarmen erte aralasqan Múqaghalidyng kónil shýnetinde qanshalaghan sarghayghan saghynysh, kәri ómirge bolghan balang týsinik, tysqa shyqsam dep búlqynghan sher-nala jatqandyghyn bylayghy júrt qaydan bilsin?

1947 jyly Múqaghaly 8 klasta oqyp jýrgende, qysta naghashy atasynyng auylyna qaray jolgha shyghady, jol boyy qargha maltyghyp sharshaghan jayaudyng sonynan bir shana keledi, biraq ol qatigez adam bolsa kerek, múny almay ketedi. baghyna jaray, jolshybay ang aulap qaytqan kolhoz múghalimi úshyrasyp, Múqaghalidy barar jerine jetkizip salady. Sonda әlgi qatigez adamnyng qylyghy esten ketpey: «Agha, men әli tirimin» ólenin jazghan.

– Mynaday týtep túrghan borasynda,

Ey, bala óleyin dep barasyng ba?

– Aghatay, ala ketshi naghashyma?

Áneki, ana taudyng arasynda.

 

Sózimiz osy boldy, ýndemedin,

Shúbar at jelip ketti «shúu» dep edin.

Qayyrymsyz kisini alghash kórdim,

Qayyrymsyz qazaqty bilmep edim, – dep әlgi Qúdayyn úmytqan pendening ishi men tysyn dóp basyp beyneleydi.

Aqynnyng tuada jany taza, jýregi jyly bolghandyghyn onyng jerlesteri jazghan estelik jazbalardan anyq bayqaugha bolady. Mәselen: «Jylybúlaq» degen kolhozda bir top bala jer jyrtyp jýrip, óz auyldaryna «zytpaqqa» kelisedi. Múny sezip qalghan brigadr «oylap tapqan kim?» dep búghanasy qatpaghan balalargha qamshy oinatyp, janalqymgha alady. Nәtiyjede bir balanyng kózi zaqymdalyp, ómirlik soqyr bolyp shyghady. Osy súmdyq oqighany Múqaghaly ómirining sonyna deyin «Qatybas brigadiyr» dep úmytpay әngimelep jýredi eken.

Taghy birde, internatta oqyp jýrip, әldebir sabaqtastyng ózge bireuding talqanyn úrlap jegen jiyirkenishti qylyghynyng ýstinen týsip, ony tabanda kemshiligin moynyna alyp, talqan iyesinen keshirim súraugha kóndiredi. Ayaghynda masqaralyqtyng ózi jenil qaljyngha auysyp, tatulyq jalghasyn tabady.

Internat demekshi, 1948 jyly tamyz aiynda Narynqoldaghy internatqa Qarasazdan on oqushy 10 klasqa qabyldanady. Sol kezden bastap mektepting qabyrgha gazetinde Múqaghalidyng ólen, syqaqtary búrqyrap shygha bastaydy. Oquda ýlgerimi tómen, tәrtipte nashar oqushylardy óleng tilimen sheneydi:

Qasenova Margha,

esinde oqu bar ma?

...

Internatta bir kýni,

Boldy erler egesi.

Bas bastyghyn súrasan,

Ábiraqymannyng kenesi, – degen tektes naghyz satiralyq ólenderimen ózgelerding sana-sezimine shoq tastaydy. Al, aqynnyng óz basy oqudy ýzdik tәmamdaghan.

1949 jyly Múqaghaly Narynqol audanyna qarasty Shiybút degen auylgha baryp, auyldyq sovetting hatshysy bolyp isteydi. Sol jyly әdebiyet pәnining múghalimi Lәsiymәmen (Lashyn) ýilenedi. Ájesi Tiyin, anasy Naghiman jәne eki bauyry Toqtarbay men Kórpeshti de qolyna әkelip, soghys zardabynan mendegen joqshylyq jyldaryn qayyspay qarsy alady.

Osy jyldardy aqynnyng jary Lashyn Ázimjanova «Mәngilik syrlasym» degen essesinde bylay dep jazady: «Ot basynda júmys isteytin ekeumiz ghana. Jana otaugha tittey de bolsa kómegi tiyer dep Naghiman apamyzdy mektepke ýy sypyrushy etip ornalastyryp qoydyq. Nening bar, nening joq ekeni kóp bilinbeydi. Ol, sol bir jastyq jyldardyng әseri bolar. «Mahabbat – eng úly sezim» dep úly pedagog A.S. Makarenko aitqanday, ómir sәni mahabbat eken. Tónirek tolghan quanysh, tolghan baqyt».

Áriyne, búl payymdau ómirden góri kónildi biyik baghalaytyn jastyq dәurenning shynayy bitim-bolmysy bolatyn.

Múqaghalidyng ashyq-jarqyn minezi men dýniye-qonyzdy qaperine de almaytyn darqandyghy ot basyna kónildilik baghyshtasa, aqyndy qayyn júrtyna da, qaymana júrtqa da syiymdy, sýikimdi kórsetken.

Aqynnyng alghashqy ólenderi osy Shiybút auylynan qanattanyp, alystargha samghay bastaydy. Oghan qosa auylda Múqaghalidyng túnghyshy Lәzzәt dýniyege keledi, Ókinishtisi, balagha suyq tiyip, 4-5 ailyq kezinde shetineydi. 1951 jyly Maygýl degen qyzy tuylady, Biraq keyindep aqyndy ýlken qasiretke qaldyryp, tynys-demi ajaldan emes, tajaldan ýzilgen qyrshyn qyz aqyn ólenderining ózekjardy sher-múnyna arqau bop qalaryn kim bilgen?! 1952 jyly shilde aiynda:

Bala sýidim, jar sýidim Shiybút senen,

Jyrymmen el-júrtyma syilyq berem, – dep qayyn júrtyna qosh aityp, tughan júrty Qarasazdaghy bastauysh klastargha orys tilinen sabaq beretin múghalim bolyp ornalasady.

Osy jyly Múqaghaly aragha ay salyp bolsa kerek, Almatydaghy Shet tilderi institutynyng nemis tili fakulitetine oqugha týsedi. Ara-túra filologiya, filosofiya fakulitetterine qinalmay týsip, ýlgirip jýre beredi. (Múny keybir estelik jazbalarda 1951 jyly dep kórsetedi.) Meyli qalay bolsyn-bolmasyn, aqynnyng auyl men Almaty arasyndaghy «sabylysy» bir talay qazaqy ósek-ayangha arqau bolghan sekildi. Búl barysty aqynnyng jary Lashyn da jasyrmaghan. Mәselen, Lashyn bylay dep jazady: «Qolmen qoyghan ósekterge Múqaghaly ermeytin, elemeytin. Men әiel adam emespin be, tez ashulanyp, kýiip-pisip qalatynmyn. «Múqaghaly múny balasymen jengedey alypty» degendi estigende, tipti júmysqa barmay, jatyp aldym... Ósek degeniniz mikrobtar sekildi tez órbigish. Aqiqatyn kóre túra key adamdar osyghan mamandanyp ta ketetin siyaqty».

Bizding búghan qosarymyz: aqyn da, aqynnyng jary da bir-birine adal bolumen birge, túrmystyng toqshylghy men joqshylyghyn bólisip kótergen júby ajyramas júbaylar da bola bilgen. Múqaghalidyng keybir tentek minezderine keshirimmen qarap, ony әrbir saparynan sarghaya kýtken, qazaqtyng qarapayym qyzy, balalardyng aq edil anasy Lashyn bolmaghanda, aqyn:

Meyli ghasyr, ailar ótsin jyl ótsin,

Tek ómirim senimenen bir ótsin.

Sen – baylyghym, sen – baqytym, sen – dosym,

Sen – tiregim, sen keudemde jýreksin! – dep ólenmen hat joldamas edi.

Sóitip, bilimge susaghan biregey talant tiyeseli oquyn jalghastyra jýrip, radioda diktor bolyp ta júmys istedi. Kýmbirlegen qonyrauday әuezdi ýnimen әdeby habarlardy әrlep oqyghanda, tyndarman qauym radioqabyldaghyshqa arbalyp, qalt etpey tyndady eken desenizshi. Sol adal tyndarmandarynyng biri, әriyne, aqynnyng jary Lashyn bolghandyghy júrtqa ayan.

50-jyldardyng ortasy men 60-jyldardyng basyna deyin jalghasqan «ala shapqyn» izdenis pen әdebiyetke degen әsire qúnyghushylyq aqyndy birtalay jana dostarymen tabystyrghany keyin jazylghan estelik jazbalardan belgili. Alayda, bireuler «kýrishting arqasynda kýrmek su ishiptinin» kebin kiyip, aqynnyng tolaghay sezimdi әserimen tolqyghan shaghynan góri, sharap iship shalqyghan shaghyn jazu arqyly úly túlghanyng kelbetine kólenke týsirse, endi bireuler aqynmen jerles, dәmdes bolghanyn búldaghanday, «men de odan kem emes edim» degendey emeurin tanytady.

Aytalyq: «aqynyng tay-qúlynday tel ósken jerlesi, aqyn Erkin Ibitanovtyng «Men biletin Múqaghali» atty essesi taqyryp ayasyn tolyq sharlay almaghandyghymen qoymay, sonynda ózining aityskerlikke de beyim ekenin dәleldeumen shekteledi.

Dey túrghanmen, jalpy estelik-jazbalardyng týpkilikti niyeti dúrys. Kem degende aqyn janyn týsinsek degen ynta-yqylastyng nyshany bar. Meninshe, Múqaghalidyng ónerine tamsanyp, ómirine esirkey qaraudyng jóni joq. Ol túrmysta qinalyp, top ortada jalghyzsyrap, «qatybastardan» qajyghanymen, jaryq pen jyludy alansyz qúshyp, jýregining týbine kir jasyrmay, shyn mәninde ómir sýrgen baqytty adam.

Múqaghalidyng auyl ayasynda ótken ómir soraptaryn qaytadan týgendesek, 1960 jyly Narynqoldaghy audandyq gazetke arnayy shaqyrylyp, sonda bólim bastyghy bolghandyghy belgili, aqyn «Iliich» poemasyn osynda jýrip jazghan.

