Basy: Kódek aqyn Qytayda

Jalghasy: Kódekting Toghyztaraugha sapary

Jalghasy:

Osynda bir júmaday ayaldap, basy keshegi kýni Kenes odaghyndaghy Aljannyng bolysy bolghan Razaqqa aman-sәlem jasap, endigi bet betalysty Kýneske búrdyq. Kókenning әuelgi oiy da osy bolatyn. Maghan:

– Qyzaydyng kindikti, nu jeri Kýnes desedi. Onda Sasan degen aruaqty by ótipti. Baylyghyna Saltanaty say degendi de estiymiz. Ayttyng Túrlyqojasynan, Qyzylbórikting Ersarysynan qalay eken kórsek. Taghy bir jaghynan, Tanjaryq deytin aqyn jigit ana jyldary Qúsyq naghashylaryna baryp kóp jýrgen, Albangha balday batyp, suday singen edi. Sol azamat Qoydymmen aitysypty, oghan da jolyghayyq, – dedi.

Búl sapargha Kókenning osy sózi bastaushy boldy. Onda barghan song әueli týsetin adamdardy, olardyng qonystaryna deyin búryn barghandardan әbden bilip alghan eken. Bireui – Alpysbay zәngi. Alghany aittyng qyzy. Endi bireui Taldydaghy H zәngi. Búl da aittan qyz alypty.

Toghyztaraudyng Shashysynan shyqqan kýni H-ting ýiine qonyp, qayta ainalghanda keletin boldyq ta ilgeri kettik. Búl H zәngining atyn sol әngime ýstinde Ádilbay aitqan edi. Esten kóterilip ketipti. Alpysbaygha bara jatyp Shapqynyng Aqózeninde otyrghan Sasan auylyna búryldyq.

Bireulerden Maqsútty súrap edik, ol kisini: «Daghyty asuynda jýr, jaqynan beri ýiinde joq» dedi. Sodan song ol adamnan súrap-bilgen song Jәiirbek manpannyng ýiine týstik. Atymyzdy alasalau kelgen qara jigit ústady. Ýige sәlem berip kirdik. Esikten kirgende onjaqta aghash tósek bar eken. Jәiirbek manpang soghan arqasyn bere otyrypty. Tórdegi birneshe adammen әngimelesip otyr eken. Esikten sәlem bergen bizge bir qarady da sәlemimizdi selqostau aldy. Baryp biz tórdegi adamdardyng ayaq jaghynan oryn aldyq. Ol bizge: «Ne qylghan adamsyndar» degendey taghy bir qarady. Kókeng kelgen jaydy basalqy, jay otyryp aityp keldi de: «Qysqasy sizdermen tanysayyq, bileyik, kóreyik dep keldik», – dep edi. Mampang ystyq yqylas kórsetpedi. «Búl qalay?» degendey Kókeng maghan qarap edi, men esik jaqty kórsetip ymdadym. Múnym: «Keteyik» degenim bolatyn. Sonan song ornymyzdan túryp syrtqa bettedik, atqa keldik. Álgi alasa boyly qara jigit bizden ozyp baryp atty sheshti de Kókene qarap:

– Siz osy Kódek aqyn emessiz be? – dedi kýlimsirep.

– IYә, – dedi Kókeng oghan. «Meni qalay tanidy» degendey tanyrqap qarap.

– Búl kisining minezi osynday, renjimeniz, – dedi.

Auyldan úzap shyqqanda artymyzdan «toqtashy, toqta!» dep bireu qúiyn-perin bolyp shauyp jetti. Dәl bir jayau jýrgirip kelgen kisishe alqynyp:

– Oi, artqa qaytatyn boldynyzdar, – deydi.

– Nege?

– Manpang sizderdi shaqyrady.

– Ne dep.

– Jana sizding Kódek aqyn ekeninizdi bilmey qalypty. Men ol kisige sizding jayynyzdy aitqan song shaqyryp kel dedi.

– Sol ma?

– Sol.

– Sol bolsa biz qaytyp barmaymyz. Atasynyng aruaghyn estip tanysyp, biliseyik dep kelsek, múnyki ne qylyq? – dedi Kókeng kýrenitip, – Biraq saghan raqmet, iman jýzdi bala ekensin, sen renjime, qaraghym qayta ghoy, – dedi.