Al, Qarasazda, Shiybútta jýrip te, ara-túra Almatygha da at basyn búryp, nemese sonda ailap-jyldap oqyp, odan oilaghanyn tappasa, qorjyn tamdaghy qordaly kitabyna kómilip, ýnemi janaru, ósu, tolysu barysyn basyp ótken. Bastan-aq jalang ataqqa bola janyn jaldaytyn jazghyshtardan boyyn da, oiyn da aulaq ústaghan birtuar aqyn, kýni-týni shabytty jýrse de shygharmalaryn basylymdargha siyrek joldaghan. Alayda, qarapayym tilimen-aq qarabayyr halyqtyng jýregin jaulap, kónilin tauyp kele jatqan jana esimdi Qasym Amanjolov, Ábdilda Tәjibaev sekildi maytalman aghalary erte tanyghan.

1952 jyly qazaqtyng memlekettik «Kórkem әdebiyet» baspasynan jaryq kórgen «Jastyq jyry» atty toptama jinaqqa aqynnyng «Inimning oiy», «Sheber» dep atalatyn eki óleni kirgen. «Qyrandy qyran alystan tanidy» degendey, sol kezding jas aqyndarynyng ishinen ýlken topty iriktep alyp, onyng ishinen Múqametqaly degen esimmen Maqataeevtyng eki ólenine әdeyi oryn berui, qúrastyrushy Qasym Amanjolovtyng kóregendigin rastaydy. Á.Tәjibaevtyng da 1960 jyly «Qazaq әdebiyetinin» bir sanyna aqyndy arnayy tanystyryp, bir top ólenin qosa jariyalauy talantty tanudyn, ólenderin baghalaudyng alghashqy dәlelderi.

20-ghasyrdyng 50-jyldarynda, aqyn ara-túra bolsa da jaqsy ólenderin jariyalap otyrghan. Mәselen, 1954 jyly «Ádebiyet jәne iskusstva» jurnalynyng 6-sanynda aqynnyng «Áke turaly sóz», «Bizding jaqtyng iniri», «Hat» dep atalatyn ýsh óleni jariyalanady. Sondaghy:

Kýndegiden әldeqayda jay tipti,

Dóng artynan әren-әreng Ay shyqty.

Úyasyna kesheu qalghan top ýirek,

Jayylymnan jana ghana qaytypty, – degen.

«Bizding jaqtyng iniri» qanday ghajap, sózben syzylghan suret emes pe?

Sóitip, Múqaghaly alghashynda janaghynday janashyl jyrlarymen jyr әlemine jyly lep әkelse, 60-jyldar tabaldyryghyn «Iliich» sekildi iri poemasymen attaghan tәrizdi.

«Sodan ne kerek, – deydi aqynyng anasy Naghiman, – 1962 jyldyng jaz aiynda ayaq astynan búzyldy.

– Al, Naqa, búiyrsa Almatylyq bolasyn, kóshemiz! – dedi әi-shay joq.

– Sonda qayda baramyz? Ýidi qaytesin, balam-au, – deymin.

– Qoryqpa, Naqa! Ólenim óltirmeydi, asyraydy bәrimizdi, – deydi mandayy jarqyrap».

Aqynyng anasy osylay deydi. Múnda zәredey jalghandyq, jasandylyq joq. Sóitip aqyn ýshin shuaghy da birtalay, yzghary da jeterlik, týsingenge zor, isingenge qor kórinip ótken Almatydaghy almaghayyp ghúmyrdyng jana kalendary paraqtala bastaydy.

AQYN JÁNE ALMATY

«Múqaghaly Almatyda nebәri on bes jylday ómir keshipti. Al on besting on jylyn taza shygharmashylyqqa arnady», – deydi belgili aqyn Túmanbay Moldaghaliyev.

Meninshe, búl joramalmen tolyq kelisuge bolmaydy. Óitkeni shygharmashylyqta demalys, meyram-mereke degen úghymdar bolmaydy. Tipti qalam alugha qauqary jetpese de, ýlken miy toqtausyz tolghanysta bolady. Múnday beriludin, qajyr-qayrattyng ýlken ónegesi Múqaghaly aqyndyghy ekenin moyyndaghan jón.

Endeshe, barsha qysqa ghúmyrynyng ýshten birin Almatyda ótkizgen aqyn, on bes jyldyng bes jylyn beker ótkizdi deuge eshqanday negiz joq. Ýnemi oy sonynda jýretin adamnyng qashan da ýstel basynan tabyluy shart emes, Endeshe, on bes jyldy on jylgha domalaqtap, bes jylyn bekershilikke telu dene enbegine ýilesse de, oy enbegine kelinkiremeydi.

Aqynyng Almatynda ótken әrbir minuty túnghiyq oy men shiryqqan shabyttyn, jalghandyqpen jaghalasyp, adaldyqpen anqyldap tabysqan sәtterdin, qazaq jyrynyng bolashaghy jolyndaghy tynymsyz izdenisting kuәsi.

Múny biz aqynnyng ózinen artyq beynelep aitugha dәrmenimiz jetpeydi.

Múqaghaly shynynda qúbylys edi. Onyng poeziyasyndaghy qarapayym halyq tili men nóserdey tópelegen sóz marjany bir-birimen sharpysqanda, aqyn obrazy adamnan góri әldebir qúdiretti kýshke úqsaytyny, sondyqtan da onyng bólek qúbylys ekendigi, keyde tipti poeziyanyng endi bir balamasy Maqataev sekildi.

Búl arasyn aqynnyng ózi de erte tanyp, әdemi aita bilgen. Mәselen:

Poeziya!

Menimen egiz be edin?

Men seni, sezesing be, nege izdedim?

Alauratqan tandardan seni izdedim,

Qarauytqan taulardan seni izdedim.

Mahabbattan izdedim, saghynyshtan,

Armanymnan izdedim alyp úshqan!

Sәtterimnen izdedim janylysqan,

Seni izdedim, jadyrau, jabyghystan, – demey me birtuar aqyn.

«Sóitip, auyldan astanagha kóshtik te kettik, – deydi aqynnyng anasy Naghiman, – dayyn túrghan ýy qayda. Tastaqtan Shynqol degen qazaq shaldyng kishkentay eki auyz ýiin jalgha aldy. Ras, ol kezde pәter aqy arzan, aqsha da tapshy. Balam radioda, gazet-jurnaldarda qyzmet istedi. Anda-sanda mәz bolyp jana shyqqan ólenderin kórsetedi. Ara-kidik bolsa da qalamaqysyn alyp, mәre-sәre bolady».

Naghiman ananyng osy sózi-aq aqynnyng Almatydaghy kóshirmelerinen birtalay nәrseni núsqap túrghanday. Alayda, oqyrmannyng múnymen qanaghat qyla qongy ekiúday. Múqaghalidyng ónerine ólerdey ghashyq bylayghy qauym Múqaghalidy tanumen birge, adam Múqaghalidy da kórgisi keledi. Tómende biz osynday súranystargha jauap beruge qúlshyndyq.

Orystyng úly jazushysy Lev Tolstoy: «Óz oiymen ómir sýrip, ózgening ornyna ózin qoya bilgen adam – eng jaqsy adam. Basqalardyng oiymen ómir sýrip, dýniyede ózin ghana kóre bilgen adam – eng jaman adam», – degen eken. Danyshpannyng dәiekti sózine Múqaghaly minezimen de, minimen de syiyp túr.

1960 jyldarda qazaq әdebiyetine daryny da zerek, dauysy da bólek talay-talay talanttar kelip qosylghany anyq. Soghan qas qylghanday, әdebiyetti sayasattyng qolghanaty etetin sóvettik jýie jýikeni júqartyp, «toqyrau toqpaqtary» da tóbeden tónip túrdy. Barlyq salany jaylaghan burokrattyq pen kerenaulyq әdebiyet shebine de shenber syzyp, shekteme qoydy. Sonyng solaqay qolshoqparlary «shash al dese, bas alarday» qútyrynyp, shynayy daryndardy «dargha aspaqqa» úmtylghany býgin de anyz bolyp aitylady. Sol ruhany qaqtyghystardyng qaynaghan ortasynda ot pen sudan tayynbay barsha bolmys bitimimen basyna tóngen qara búltty najaghaysha osqylap, sosyn jyr nóseri bop tógilip, qaymanagha qabyrghasy sógilip, estige de, eserge de egilip Múqaghaly jýrdi.

1960 jyly 18-nauryzdaghy «Qazaq әdebiyeti» gazetinde Múqaghalidyng bir top óleni jaryq kórdi. Ózinen de ottylau, oilylau jas jetkinshekke әigili aqyn Ábdilda Tәjibaev «oyyndy bayytyp, sezimindi tynaytar jyrlar oqyghanda quanbasqa bola ma?» dep aghalyq meyirimin tókti. Búghan bola Ábdilda alasarghan joq, qayta el nazaryndaghy bedeli biktey týsti. Osy tanystyrudan eki jyl keyin aqynnyng «pssyanata» degen túnghysh jyr jinaghy jaryq kórdi. Osydan 1976 jylghy tandamaly jinaghyna deyin Múqaghaly 14 jylda 8 jinaq berdi.

Ókinishke oray 1969 jyly qarashada ayaq astynan joghalyp ketken, bir kitap bolatynday shygharmalaryn esepke almaghanda, aqyn әr eki jyl sayyn bir jinaq berip otyrghan. Múnan tys, «Dantening qúdiretti» komediyasynyng «Tamúq» degen birinshi bólimin qazaqshalap, kitap etip shygharghan. Ara-túra orys tilinde syny maqalalar jazghan. «Qosh, mahabbat!» siyaqty prozalyq janrgha da qalam terbegen.

15 jylda «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde, «Júldyz» jurnalynda, «Qazaq radiosynda» júmys istegen. «Partiyalyq jarnany tólemedin» dep partiyadan shygharylsa, Qonaevqa tiyetin «Hatshygha» degen ólendi әdeyi basugha joldadyn» degen syltaumen jazagha tartylghan. Tipti júmystan da aidalghan. Túralaghan túrmys tauqymetteri men qosa 11 jasar qyzy Maygýl kezdeysoq shyrghalangha tap bolyp, aqyn janyna jazylmas aqau týsirgen.

Aqyn jany tym nәzik, alayda, jylauyq emes, onyng kókiregin syzdatqan kýrsinisining ózinde bolashaqqa degen ýlken senim, asqan adaldyq, ayarlyqqa qarsy arpalys, jaryq pen jylugha bolghan inkәrlik jasyrynyp jatqan edi. Ol kýiki tirlikke bola jabyrqap, jasyghan emes. Esesine:

Jylap kelip, kelmeydi jylap ketkim,

Ol ghúmyrdy auyzgha bir-aq teptim.

Jamandyqty jaqsartyp, jaqsylyqty,

Odan ary keledi shuaqty etkim, – dep iri túlghalargha jarasatyn ýlken ólshem ústanady.

Al, aqyn jany shamyrqansa ózgeni emes, әueli ózin-ózi súraqqa tartyp, «ózine-ózi kýbirlep» jan әlemin mazalaghan әldeneler turaly tolghanyp, sosyn ólenmen onasha qalyp, meyir-shapaghatty ómirden emes, ónerden izdep órshelenedi. Key kezderi kónili jaqyn jaqtastarynan «men aqynmyn ba?» dep súraghan. «Áriyne, aqynsyn» degen kónil jyqpas sózderge nanbaghan. Ádilin aitar әldebir danyshpan izdep Almatyny alty ailansa da tappaghan. Ábdildanyng «Áley bolsyn!» degeni talantty tanudyng ónegesine ainala qoymady. Sonda da aqyndy alymsynbau, múqatu, sary izine shóp salu syndy pendeshilikter ýdemese, bәseymedi. Tirliginde tamshyday qoshamet te kórmegen aqyngha aqtyq aqiqat sózi ony o dýniyege attandyryp, 5 jyl ótken song aityldy. Akademiyk, synshy Múqametjan Qarataev «M.Maqataevtyng alghashqy qalamynan-aq onyng airyqsha talant ekenin angharugha bolatyn edi, angharmappyz», – dedi aqynnyng 50 jyldyghynda. Mine, búl sóz barsha almatylyq ziyaly qauymnyng shyn kespirin aiparaday ashty.

«Múqaghali» atty qara kitaptaghy estelik jazbalardyng deni onymen «ishtes» emes, istes bolghandardyn, taghdyrlas emes, tabaqtas bolghandardyng nemese tanys-bilisterding ejiktegen esteligine toly. Kezinde, Múqaghalidy kensesine jolatpay esikten qabyldaghan «qatybastardyn» endi ailanyp kelip eniregenine jol bolsyn.

Qay zamanda da kemengerler boyyndaghy kemshilikten jemengerler jem tauyp jegeni ras. Sebebi, jemsauy salaqtaghan, qarny qampighan qarabayyr nemening qolynda qalayda qoqandaghan toqpaq bar edi. Olar biylik biyshigin kelse-kelmes ýiirgende, úsaqtargha emes, úly túlghalargha ýiirudi bir týrli maqtanysh kóredi. Alayda, uaqyt sabaz bәri-bәrin óz ornyna qoya bildi. Keshe Múqaghalidyng óz basyn múqatqandar býgin Múqaghaly atyndaghy syilyqtyng sadaghasy esepti. Búghan tandanugha bolmaydy. Taular asqaqtaghan sayyn tóbeler kólenkede qalady. Endi bireuler «óli arystannan tiri tyshqan artyq» degendi kóldeneng qoyyp, әli tiri jýrgendigin baqyt sanaytyn kórinedi. Qalay desek te úly túlghalardyng taghylymyna bas iyip, taghdyryna tandanu – estining de, eserding de sybaghaly isi. Múnyng biri – tanugha, týsinuge qúlshynys ta, endi biri – tandanu, tabynu. Beyne Zeynolla Qabdolov aitqanday: «Talanttar tausylyp, tabynushylar qaldyq». Búl sózden endigining bәri týgel iske tatymaytyn jaramsyz degen úghym tumasa kerek, qayta múny daraboz daryn, tarlan talanttargha degen ýlken bagha, qúrmet dep týsinsek maqúl.

Múqaghalidyng aruaghyna bas iygen tanushylar men tabynushylardyng arasynda Álimbav sekildi ýlken aqyn da, Tilendiyev sekildi kórnekti kompozitor da, Áshimova sekildi әnshiler de, Áldiybekóv sekildi jýirik jurnalister de mol.

Aqyn Múzafar Álimbaev «Múraty myqty Múqaghali» atty esteliginde bylay dep jazady: «Onashada syrlasyp qalghanda ekeuimizding orysshalap ketetin kezderimiz az bolmaytyn... Múqaghaly dilmәrligi – anau bir ahaushyl topqa atymen úqsamaytyndyghyna dәlel, jatpay-túrmay jahannyng shartarabynan shalqar bilim-ghylym tergendigine kuә. Ekinshiden, orys tili leksikasyna emin-erkin endep kirui de oilana tolghana oqyghanyn, ózge tilding tabighy sarayynyng tórinen irkilmey inju izdegenining kuәsi».

Kórnekti kompozitor Núrghisa Atabay úly: «Aqyn inim ekeumiz bizding ýide túp-tura otyz kýn júmys istedik. Býginde el arasynda shyrqalyp jýrgen mening әnderimning kóbi sol otyz kýn ishinde mening shanyraghymda dýniyege kelgenin ekining biri bile bermes, bәlkim», – dep jazady esteliginde.

Búl 1975 jyldyng kýz kezi eken. Múqaghaly esh jerde júmys istemey ýiinde shygharma jazumen ainalysyp jatypty. Núrghisa Múqandy ózi izdep barghan. Sol birge júmys jasaudyng nәtiyjesinde әigili «Sarjaylau» әni bastaghan «Dombyra-dosym», «Esine meni alghaysyn» qatarly әdemi әnder ómirge kelipti. Osyndaghy «Dombyra-dosym» degen әnning shyghu tarihy ózi bir qyzyqty әngime. Núraghannyng júbayynyng aty Darigha eken. Birde tystan sharshap oralghan Tilendiyev әieline «Darigha, dombyramdy bershi maghan», – deydi ghoy. Osyny bayqap qalghan aqyn qaghaz qalamyn alyp, ózge bólmege asyghys kirip ketedi. Sosyn kóp ótpey:

Darigha-ay, dombyramdy bershi maghan,

Janyma kelshi jarym, kelshi balam.

Bey uaq inirdegi kónilime,

Kýy bolyp, kýnirenip enshi dalam, – osyghan әn jaz, agha, – dep ótinip Múqaghaly túrady núrlanyp.

Talanttar tabysqanda, mine, osynday shynayy óner tuyndysy әp-sәtte-aq ómirge keleri tabighy qúbylys.

Múqaghalidyng Almatydaghy kýnderin kýrsinbey, kýnirenbey eske alu mýmkin emes. Bizderge Múqaghaly siyaqty úly túlgha men istes, dәmdes bolmaq týgil, jay bet kórisudi de jazbapty. Múnyng sebebi, Múqaghaly tiri kezinde-aq júrttan bólek qúdiretke ainalyp ketti degendik emes, uaqyt, territoriya jar bermedi. Aynalasyn bala minezimen alandatyp, dana minezimen arandatyp jýrgen aqyn kimning qolyn qaytaryp, kimning kónilin suytty ghoy deysiz, Ondaylardan bolghanda kim kóringenge kelip jatqan 60 jasyndy osy uaqytqa deyin ortalap ta qalady eken marqúm.

Jә, aqyn ýshin Almatynyng jóni bólek boldy. Aqynyng izi qalghan kóshelerge aqynnyng esimi berildi. «Tógip túrghan nóserge qaramay-aq, bir qyz ketip barady jalanayaq» degendey, tirshilik tolastaghan joq. Keshegi Múqaghalidy múqatqan auyzdar býgin marapattaugha jatylghan. Tarpang talanttyng kókireginen kýrkirep jetken jyr tasqyny әlgindey toghyshar tobyrdyng ózin de, sózin de kómip ketti. Olar esengirep qaldy. Aqyndy eske alamyn dep esirkey sóileytinder býginde halyq qaharyna jolyghyp otyr.

Aqyn ghalamdy kýzetse, aqyndy halyq kýzetedi. Sanaly kýzetudi qarabayyr qyzyqtaugha aiyrbastaugha bolmaydy. Biz Múqaghaly jyrlaryn jattap alyp, tamsanugha ghana әdettenip qaldyq. Al, býkildey halyq tilimen sóileytin Múqaghaly jyrlaryn qaytadan qazaqshalau basy artyq sharua. Alayda, onyng tereng qatparlaryna, arydaghy astaryna dendep enu ekining biri boylay alatyn júmys emes. Bizding de sitattargha sýienip, sipay qamshylap otyrghanymyz sonyng saldary.

Biraq bir nәrse aidan aiqyn, ol – Múqaghaly poeziyasy. Taratyp aitsaq, janyna jaqyn, jasandylyqtan aulaq sóz marjany. Esi dúrys pende balasyna týgel týsinikti filosofiyalyq týiindermen túnghiyq tújyrymdar, jer men kókti tútastyrghanday shalqar shabyt dariyasy...

Aqyn qashan da jalghyz, ólenimen onasha qaludy jany sýiedi. Alayda, alabúrtqan kónili kókjal tolqynsha jarqabaqty qabarday sharq úryp dos izdeydi, syrlas, múndas tapqysy keledi. Joly bolmaghan jolshybay susynyn qandyryp, jatqa da, jaqyngha da suyrylyp sóilep jýre beredi. Aqyn jýregin qanshalaghan qatygez yzgharlar qarysa da oghan bola ómirden suynbaydy. Kónilin qaldyrghan pendelerge ókpe artyp, kek saqtamaydy. Sondyqtan da aqyn jyrlarynda әldebireuge bola shala býlingen shumaqtar úshyraspaydy. Jalpy adam balasyna ókpeleuden góri, adamy minezdemening minderin tergishteuden góri oy salyp, oyatugha, ondy jol men pighyldaghy kendikti ústanugha bastaydy. Múnyng ózinde aqylgóisigen uaghyzben emes, nanymdy uәjimen erekshelenedi.

Múqaghaly ghúmyrynyng Almatydaghy on bes jyly beynelep aitqanda, 15 minutqa sozylghan bokser bәsekesi sekildi boldy. Basy-kózing demey tópeshtegen júdyryqtan esengirep baryp dem alghan aqyn, kelesi kezekterge ýlken senimmen serpile kóteriledi. «Ádil qazylardyn» aqiqattan alshaq sayqal sarabynda, qarsylasyn jaqtap nómirdi qate ýlestirgen súrqiya sudiyagha qaramastan, ainala qorshaghan halyq degen qúdiretke ghana nandy. Sóitip, әl-quaty sarqylghansha sayysyp, zoryghyp jyghylghansha júdyryghyn ashqan joq.

Alghashqy ekpinmen-aq erendik tanytqan aqyndy tughan halqy han kóterip әketti. Ol endi Qarasazdyng ghana aqyny emes, býkil qazaq júrtynyng arqaly aqynyna ainaldy.