– Múndayda búrylatyn Kókeng be, jýrdi de ketti. Biraq jigit qalatyn emes,

– Barmasanyzdar menen kóredi ghoy. Jýrinizshy aqyn agha! – deydi jalbarynyp. Aqyry jigitting kónili dedi ghoy deymin, Kóken:

– Bolady. Tiling qalmasyn, qaraghym, – dep atynyng basyn keri búrdy.

Biz qayta kelgende Jәiirbek syrtta túr eken. Attan týsken bizdi ýiine bastady.

– Baghana, jolyng bolghyrlar, jónderindi aitsandar bolmay ma, osydan biraz jerde bir aqyn qatyn bar edi, aldyryp sonymen aitystyratyn edik qoy, – dedi. Qarqyldap kýlip. Shay keldi. Shay iship otyrghanda:

– Qap! – dedi, әlde nege ókingen kisishe – әlgi qatyndy alghyzsaq bolghanday eken, tamashasyn kóretin!

«Qap!» degende bәrimiz jalt qarasqamyz. Onyng jayyn bilgen song ýndemey jayymyzgha otyra berdik. Sonan bir kezde:

– Áy, sol qatyn bar ma eken deshi, – dedi әlgi jigitke qarap.

– Joq, tórkinine ketse kerek.

– Tórkini kim eken?

– Bilmedim.

– Tórkini kim ghoy deysin, ne Matay, ne Alban shyghar!

– Bilmedim.

– Sening bilgening kimge dәri?

– ...

– Eng bolmasa әlgi Tanjaryqtyng bolmaghanyn qarashy! Osynda Tanjaryq degen aqyn bar. Sol bolsa da bola beretin edi. Ony sender bilesinder me? Ol bolsa bәrin ólenge qosyp aitushy edi.

Ette keldi. Tamaqtanyp keshinde sol ýide eru bolyp ertesi auyldan shygha bere:

– Myna kisining әngimesi qyzyq eken, – dedim men Kókene qarap. Kókeng kýldi de:

– Ondaylar kimde joq. Bayaghyda ózimizding týglenbay osydan qansha artyq edi. Soda bolys bolghan. «Jaqsy әkening әruaghy jaman balagha qyryq jyl azyq» degen sol. «Bir bala bar – әkege jete tuady, bir bala bar – әkeden asa tuady, bir bala bar – әkeden qasha tuady», «Jamannan tughan jaqsy bar – adam aitsa nanghysyz, jaqsydan tughan jaman bar – bir ayaq asqa alghysyz» deytin atam qazaq sózi beker aitylmaghan. Ertede Úzaq aitypty degen sóz әli esimnen ketpeydi.

Birde Jәmenke men Úzaqty ardaqtap, alqaghan júrt ishinen bireu Úzatqan:

– Bizding Albanda Jәkeng (Jәmenkeni Alban eli Jәke dep ataghan) men siz ekeuinizden myqty bar ma, bolsa ol kim? – dep súrapty. Sonda Úzaq:

– E qyztalaq, Jәmenke ekeuimiz myqty bolsaq ne isimizben, ne kýshimizben myqty shygharmyz, ne «atalary sonday edi» dersinder. Menshe Albanda tuma myqty tórt jigit bar: birinshisi, Jambabadan shyqqan Sәrsenbaydyng әkesi Elshibay anqau, momyn adam edi. Bir joly býrkitin kóterip angha shyghypty. Kele jatsa aldynan bir týlki qasha jónelse kerek. Elshekeng tomaghaly býrkitin úshyryp jiberipti. Eshteneni kórmegen tomaghaly býrkit baryp aghashqa soghylyp, jemsauy jarylyp ólipti. Sol anqau Elshibaydan tuylghan Sәrsenbay aitty auzyna qaratty. Ekinshi, aghymsary Jalpetek degen kisi jylqyshy eken. Týn ishinde jylqy kýzetip jýrip bir ýiir borsyqqa kezdesedi. Sonda esine: «Borsyq adamnan kýshti bolady» deytin bireuding sózi esine týse ketedi de: «Bәtshaghar, qansha kýshing bar eken, kóreyin!» dep búghalyghyn siltep qalsa, shalma baryp borsyqtyng moynyna iline ketedi. Ýiirli borsyq tym-tyraqay bolyp jan-jaqqa qasha jónelgende әlgi borsyq tynysh túrypty, júlqynbapty. Júlqynbaghan song ózinshe: «Adamnan borsyq kýshti bolady  degen beker boldy ghoy» dep beyghamdyqqa týskende borsyq shalmany júlqy tartyp túra qashypty. Beygham túrghan Jalpetek attan auyp týsip moyny ýzilip jan beripti. Sol Jalpetekten tughan Naqysbek Albannyng jartysynan kóbin bauyrap aldy. Ýshinshi, shoghan Simtikting әkesi Saylybay saghal bau kespe úry eken. Bir kedey bayqús jalghyz siyryn Saylybay saghal úrlap ketpesin dep qara lashyq ýiding ishine bosaghagha baylap qoyyp: «Qúday, jalghyz siyrymdy Saylybay saghaldan saqta» dep jatyp qalady. Siyry qystan etti shyqqan semiz siyr syqyldy. Múny Saylybay saghal «qashan qolyma tiyer eken» dep andyp jýredi eken. Sol kýni kelip tysta túryp, әlgi sózdi estip túrady. Sol kýni әlgi kedey bayqústyng ýiine qonyp jatqan qonaq: «Áy, ana siyryng siyse sidigi shashyraydy, syrtqa baylandar» dese, «Oybay, Saylybay saghal úrlap ketedi» dep kónbepti. Sonda Saylybay saghal bir jinishke shybyqty ýshkirlep jonypty da, kiyizdi týryp jiberip shiyden ótkizip, siyrdyng shabyna týrtkileydi. Siyr bir ornynda túra almay tyqyrshypty, ýidegilerdi úiyqtatpapty. Aqyry bolmaghan song siyrdy sheship syrtqa shygharyp jiberedi. Andyp túrghan Saylybay saghal qoysyn ba, qaghypty da jónelipti. Sol Saylybay saghaldan tughan Simtik bizben ýzengi qaghysyp, iyq tiresedi. Tórtinshi, Qasan, búl mening óz tuysym. Múnyng әkesine 4-5 aighyr ýiir jylqy bitken edi. Biraq ómir boyy jylqygha bút artpay ógiz minip jýrip dýniyeden ótti. Sodan tughan Qasang mening «bolystyghymdy alayyn dep jýr» depti. «Jamanan tughan jaqsy bar – adam aitsa nanghysyz» dep osyny ait depti.

«Bismilla dep bastayyn, әueli sózding basyna» dep bastalatyn dauysta Kódek aqyn:

«...Ótip jatqan dýniye-ay,
Jaqsy-jaman barshannan.
Bir kezekte batyr bop,
Qylyshynnan qan tamghan.
Bir kezekte sheshen bop,
Jauabynnan bal tamghan.
Qataryna kelgende
Ozyp edi qaysy Alban?
Jetpis jeti jasynda
Dýniyeden qaytarda
Aqbeyitting basynan
Bir jalargha jay salghan» – dep, Simtikti әri batyr, әri sheshen, Albannan ozghan myqty etip kórsetedi.

Kókenning әngimesimen bolyp birtalay jerdi mandytyp jýrip jibergen ekenbiz. Kezdesken auyldyng shetinen kelip jón súrap edik, izdegen Alpysbayymyzdyng auyly bolyp shyqty. Ýii auyldyng bas jaghyn ala tigilgen tóbedey aq ýy eken. Ózi ótken jyly Tekes jaqqa baryp, ondaghy jegjat-júratyn, qayyn júrty bizding ait auyldaryn aralap qaytqan. Ashyq-jarqyn, er kónildi, qaljynbas, symbatty kisi bolatyn. Biz mama aghashqa at baylap jatqanda shygha kelgen ol anyryp túryp qaldy:

– Oi, mynau Kódek qoy, – dedi de moynyn búryp, – Áy, tórkining keldi, Kódek keldi! – dedi dauystap.

Biz Alpysbaymen qúshaqtasyp kórisip jatqanda tuysymyz da jetti adymday basyp. Kele-aq Kókendi bassap kóristi. Onan menimen qol berip amandasty. Kópke qalmay auyldyng shal-kempir, qatyn-qalashy basty da qaldy. Búl auylda bir aptanyng qalay ótkenin bilmey de qaldyq. Kýnesting Shapqy, Aqózen, Telghara, Aduyngen, Ýshkepter, Temirlik syqyldy jerlerin aralap, bir aptadan song qaytttyq. Barghan-túrghan jerde Kókeng elding jay-kýiin kózimen kórip, mún-zaryn qúlaghymen estidi.