Almatydaghy almaghayyp ghúmyr ýrdisi ýzilgenimen, aqynnyng ónerdegi mәngilik ómiri bastaldy. Almatydaghy ósek-ayang jer qúshyp, aqiqat asqaqtady. Aty shuly Múqaghaly anyzgha ainaldy...

Qadyrdyng qaljyny men Túmanbaydyng ibasy ýlken qúrmetke oryn berip, Sәkenning (Jýnisov) salqyn shyrayy men Qoghabaydyng (Sәrsekeev) qormalsyghan әlpeti oilylyqqa auysty.

Al, Múqanmen rumkalas bolghandardyng birtalayy әlige tiri jýr. Zoryqqan aqyn taghdyryna toryqqan kónil-kýiler qosylyp, saryny bólek saghynysh sazyna ainalyp barady.

AQYN JÁNE ARAQ

Aqyn men araqty baylanystyryp sóileu qúlaqqa ersileu estilgenmen, búl aqiqat edi. Býkil «rubaylaryn» araq pen qyzdargha arnaghan parsynyng 11-ghasyrdaghy týlegi Omar Hayamdy aitpaghanda, Tang dәuirindegi Ly Bay men orystyng Sergey Eseniynin  eske alsaq ta jetip jatyr. Áriyne, araq-sharaptyng taqyrypqa tútqa bolar tústary men onyng tike aqyn ómirine qatysty jaqtary eki basqa nәrse. Alayda, shygharmashylyq izdenis pen sharap shabytynyng da toghysyp ketken tústaryn joqqa shygharugha bolmaydy. Ásirese, Múqaghaly Maqataev ómirining keybir derekterine araqtyng da az aralaspaghany ras. Jalanash bolmasa da, jasyryn emeuirinmen bildiru estelik jazbalarda kóp úshyraydy. Ásili osyny býrkemelemey ashyq aitqan oryndy.

Halyq qalay da úly perzentterin qúmyramen aiyrbastamaytyny shyndyq. Kerisinshe, bylay bolghanda aqyndy alyp-qashpa sózderden arashalap qalugha jol ashylar edi. Qysqasy, araq aralasatyn tústarda ejikteudin, eger Múqaghalidyng qolyndaghy tost basqa bireuding qolynda bolsa, dәl osynday dabyra-daqpyrtpas edi. Nege? Óitkeni ol iysi qazaqqa aty mәlim Maqataev bolghandyghynan. Múnday jauapty ekining biri bere biledi. Múqaghaly da eng әueli adam, azamat, sosyn aqyn. Endeshe, kim kóringen tútynatyn ashy sudy nelikten aqyngha qimay qaldyq. Ol da úrttap kórse bolmas pa?

Meninshe, mәsele bótelkedegi suda emes, pende boyyndaghy buda. Nemese zamana boyyn mendep alghan uda. Alayda, araq-sharaptyng densaulyqqa ziyany turaly ghylymda az sóilengen joq. Al, ziyanyn bile túryp tonnalap óndirip jatqan da jәne sol adamdar. Osy aradan baryp ony qalay tútynudyng qaghidalary tuyndaydy. Áne, sol әlippelik qaghidalardy Múqaghaly bilmedi degenge kim nana qoysyn?! Álemning asty men ýstin miynda sapyryp, tastan da tamyr dәmetken aqyndyq oilau jýiesi men arnasynan asyp-tasqan kiyeli shabyt «bótelkege boy aldyryp qoydy»  degenge eshkimning auzy barmaydy.

Aqyn ýshin qiyaldaudan artyq rahat joq, al, qiyaldy «syldyraghan kelisimge» týsiru qiyamet sharua. Endeshe, aqyn osy qinalystardan jenildeu ýshin rumkagha qol sozdy ma? Joq. Mәsele basqada. Dese de, jana shygharmany juu, jana kitapti toylau deytin qazaqy jana salttardyng әserin de oilasqan dúrys. Búdan da manyzdysy, aqyndyq tabighatpen birde dana, birde bala minez-qúlyq.

Múqaghaly turaly estelik jazbalardyng kóbinde aqynnyng aqkónil, ashyq-jarqyn minezimen qosa adam balasyn alalamaytyn júmsaq jýregi basa aitylady. Keybireuler estelik jazyp otyryp, esirkep sóileydi. Meyli qalay bolmasyn, Múqaghaly syndy biyik shynnyng eteginde túryp, astamsu kýpirlik.

«Múqaghaly ishedi, mas bop jýredi, dalada qonyp qalady» degen sózderding bәrimen de kelisuge bolady. Biraq ol «ólennen basqamen júmysy joq, kýni boyy kóshede jýretin dәruish edi» deuge kelmeydi. Ol radioda әdeby enbekterdi óz mәnerimen obrazgha bólep oqityn diktor da, gazet pen jurnalda bir auyz sózdi qalt jibermeytin qaghilez redaktor da, qazaq әdebiyetining auqymyn qiyrdan sholyp, qisyndy pikir aitatyn bayandamashy da, semiyada balalargha jayly, júbayyna otaghasy da bola bilgen adam.

Jalpy, halyq jýreginen oryn alghan, el-júrtyna iyimi, arqaly aqyndy eng әueli adam retinde týsinbey túryp, onyng atyna aitylghan daqpyrttardyng da ýni óshpeytini shyndyq.

«Ishken araq, jegen et, bauyryndy jalmapty» degen shipager dignozy da birynghay jel sózding jetekshisi bola almaydy. Aqynnyng anasy bylay deydi: «Múqaghaliymnyng Maygýl degen qyzy jol apatynan jazym boldy. Mine, osydan bastap balam sendey búzyldy. Qatty kýizeldi. iyghy týsip, sylynyp sala berdi. Minezinde de ózgeris payda bolghanday boldy. Sóitsem, ne kitabin shyghara almay, ne qamqor alaqannyng shuaghyna bólene almay qinalyp jýrgen kezi eken ghoy». «Jyghylghangha júdyryq» degende», oghan qyzynyng ólimi qosylyp, jýnjip-aq ketti. Sóitip jýrip tolassyz jaza berdi. Ne jazghanyn qaydam...»

Múny biz aqynnyng anasy Naghimannyng «Oylaghanda ózegim órtenedi» degen eske alu sózinen keltirip otyrmyz. Sol kezde Múqaghalidyng Maygýl degen 11 jasar qyzyn kóshede qúighytyp kele jatqan bir orys motosiklmen qaghyp ketedi. Búl ayanyshty shyrghalang kópe-kórneu mektepting alystyghynan, әri auyldan kelgen balagha qala kóshesinde jýruding qaghidalarynan múghalimderding qadaghalap otyrmauynan tuyndaghan. Aqyn ayauly qyzynyng qazasyna bir emes, eki óleng arnaghany oqyrmangha mәlim.

Bizde qazir araq-sharapty birshama kóp tútynghan qalamgerlerding songhy ýkimi tym qarapayym «araq» degen әzәzilmen-aq shyghyp jatyr. Osylay aitylghan at-ýsti, asyghys joramaldyng ózin marqúmnyng túrmys daghdysymen ólsheseniz ras sekildi. Alayda, biz mәselening ekinshi jaghyn úmytyp ketkendeymiz. Búl әste ishpek-jemekting ishki organizmge әseri emes, adamnyng mandayyna jazylghan taghdyr syzyghymen baylanysty bolsa kerek. Múny iydealistik kózqaras dep jatyrqaudan eshtene shyqpaydy. Óitkeni «Keng dýnie tósindi ash men kelemin, Alynbaghan aqym bar sende menin» dep dýniyeni yqtyra, búqtyra kelgen aqynnyng jer betinde qansha jýreri o bastan-aq tym dýdәmal edi. Kókiregi kýy sandyq, kónili daladay aqyngha halyq úghymyndaghy til-kózding de tiygizer әseri az bolmaghan shyghar. Oghan ainala alakóz, qyzylkózderding batqan tizesi men atqan oghyn qosynyz, oghan jýikeni jegen múnly poeziyany qosynyz, oghan ...

Aqyn shynynda erte jan ýzdi, ol toryghyp emes, zoryghyp jyghyldy. Bolmasa osynau ómirdi Múqaghalidan artyq shynayy sýie bilgen kim bar deysiz? Ol ómirding mәnin barsha úly túlghalar sekildi enbekten izdedi, dýniye-mýlik dep tyrbanbay, úrpaghyna, halqyna sózden saray salyp beruge, ruhany baylyq qaldyrugha qúlshyndy. Ol ýshin tolghanban, jyr jazbaghan kýnder ólgenmen ten.

Soq, soq, jýrek!

Soq jýrek, qozghal miym,

My qozghalmaghay oidy da qozghau qiyn.

Jyrsyz ómir – men ýshin ómir emes,

Jyrsyz ómir – men ýshin tozghan búiym, – deuinde poeziyagha degen riyasyz ynta, shynayy mahabbat jatyr.

– Jyr Múqaghaly ómirining ózegine ainalyp ketti. Ol qazaq ólenine bólek saryn әkeldi. Qazaq tilining barlyq mýmkindikterine әr qyrynan ashyldy. Qarapayym sóileu tilining ózi Múqaghaly qalamyna ilikken sәtte-aq janaryp, janghyryp shygha keldi. Ár sózi bir-birimen qaghysqanda, әsem dybystar synghylap, janaghy tabighattan kelgen sheberlik qaytadan tabighatpen astasyp, sinip kete bardy.

– Qazaq poeziyasyna osynday tosyn әser jasaghan arqaly aqyndy araqpen shatystyru, «ol ishpegen bolsa aramyzda tiri jýrushi edi» dep esirkeu – aruaq atyna jasalghan kýpirlik ekendigin qaytalay aitamyz.

Aqyn «keyingiler ishken araghymdy da tilge tiyek etedi-au, onansha anyq-qanyghyn ózim-aq aityp keteyin» degen kisishe, araqqa qatysty birneshe ólenin de artyna amanat qaldyrghan. Mәselen: «Jamannyng aqyly», «Mastyng monologi», «Al, dostym, aiyrylayyq» qatarly ólender. Sonyng bir jerinde:

Sharap dese, shattanyp, qúraq úshyp,

Bolsa – ózimnen, bolmasa –  súrap iship.

Oralghanda ýiime, sheshem túrdy:

– Jәne mas bop keldi, dep, – myna kýshik, – deydi elinen eshtemesin jasyrmaghan aqiyq aqyn.

Biz paydalanghan estelik-jazbalarda Múqaghalidyng «jútqyshtyghyn» júqalap bolsa da aitqandar az emes. Dese de, olar múny jasyryp, sypayylap jetkizemiz dep oqyrmanyn kýdik-kýmәngha qaldyryp, aqyndy  «araqqa qúnyqqandar nemese alkagolder» qataryna qalay aparghanyn ózderi de sezbey qalghan.

Múnyng tysynda, «Múqanmen pәlen jyly jútysqan shaqtarymyz-ay, shirkin!» dep shyn-ótirigi aralas tamsanatyndar da mol sekildi. Al, alys jatqan biz ýshin jel sózding ózi janaryp, jamalyp, qúlpyryp jetetini qorqynyshty. Sondyqtan ósekting ótine qarsy qonggha tatyr degen oimen aqyn-dramaturg Iran-Ghayyptyng (Iranbek Orazbaev) Múqaghaliymen alysqan jyr-hattaryn tolyq kóshirip, oqyrman nazaryna úsynudy jón sanadyq.

«Múqang ekeumiz birge kóp jýrdik. Ol kez – araq shabyt kózi, sol sebepti de Omar Hayam men Sergey Eseninder sharapty kóp simirgen degen úghym sanagha sinip túrghan. Sondyqtan da Múqaghaly da, basqamyz da biraz silteudi әdetke ainaldyrghanymyzdy nesine jasyramyz? Bir jaghy búl – Múqannyng qatty auyryp jýrgen uaqyty edi. 1972 jyldyng sonynda elge qaytqan song aqyn aghama shyn janashyrlyqpen «araqty qoyynyz» dep ólenmen hat jazbayymyn ba? Sóitsem, maghan Múqang «Solay inim...» dep jyrmen jauap qaytarypty. Sodan men taghy hat jazdym...

«Týsinemin janymdy, týsinemin...

(Aqyn aghagha hat)

Jeti atanynyng jerik as qoregi me,

Paydasy joq ómirine, ólenine.

Abyroydan alansyz ada qylar,

Osy araghy týskirding keregi ne?!

 

Áli kýnge almaghan aqyng bar ma,

Ishpe endi?

Ulanba!

Zaqymdanba!...

Ábden әjua boldyq-au, ei, aghayyn,

Óleni – mas,

Ózi sau aqyndargha!

 

Ishsem ghana nau-shabyt laulaydy eren,

Al, ishpesem deymising auraydy ólen!

Shynymen-aq «jartydan» jyghyla ma,

Poeziya kóginde tauday denen?!

 

Dәiim dýley darynnyng baghy ashylsyn,

Zeyin qoyghyn sózime, aghasy, shyn.

Jónge kónbey jónkile beresing tek,

Úryp jyqqan jiyendey naghashysyn...

 

Týsinemin, janyndy týsinemin,

Bilem jәne talay u ishilerin.

Sebebi:

Sәlem berer shanyraghyna,

Jeterlik kelim-ketim kisilerin...

 

Ólip ishpe, ótinem, sotqardayyn,

Qyr arqama qylyghyng batqandayyn!

...Inindi de jetisip jýr deme, agha,

Kýidemin-qúlap bara jatqandayyn...

M.Maqataevting ólenmen jazylghan hatqa jauaby:

Inishek!

Bilesing be?

Bilesing be?

Búl shaqta kim ósude, kim óshude? . . .

Sopysy bar ómirdin, sotqary bar,

Sory qaynap, kýnderding týgesude.

 

Biri byqsyp jatady, biri janyp,

Biri kýlip jýredi, biri nalyp.

... Armansyzben alysqan kýnim qúrsyn,

Armandynyng artynda tiri qalyp.

 

Jaqsy aitypsyng janyna balap ...kenes...

Ary býtin aghannyn,

Aghat emes.

... Aghang ýshin búl ómir – restoran,

Aghang ýshin búl ómir – abaqty emes.

Sharapta emes,

Basqasynda...

(Bolady ghoy onymen qoshtasugha).

...Shydaysyng ba menimen dostasugha?

Eteginmen su keship, tas tasugha?

 

Shayhanagha sonan song úryn kelip,

Ishisemiz, aldymen púlyn berip.

... Solay inim!

Ishedi aghang keyde,

Ishpey sóngen inining súryn kórip...

 

Ishirtkisin ózderi berip alyp,

«Ishkish» dey me, shynymen meni halyq?!

...Ishpe, inim, ishersing sodan keyin,

Aldymenen aghandy kómip alyp.

1973 jyl, 12 nauryz.

Iranbekting jauap hatqa jauaby:

«Sen ólgenmen...»

Solay, inim, deysing ghoy, solay, bala,

Jan aighayyn úqpaysyng qalay ghana?!

Synarlanyp synsumen ótsin desen,

Ólem deseng –

Ólip ket, qaraylama!

Sen jazatyn jyrlardy jalghastyryp,

Men isheyin araqty, jaray ma, agha!

 

Dórekileu estiler dýsir ýnim,

Aldiyar, aghat ketse keshir inin...

Abaqtygha barar jol bastalady,

Tútqasynan restoran esiginin...

Enendi emgir emeshek epti neme,

Betten alyp, bas salyp sókti deme?!

Ishirtki iship, itiyip jýrgenimiz,

Ish-qústadan ekenin júrt bile me?!

 

...Bilgisi de kelmeydi!

Bile de almas ...

Ólem deme?!

Ókirtpe!  –

Kýnәdan qash?!

Jazatayym jyghylyp qalar bolsan.

Jatyng emes, jaqynyng kýledi alghash...

degendi qoy:

Bir mezet janyp...Sónem...

Jasyndayyn joyqynsyn! –

Anyq senem!

Kórinde emes, tórinde tógiletin,

Óreli óleng kýtedi halyq senen.

 

Jyr semserin aqynnyng tot basa ma?!

Qyran-shabyt qyryqta toqtasa ma?!

Týsinbese janyndy baghzy bireu,

«Biyitke ókpelep, tonyndy otqa salma!»

 

Kóp pysyqqa kóz tigip qarashy úryn,

Ýimelegen qoqysyqqa qara shybyn.

Sen ólgenmen dariya ómir ortaymaydy,

Jas tókkeni bolmasa janashyryn.

 

Súryng qúrsyn deysing «ay-shәige» kelmey,

Múnartasyng múndanyp jay kemerdey.

Baghyng jansa qús qanat Qúlagersin,

Jabylargha jýretin bәige bermey.

 

Úlghayarsyn...

Kim biler, kishirersin!

Kóniline kólenke týsirersin.

Ám tausylsa sen ólmey men ólermin,

Boz aighyrday bodauda kisinersin.

 

...Jastyghymnyng beymaral shaghy únamay,

Minezindi, beu, Múqam, saghynam-ay!

Mendey ini tabylar izdegenge,

Sendey agha qazaqqa tabylar ma ai?!

1973 jyl, 4 mamyr.

Jogharydaghy ólenmen jazylghan hattardan-aq Múqaghalidyng taghdyr tauqimeti men talgham-tanymyn azda bolsa angharugha bolady. Al, Iranbektey aqyn janyn shynayy týsinip, Alatauday aghasyn ayalay bilgen azamattar ol kezde tym az bolghany kisini kýizeltedi. Sondyqtan da aqyn jalghyzdyqtan emes, týsinbeushilikten qajydy. «Kezip ketkim keledi keng dalany, kerbestisin bireuding úrlap alyp» dep alasúrghan aqyn, «qazaqtyng jigitinen jibi týzu dos taba almaghanda» Farizany izdedi, Farizalar da kómeyine tyghylghan ashy shyndyqty ashyp aitugha dәrmeni jetpey túrghasyn aqyn shiryqty. Ah dese auzynan aq jalyn atylyp, keyde jalynmen qosa araqtyng iysi mýnk ete týsetin boldy.

Qyl qysqasy, Múqaghaly Maqataev araq-sharapty danghaza, dyr-du ýshin tútynghan joq, eng әueli naghyz adamdy izdedi, sosyn sol adamnyng boyynan aqiqat dәmetti. Bәri de bolmaghasyn, «ómir degen ózim ekem, men ekem» dep barsha qúbylsty miynda ghana qorytyp, ashy sugha ashy shyndyqty basytqy etip, ólenimen ghana onasha qalghandy jón kórdi.

Sol jolda janyn da tәrk etti. Búl túrghyda ol qazaq óleni ýshin ólimning ózimen betpe-bet kelgen batyr túlgha sol eren batyrlyq pen aqiyq aqyndyq Múqaghaly esimin anyzgha ainaldyryp jiberdi.

AQYN JÁNE ANYZ

Men 1996 jyly tamyz aiynda Almatyda boldym. Óner adamdarynyng birazymen didarlasyp tanystyq. Kózi tiri, kórnekti aqyn-jazushylarmen dәmdes bolyp, kónil kókjiyegin keneytip, mereyge merey ýstep oraldyq. Múqaghalidyng túrghan ýiine baryp, aqyn aruaghyna ishtey taghyzym ettik. Tirliginde syy kórmegen esil er turaly әngime-anyz biyik minbelerden góri ot basy men shaghyn basqosularda, kenselerden góri kóshe boylarynda kóp aitylady eken.

Ghafiz Esimov degen opera әnshisi maghan mynaday bir qyzyqty әngimening tiyegin aghytqan edi:

– Múqanmen men de dos bop óttim, – deydi Ghafiyz, – birde Abay atyndaghy opera-balet teatrynyng janymen enistep kele jatyr edim, Múqannyng qonyr dauysy qúlaghyma keldi. Jay emes, ólendetip kele jatyr. «Ey bauyrym túra túr, ana túrghan teatr. Sәl saltanat qúra túr, bir rumka qúya túr» dep әzil-shyny aralasqan otty jyrymen kelip qolymdy aldy. Mynaday alyp aqynnyng ótinishin qaytyp jerge tastarsyn. Asyghys bolsam da sharuamnan keship, Múqanmen birge kafege kirdim. Álgi bir rumkamyz bir kýnge jalghasty. Kóptegen syrlar aitylyp, jyrlar oqyldy. Ol kezde Múqannyng jany da, tәni de auyryp jýrgen shaghy edi. Marqúm ala kónil dostarynan jýregi shaylyghyp, jalghyzdyqtan jabyghyp jýrgen de synayly...

– Taghy bir qyzyghyn aityp bereyin, – deydi Ghafiyz, – osyndaghy Qyzdar instiutynyng aldymen bir tobymyz ótip bara jattyq. Shyjyghan ystyq. Qyzdar jataqhanasynyng terezesinen tómen qaray ilingen әlem-jәlem ish kiyimder kózding jauyn alady.

– Múqa, qalamynyz quatty ekenin bilemiz, tapbermeniz qalay eken kórelikshi? – dedi әldebireu managhy trusilardy (dambal) núsqap, Múqaghaly da irkilgen joq:

Áy, trusilar, trusilar,

Kýnge qarap túrsyndar.

Týnde ne is bolghanyn,

Aytpaysyndar, qusyndar! – dep qarap túr. Biz shyn aqynnyng sóz tapqyshtyghyna taghy da tang bolystyq, anayylyqtan aulaq, jenil әjuasy da joq emes osynday útqyr shumaqtar Múqaghalida kóp-aq. Qaysy birin aitayyn, qayran, Múqang Han Tәnirding Múzbalaq qyrany edi ghoy, – dep Ghafang aldyndaghy syragha qol sozdy.

Búl oryn Abay atyndaghy teatrdan týse beristegi syrahananyng aldy bolatyn. Alamysh-alamysh kýndigi bar dóngelek ýstelderge әrkim kelip jayghasyp, shólin basyp attanyp jatyr.

Bir kezde shashy buryl tartqan, kelisti qazaq jigiti bizge qos qolyn ala jýgirdi. Ghafizdy tanidy eken. Aman-sәlemnen keyin bógelgen joq:

– Múqaghalidy úmytpaghan ekensinder ghoy, endeshe, men senderge Múqannyng eshkim estimegen bir ólenin oqyp bereyin. Alayda, aqysy jýz gram vodka, – dedi. Sóitti de sudyratyp jatqa aita jóneldi. Rasynda Múqaghalidyng óleng ýlgisi. Men jazyp alayyn dep edim, Ghafang onshalyq ynta tanytpady. Sonymen jigitti razy qyldyq ta jolgha saldyq. Sonynan Ghafizdyng aituynsha, managhy azamat kezinde kóp-kórim kino akteri bolghan eken, birneshe filimning bas rolin da oinaghan deydi. Juyqtan beri «jútqysh» degen qalpaqqa da ie bolghan kórinedi.

Al, belgili әnshi-kompozitor Eskendir Hasanghaliyev Múqaghaly jyrlaryna birneshe tartymdy әnder jazghan eken. Ol әnderdi de Eskendirding óz auzynan estip, shynayy óner tuyndysyna odan sayyn bas úrghanymyz bar.

– Múqaghaly jyrlary túnyp túrghan әn ghoy, shirkin, kezinde eskermegen ekenbiz, aruaq ózi keshirsin, – dep Eskendir de kesh te bolsa imanyn ýiirip otyr.

Eng qyzyghy, Múqaghaly da әlige deyin alynbaghan qúny barday aqynnyng esimi atalsa tyjyrynyp, qaraday qyzghanyshy qozyp, tiri jýrgenin búldaghysy keletin pendeler de joq emes eken. Olar tipti jay adamdar emes, aqyn-jazushy, ziyaly qauym arasynan arakidik boy kórsetip qalghanyna da kuә boldyq.

Men búlardy nege aityp otyrmyn? Endi osyghan toqtalayyn.

Kózi tirisinde-aq tauday túrqymen, tentek qúlqymen, әsirese, qarapayym da qauqarly jyrlarymen tughan halqyna únay bastaghan Múqaghaly kózi júmylghan song da sandaghan anyz-әngimelerge arqau bop jýre berdi.

Anyzgha ainalghan adam turaly bireu alay, bireu bylay degenmen, әngimening tetigi aqynnyng asqaq obrazyn jasauda ekeni ras. Óitkeni aqyn turaly alyp-qashpa daqpyrttar ar men aqiqat elegimen ekshelgende týsip qalyp, esesine kirshiksiz, adal aqyn ortamyzgha oraldy. Túrmysta túralaghan, jalghyzdyqtan jabyqqan, kónil-kýii astan-kesten. Aqyn taghdyry onyng otty da ómirsheng jyrlarymen sharpysqanda kóz úyaltar kýshti shúghylagha ainalyp, bizdi (tabynushylardy) әldebir ghayyptyng kýshimen jerden lyp kóterip, kenistikke qaray alyp úshatyny bar.

Endeshe, osynau qúdiretti jyrdyng avtory Múqaghaly bolsa, onyng anyzgha ainalmasyna әdisi de joq edi.

Janaghy Ghafiz tolghaghan әngimeler de osynyng dәleli. Al, osynday ýzdik-ýzdik syrlardy Múqaghaly jyrlarymen úshtastyryp oilasanyz, aqynnyng býkil sanaly ghúmyry bir ghana poema sekildi elesteydi. Aqyn ózi de sol poemany jatpay-túrmay jyrlaumen ótti.

Bir joly tang sәride kóshe boylap ketip bara jatqan úly Múhtar Áuezovti kórip qalady. Osy oqigha turaly Ramazan Toqtarovtyng essesinde mynaday dialogtar bar:

– Mening qúlaghyma Múqannyng jýregining dýrsili estilip bara jatqan sekildi boldy.

– Sol turaly jazbadyng ba, dayyn túrghan óleng ghoy?

– Bolady, biraq jasandy shygha ma dep qoryqtym.

– Nege?

– Bilmeymin, óleng – mening qasiretim. Ol – meniki, ishten búlqynyp ózi tuady.

– Bәri bir oghan ózekti bir nәrseni arqau etuing kerek qoy.

– Joq... tang atpay tósegimnen atyp týregep, jazu ýstelime jýgiremin. Dәl sol sәtke sheyin ne tuaryn, ollahi, ózim de bilmeymin. Keshe nege renjidim? Áytpese, kimdi renjittim? Óne boyymdy tolqytyp, bir súmdyq diril biylep túrghany nesi? Sosyn baryp kózime naqty obekti elesteuge ainalady. Men soghan qarap aryzdanamyn. Boyyma keshe kýnimen jinaghan әl-auqat, shabyt sol arada beymәlim úiqas bolyp tógiledi. Býgin tanda dýniyege qúdiret óleng kelgenimen eshkimning júmysy joq. «Qalypqa týs, júrttyng bәri qúsap jýr» deydi. «Qalypqa týsken aqyn –  tabytta jatqan ólik».

Mine, osydan-aq «Aqynda kie bolady» deytin halyq nanymyna ilanbasqa sharang joq. Mýmkin, ol kie kim kóringenge dary bermeytin de shyghar.

Jalpy aqyn taghdyryna ortaqtasyp, ony týsinuge tyrysqandar tym az bolghan. Sol azdyng ózi de uaqyt aldynda әlsizdik etkeni belgili. Sodan baryp aqyn menireu dýniyeni ýnsiz kýide elestetedi:

Bәri de ýnsiz,

Ýnsiz aspan, ýnsiz jer.

Ýnsiz orman, ýnsiz taular, ýnsiz kól.

Men de ýnsizbin, dәrmenim joq kýrsiner.

Ýnisiz keude...

Ýnsiz jýrek dýrsilder.

Bәri de ýnsiz...

Bәrinde bir súraq bar.

Ýnsiz auyl.

Ýnsiz janyp túr ottar.

Ýnsiz zirat úiyqtap ýnsiz qyratta,

Ýnsiz aghyp bara jatyr búlaqtar.

Nege ýnsiz?!

Ne kóringen búl mangha?

Ýnsiz kórde ýnsiz tirlik tynghan ba?

... Bir mashina ýnsiz anyz ýstimen,

Ýnsiz zulap bara jatyr qyrmangha...

Osynday ýnsizdikti sezinu ýshin ýlken jýrek pen elden erek sezimtaldiq, oghan qosa asqan aqyndyq shabyt kerek.

Qym-quyt qiyal men iydeyalar sonynda jýretin adam ýshin ómirding kýlbettengen kýibeni tiyn ghúrly kórinbeydi. Ol qashan da ruhany azyqpen әldenip, kýiinish, sýiinishin kórkem shyndyqpen úshtastyrugha úmtylady. Sondyqtan da bylayghy tyrbanghan pysyqtar men tonmoyyn toghysharlar aqyngha әdeyi esirkey til qatyp, onyng túralaghan túrmysyn betine basyp, sol arqyly asqaqtap bara jatqan aqyn abyroyyn alasartpaq bolady. Al, aqyn tym aq kónil, «adamdy jaqsy kórmey týsinbeysin, jek kórushilikting ózi týsinbeushilikten tuady» deydi. Múnday «tas atqangha as atqan» darqandyq tek Múqaghaly sekildi tabighattyng tól úrpaghyna ghana jarasatyn qúlyq.

Ákim saylanady, jaralmaydy. Al, aqyn saylanbaydy, jaralady. Búl jóninde aqynnyng «qaytesin, soryma aqyn bolyp jaraldym, bolmasa iyghyma shybyn qondyrmas edim»  degen ishki búlqynysy jaratylystan quatty eshtemening joqtyghyn eskertkendey.

1996 jyly aqyn birer kónildesimen birge Shonjy degen jerge seyildey barady. Onda da aqyn zor qúrmetke bólenedi. Kezekti bir otbasynda shay iship otyrghanda, esikten bir nәrse jalp etip kirip, maldas qúryp otyrghan Múqaghalidyng tura aldyna kelip qúlaydy.

– Oi, mynau ýki ghoy? Ýki! Ýki! – dep shulasady otyrghandar. Qazaqtyng «ýki kórgendey boldy» degen sózi osyndaydan shyqsa kerek.

– Adasyp kirgen-au! – deydi ýy iyesi.

– Ol adasqan joq, әdeyi izdep kirdi, –  deydi Múqaghali, – qarandarshy, kisiden qoryqpaydy, sәby ghoy búl da.

Ýki – qasiyetti qús. Onyng qanatyn shoshymas ýshin jas balanyng besigine baylap, ne aruaghy assyn dep aqynnyng bórkine taghady. Ataqty Ýkili Ybyraydyng esimi osyghan aiqyn mysal. Sonda kýndiz úshqan ýki qaydan keldi eken? Álde Múqaghaly syndy siyrek túlghanyng tylsym tústaryn dittegeli jýr me eken? Qalay desek te, ónerding óz adamy bolady, ol әldebir qoghamdyq jýiening qolqanaty bola almaydy. Qaryn men darynnyng aiyrmasy jer men kóktey. Keshegi tisin shúqy túryp búiyra sóileuge jatylghandar aqyndy qolqanat qylugha úrynyp ta kórdi. Ar men aqiqattan somdalghan talantty túlgha oghan maqúl bola qoymady. Olar ýstelin qúshaqtap úiqyly-oyau otyrghanda, aqyn óz otyna ózi órtenip, tynymsyz izdenis jolynda jýrdi. Olar jasandy jinalystarda ótirik kópirip túrghanda, aqyn aqiqattyng auylyn izdep tentiredi. Olar qolpash-qoshametke mas bolyp, jemis shyrynyn iship otyrghanda, aqyn ashy sumen zaryghyn basty.

Janaghy aqyn ólenin jatqa soqqan akter jigit, nemese onymen dәmdes, tilektes bolghan әnshi aghalar Múqaghaly turaly әngimeni onymen dogharmasy shyn. Sóitip, birden-birge qúbylyp jetken qisyny qyzyqty-hikayattar bylayghy jalpaq әlemge anyz bolyp taramasyna kim kepil?!

Halqyna únaghan, halqy basyna kótergen aqyndy eshkim de múqata almaydy. Búl tústa әkim de bir, aqyn da bir. Biraq otyrghan taqtary basqasha, biri sayqal sayasattyng demeuimen súmpayylyqtyng san týrin iske qosyp, óldim-taldym degende qúiryghy taq iyiskese, biri halqynyng múnyn múndap, joghyn joqtap, kiyeli jyrlarymen barsha jýrekke jol tauyp baryp óz biyigine qonyp otyr. Ákimning endigi armany taqtan qúlamau bolsa, aqynda arman joq, óitkeni ol halyq jýreginen mәngilik oryn alghan edi.

«Jazylar estelikter men turaly» dep aqynnyng ózi aitqanynday, Múqaghaly turaly az jazylghan joq. Hatqa týskeninen tys auyzeki aitylyp jýrgen әngimeler qanshama?!

Úly túlghany anyzgha ainaldyrghan halyq onyng aqiqatyn da aita bileri sózsiz. Aytyp ta keledi. Óitkeni anyzdyng astarynda aqiqat jatyr.

AQYN JÁNE AQIQAT

Múqaghalidyng «júrttyng bәri shyndyqtan qorqady» degen bir auyz sózi әldebir dananyng «eshkim de ózi turaly tolyq shyndyqty moyyndaghysy kelmeydi» degen qanatty tújyrymmen tamyrlas keledi. Osy tújyrymdardy taratyp bayymdau ýshin eng әueli shyndyqty shiyrlap baryp, sonan song aqiqatyn aitqan maqúl.

Shyndyq pen aqiqat egiz úghym. Shyndyq qaqpaygha úshyraghan jerde aqiqattan auyz ashu mýmkin emes. «Bir auyz ótirigi joq, shynshyl adam» degendi kóp aitamyz. Sol adamdy ónege tútugha qúlshynamyz. Alayda, sonyng ózi shyndyqtyng shyrayyn paydalanyp, ótirigin býrkemelep jýrgenin bile bermeymiz.

Óitkeni myna jalghanda adamnan ótken qu ayaq, qúbylmaly maqúlyq joq. Adam balasy ebin tapsa qúdaydy da qúryqtaghysy keledi. Bir iyqta saytany, bir iyqta perishtesi bar pende balasy kóbinde kóp saytangha qúlaq asatyny ókinishti. Biraq jan bagham degen kisige shyndyqtyng keregi de shamaly. Al, ótirik tarazynyng tasyna ainalyp ketse sorynnyng qaynaghany sonda. Shýkir, shyndyq izdep sharq úrghan azamattardyng asqaq dauysy qashan da ótirikting zәre-qútyn qashyryp keledi. Ghylym men ghúrapilyqtyng teke tiresi bolsyn, óner adamdaryn elekten ótkizude bolsyn, shyndyqqa jýginip, aqiqatqa alaqan jaymay is tynbaydy. Sol aqiqattar kóbinde biyik minbelerden emes, qarapayym halyq jaghynan aitylady. Halyqtyng ózi jeke adamdardan qúralatynyn eskersek, bir adam bir auyzdan shyn sóilese, alyp aqiqatty taqqa shygharugha bolushy edi. Onday boldy da. Ne bir dýbiri jer jarghan ondy oqighalar da bir adam bastaghanymen kóp adam qostamasa, bәribir jenilispen tynar edi. Halyqtyng qoldauyna bólenbegen әkim qashan da dәrmensiz. Sol siyaqty halyqtyng jýregine jol tappaghan aqyn da beyshara. Osynyng bәrine bir ghana ólshem – aqiqat. Dey túrghanmen, aqiqattyng auyly tym alysta. Aynala qorshaghan orta, tabighat pen jaratylysty nu ormangha balasaq, onyng arasyn adamzat atty qos ayaqty maqúlyq kezip jýr. Olar ótirikti shekten tys paydalanyp, shyndyqty oqshaulandyryp aldy. Sodan baryp shynyn aitqan aqynnan «qúbyjyq» kórgendey qashatyn boldy. Ony óz toptaryna qosqysy kelmey, «mynau birdemeni býldiredi» dep múqatugha deyin bardy. Qolynda biyligi barlar arghymaqty arbagha jekkisi kelip, biyshigin ýiirip baqty. Álgi suayttar sahnagha art-artynan kóterilip, óner turaly, óleng turaly bilermensip sóilep jatty. Endigi kezekte saylanghan «jýldegerler» syilyq tórine qaray bettey bastady... Aqyn tóze almady, tysqa shyghyp, kóshe shamdaryna tesile qarap úzaq túrdy da, sәulege suarghan qos janaryn bylayghy búrma kóshelerding qaranghy qaltarystaryna qadaghan kýii «aqiqat – aqiyrette eken ghoy» dep týidi. Sóitti de «Mosart janazasyn» kýbirlep oqy bastady.

Bizder – jetimdermiz, jetimdermiz!

...

Men qylt etkendi әsirelep shalqyma jazyp otyrghan joqpyn. Endeshe, sózimiz nanymdy bolu ýshin Qoghabay Sәrsekeevting «Áliptemeler» atty estelik jazbalarynan ýzik-ýzik mysaldar keltireyik:

– 1974 jyldyng mamyr aiy-tyn, – deydi Sәrsekeev, –  «Qazaq әdebiyeti» gazetining 40 jyldyq toyy boldy, Jazushylar odaghynyng zalynda. Júrttyng siltidey tynyp qalghan bir sәti edi. Minbege respublika Joghary Soveti prezidiumining tóraghasy Niyazbekóv kóterile bergen... Kenet zaldyng esigi tosynnan aiqara júlqy ashyldy. Múqaghaly Maqataev. Enseli, engezerdey qalpy... tosylyp túr. Ne ilgeri, ne keyin attamaydy.

Niyazbekov sózin endi bastay bergende Múqaghaly Maqataev:

– Pah, pah! – dedi ózine tәn zor dauyspen prezidiumdi qolymen núsqay, – ónsheng shirikterding qatar-qatar tiziluin! Osy sózdi aituy múng eken, toruyldap jýrgen әldeqanday jigitter sau ete qalyp, aqyndy tysqa qaray sýirey jóneldi. Men de búlardyng sonynan jýgire shyqtym...

– Bar, aida, baryndar! – dep bizdi syrtqa shygharyp jiberdi.

– Qyztalaq! Ónkey jaghympazdar! – dedi Múqan, – jә, ózing bir jinalysshyl bolmasang netti?! Biz ketken song ol zalda ne mәn qaldy ghoy deysin, tәiiri, odan da jýr, joghary órlep qaytayyq!

– Múqa-au, meni qazir izdep qalady ghoy, men shynynda býgingi toydyng jauapty adamy edim. Úyat bolar, men úzamayyn.

– Pah, pah! Qolynda qalamy bar adamgha búl jaraspaytyn qylyq! Odan da meni tynda!

Bizder – jetimdermiz, jetimdermiz,

Aqpannyng ayaz qardyng ótindemiz,

Myna sarang ómirden saugha súrap,

Tirshilikting mazasyn ketirgemiz, – dep taqpaqtay jóneldi.

– Al, endi sen, jauapty bala, jinalysyna bar, – dep ol ilgeri jýre berdi de, kenet jalt búryldy. Maghan qaray qolyn shoshaytyp, – әi, bala, – dedi.

Bir adam ólse, bir júldyz qosa sónedi,

Bir kezde bireu, osylay maghan dep edi.

Esimde әli bireuding bylay degeni:

Bir adam tusa, bir júldyz birge keledi.

Senbeseng senbe, osyghan әiteu men senem,

Qúlazyp qalam, bir júldyz aghyp sónse men.

Nesi bar onyn-ayyp pa adam taghdyryn,

Býkil ghalamnyng biyiktigimen ólshegen? –  dep aqyn qaranghygha sýngip, úzay berdi...

Mine, osy әngimening ózinde shyndyq pen ótiriktin, ayarlyq pen aqiqattyng bitispes tartysy jatyr.

Múnday mereyli toylar men bas qosularda Múqaghaligha qaraghanda belgili aqyn Toqash Berdiyarovtyng joly bolghan. Ol esikten qaghylmay-aq sahnagha kóterilip aitaryn aityp salghan. Búghan nanbasanyz, taghy da sol Qoghabaydyng «Toqash» atty shaghyn estelik jazbasynan mysal keltireyik:

«...Jazushylar odaghynyng birinshi hatshysy bolyp Ády Shәripov kelgen kez. Jinalys bolady dep habarlady, jinaldyq. Jinalys taqyryby –  «Vetnamdaghy soghysqa qarsylyghymyzdy bildirip, anyghyn aiyptau» eken.

Is-mis joq minbege kóterilgen Toqan, zalgha qarap túryp alsyn.

– Endi qashan, birdeme desenshi, – degen zaldan ýnder estildi. Toqang «saspa» degendey qolyn kóterdi. Sodan әlden uaqytta:

– Soghys bolsa eken! – degeni.

Ády Shәripov janylys estidim be degendey «au, mynau ne deydi», dep ornynan túrdy. Zaldan dauystar estildi:

– Áy, Toqash, qoy, týs minbeden.

Sәl ýnsizdikten son:

– Men soghys bolsa eken dep túrmyn! – dedi Toqash sózin nygharlay.

– Nege, nege? – dedi Ádekeng ejiktey, kózi alayyp. Álden uaqytta Toqash:

– Osy zalda atatyn adamdarym bar edi! – dedi de minbeden týsip, jay basyp, jinalystan shyghyp jýre berdi.

Mine, әigili Múqaghaly men belgili Toqashtyng osynday da keshirmeleri bolghan.

Onyng ýstine Múqang men Toqang jaqyn aralasyp ótken aqyndar. Olar ózara nelerdi sóz etti, qanday jýiege jyghylyp, qanday kiyege bas úrdy, búl jaghy qazirge júmbaq. Degenmen ónerdegi maydandary bir bolghangha úqsaydy.

Sonda Múqaghalidyng «shirikteri» men Toqashtyng «atatyn adamdary» kimder?!

Ol jalpylyq sipat almasa kerek. Negizi ónerge ótirik kelip, ólermendikpen tasy órge domalap, endigi jerde aram niyeti qabyndap, talantty túlghalargha tizesin batyra bastaghan toghyshar tobyrlar bolsa kerek.

Olardyng sybyrlaghanynda shyndyq, aiqaylaghanynda aqiqat bar bolyp túrghan dәuirde ótirikting órti eng әueli óner adamdarynyng ózegin órteytini bar. Sol jalaqtaghan órtting ortasynda jankeshti ghúmyr keshken Múqaghaly múnyn eshkim de týsinbeydi, týsingisi kelmedi, al, týsingenderding ózi aqyngha arasha týse almady.

Osyndayda myna bir qazaqy qaljyng eske oralady. Bireu:

– Aqiqat iyiledi, synbaydy, – dese kerek. Sonda ekinshisi:

– IYilip túryp alsa qaytemiz? – degen eken.

Sol siyaqty, Múqaghaly ózi janynday sýigen ómirden jarytyp meyirim kóre almady. Bir iyilgeni 45 jylgha sozylghan aqiqat aqyndy әdeyi ansaudyn, sarylghan saghynyshtyn, túralaghan túrmystyng sarpaldanyna aidap salyp, sonynda Maqataevtay úly túlghany qoladan qúiyp shyqqan tәrizdi.

Aqyn bolyp tuylyp, aqiqatyn aitpau ólimmen bara-bar. «Aytyp ótken aqynda arman bar ma, jýregining týbine kir jasyrmay» degen Múqaghaly ómirde de, ónerde de ashyghyn aityp, aqtarylyp ótken aqyn, ol qashan da ózindegi mindi jasyryp-jabugha úrynbaghan. Ony ol kóldeneng kózden búrynyraq bilgen. Barsha adam balasyn sýie bilgen ol aqyndardyng qataryn bereke-birlikke shaqyrudy úmytpaghan. Aqyn atty tabighat týlegin shenberden shyghyp shep búzugha nasihattaghan.

Aqyndy aqyn oyatpasa bolmaydy,

Aqyndy aqyn tayaqtasa, sol qayghy.

Aqyndy aqyn sýiemese bolmaydy,

Aqyndy aqyn kýielese, sol qayghy, – dep aqyndyq ardy taza saqtaugha ýndegen.

Jalpy aqiqat degen úghym әdildiktin, pәktiktin, shyndyqtyng biregey jiyntyghy.

«Eshkim de ózi turaly aitylghan tolyq shyndyqty moyyndaghysy kelmeydi» degen dana tújyrymdy endi bir dana teriske shygharyp jatsa, oghan tandanudyng qajeti joq. Búl toytarysty Múqaghaly ghana aita bildi. Ol ózgeni nandyru ýshin ózin borshalaudyng kerektigin kim-kimnen de tereng úghyndy. Shyndyqty aityp, shym batyp joghalghan ghúmyrdyng bir sәtining ózi ótirikpen jan saqtaghan úzaq ghúmyrdan әldeqayda qymbatqa týsetinin aqyn jaqsy bildi. Ózi de sonday ghúmyrdyng ónegesi bola bildi. Búl sózimizdi tiyanaqtau ýshin taghy da aqyn lebizine jýgingen abzal.

Aqynnyng zayyby Lashyn Ázimjanova «Ómirlik syrlasym» atty esteliginde bylay dep jazady:

«Bir kýni, jaz aiynyng bir keshinde Múqaghaly ýige keldi de sheshinip, juynyp jatyp qaldy...Biraz uaqyt ótken song bólmege kirsem, oyau jatyr eken.

– Ei, Lashyn, beri kel, qolyna qaghaz, qalam al! Sóit te jaz! Erteng kesh bolady, – dep asyqtyrdy.

– Al, ne jaz deysin, men dayynmyn, – dedim.

– ...Keshegi ótken er Múqaghalidyng aqymaqtyghyn bir poez tartyp jýre almaytyn. Darqandyghy sonsha, qaltasyna eki som týsse, araq satyp alsam ba eken, at satyp alsam ba eken dep býkil Almatyny sýzip shyghatyn, qaltasyndaghy eki-aq som ekeninde júmysy bolmaytyn, beybaqtyng aramdyghy joq, aqymaqtyghy sonday, ózi iship jýrgen araqtyng da baghasyn bilmey dýniyeden ótti. Álgi bizding ýidegi balalardyng әkesi, zamanynda armanyna jetpegen kisi edi. Áy, bir esek, hayuan edi. Hayuandyghy sonday, ózin-ózi syilamay ótti. Onyng auyrmaytyn jeri joq, On týrli auruy bolushy edi, bayqústyn, – dep sózin ayaqtady da, – osyny bir jerge tyghyp qoy, – dedi. Men búl qaghazdy ózining jazu ýstelining tartpasyna salyp qoyyp tósekke qarasam, sol eki ortada úiyqtap ketipti. Osy qaghazdy 1973 jyly 28 sәuirde jazdyrghan eken marqúm. Óstip jýrip dýniyeden ketedi dep kim oilaghan. Sol kezde oiynda bir kýdikting bolghany anyq».

Aqyn osylaysha ózin-ózi jerden alyp, jerge salghanda neden útyp otyr? Ol shyndyqtan útty, aqiqatyn aita bildi. Jaryq dýniyening ózi qylghanyn ózine qaytaryp berdi. Oghan bola aqyn bedeli alasarghan joq. Onyng esesine «ózi turaly tolyq shyndyqty» qalay moyyndaudyng ónegesine ainalyp ketti. Sodan baryp aqyn turaly dabyra-daqpyrtty oidyryp shygharugha úrynghan pysyqtar men qyzylkózderding kómeyine qúm qúiyldy. Ótirik sayasattyng jandayshaby bolugha jaraghanymen, týpting týbinde ónerge óktemdik ete almaydy. Ólmes ólendi daraboz daryndar ghana jaza alady. Al, daryn iyesining jeke basy qalyptasqan qoghamdyq jýiemen iydeologiyanyng shyrmauynda bolghanymen, bәribir qúryq saldyrmastay tarpandyq tanytary haq.

Demokratiyanyng demi bilinip, shyndyq shuaghy tógilip túrghan zaman bolsa, Múqaghaly da o dýniyege onshalyq asyqpas edi ghoy. Ókinishke oray, onday ómir búdan búryn da bolmaghany sekildi, búdan keyin de bolmaq emes. Tek sap altynday óner tuyndysy ghana ózining shyn túghyryna kóterile alady. Ol eng әueli bosaghadan kirip tórge ozady. Búl – zandylyq. Jaratylystyng jarghysynan tysqary nәrsening bәri jattandy, jasandy bolmaq. Sol siyaqty, minbege kóterilgenning bәri birden halyqtyng qalauymen shyqpaydy. Óitkeni ótirikke de kýn kerek. Ol da degenin istep baghady. Al, aqiqat eng songhy elek siyaqty. Onyng eleginen túsyp qalghan nәrsege endigәri jylpostyq jәrdem qyla almaydy. Osynyng bәrine ainalyp kelip halyq tórelik jasaydy.

Búl túrghyda sayasat ta, óner de halyq kónilinen shyghugha, júrtqa jaghugha qúlshynady. Biraq tәsilderi úqsamaydy.

Múqaghalidyng múny da, ansaghan aqiqaty da osy arada toghysady. Qalay desek te, aqiqat aqyn jaqta qaldy. Óitkeni Múqaliday qúlaqkesti qúlyna aqiqat-ananyng jaqtas bolmaugha sharasy joq edi. Toq eterin aitsaq: aqyn men aqiqat mәngilikke qauyshty. Múqaghaly talanty moyyndaldy. Búl әlde bir ýkimetting emes, jalpy qarapayym halyqtyng sheshimi.

Balapan Rabatov,

Beyjing ortalyq radiosynyng diktory

Avtor turaly anyqtama:

Balapan Áripjanúly Rabatov – Qytaydyng Beyjing qalasynda túratyn qazaq qalamgeri. Sondaghy ortalyq  radionyng diktory. Sonymen qosa әdeby sazdy habarlar qyzmetining diyrektory. Aqyn, audarmashy, prozashy, kampozitor-әnshi, bylaysha aitqanda, segiz qyrly, bir syrly, órt minezdi, mәrt jýrekti azamat. Nasihaty bolyp jatsa, óz ortasynyng anyzy bolugha layyq túlgha. Ony M. Maqataev jayynda jazghan esse-rekviyeminen da, ólenderinen de bayqaugha bolady.  Ásirese, el men jer dep soqqan jýregi «aqqudyng qanatyna jazylghan jyrday» elge degen saghynyshy qanday desenizshi. Maqataev turaly esse-rekviyemi da osynday saghynyshtan tughanday әser beredi. Almaty men Hantәnirining arasynda Aspan tauda qalyqtaghan aqyn qiyaly kәduelgi ýirenshikti oilargha qamalyp qalmaydy. Uaqyt pen kenistikti attap ótip, erkin oi, úshqyr sezimdermen astasyp jatady. Rabatov turaly jazushy, ssenarist Jýsipbek Qorghasbekúly «Balapan Rabatov maqalany da óleng qúsatyp jazady eken» dese, jazushy, esstet, synshy Túrsynjan Shapay «Rabatovtyng Múqaghaly turaly esse-rekviyemi biraz erterekte jazylghanyna qaramastan qazirgi bizding jas, jana oqyrmandargha jaqyn kórkem dýnie sekildi oqylady eken» deydi. Keshegi HH ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynyng basynda osydan otyz jylday búryn Balapan Rabatovtyng úly Múqang (M. Maqataev) turaly ne jazghanyn birge oqynyz, mәrtebeli oqyrman.

Serjan Sәrsenbayúly, әdebiyet synshysy

Abai.kz