Qayta qaytar jolda H zәngining ýiine kelip týstik. Búl auyl da yntymaghy-berekesi jarasqan auyl eken. Barghan kýnning ertesi ertengi shay ýstinde Zәngi Kýnesten qanday kýide qaytqanymyzdy súrady. Kókeng qolyna dombyra alyp, qashanghy әdedetinshe ynyldap otyryp dombyranyng qúlaq kýiin keltirip aldy da:

«Búl zaman bәrimizden qalghaly jýr,
Úshy – úzyn, týbi – tereng jalghany jýr.
Kelui ór, dýniyening ketui – yldiy,
Árkim-aq tirshilikke aldanyp jýr», – dep zarlay jóneldi.

Kókenning «Sasan auylyna barghanda» deytin úzaq óleni osy bolatyn. Búl ólendi Zәngi Kókenning ózine salmaq salyp jazdyryp aldy.

Qyrsyq bolghanda, әlde kimder arqyly Kýneske jetedi. Búl Maqsút Daghytydan auylyna qaytyp kelip jatqan kezi eken. «Súmdyq» habardy estip ashugha mingen Maqsút «Dereu aidap әkelinder» dep shabarman shaptyrypty. Shabarmandar (eki jigit) Zәngige ózderining Maqsút aqylaqshynyng búiryghymen Kódekti aidap әketuge kelgenin aitady. Biraq Zәngi: «Búl mening qonaghym. O zaman da, bú zaman qazaq qonaghyn basqagha ústap beretin, qorlatatyn is bolghan emes. Óitsem menen adamshylyqtyng ketkeni emes pe, el aldynda úyatqa qalmaymyn ba. Ústaghylaryng kelse auylymnan attanyp alysqa barghanda ústandar» dep shabarmandardy tiyp tastady. Búl habardy Zәngining әieli de estip Kókeng ekeuimizge aitty. Álgi eki shabarman bizden qalar emes, qayda barsaq sonda barady.

«Endi qaytu kerek?» dep daghdaryp túrghanymyzda amaldy әlgi Zәngining ózi tapty. Keshte Kókeng ekeuimizge jatyn oryndy syrtqa salghyzatyn boldy. Maghan:

– Kókenning kiyim-keshek, qorjyn-qolanyn bildirmey basyna jastap qoy.

Ana eki jigitti ýige jatqyzayyq. El úiqygha ketti-au degen kezde elge bildirmey jónelinder. Maqsútqa barsandar kóp әurege úrynasyndar, – dedi.

Keshki oryn osy boyynsha boldy. Birkezde kózim ilinip ketken eken, Kókeng býiirimnen týrtip oyatty. Attardy auyldyng jaqyn manyna qúsbaulap qoydym. Aldymen Kókenning qorjyn, er-toqymyn aparyp tastadym, onan keyin kelip óz er-toqymymdy, qorjyn-keshegimdi apardym. Kókeng atyn ózi erttedi, men óz atymdy ózim erttep ayaghyn sheshtim.

– Boldyng ba, Kóke? – dedim tómen dauyspen.

– Al endi atqa mindim, qúday jol berse kettik! Men atqa minip sipay qamshylap, taqymymdy qystym, tor atym lyp ete týsti. Kókeng de menimen teng atqa qonghan edi, jýreyin degen de aty tapyraqtady da qaldy. Sóitsem, jaryqtyq asyqqanda attyng ayaghyndaghy arqandy sheshudi úmytyp qalypty. Dereu qarghyp týstim de sheship jiberip jónele berdik.

Appaq bolyp tang atty. Kýn shyghugha ainaldy. Bir belge shyghyp qayyrylyp artqa qaradyq. Qughan eshkim kórinbeydi. Sonan song kónilimiz ornyna týsip baghanaghyday lepildetpey jay jýriske týstik. Osy jýrispen taghy bir-eki belden asqanda baghana biz toqtap artqa qaraghan belden birneshe atty beri qaray shauyp asyp týsti.

– Al, Kóke, kep qaldy! – dedim bar bolghany. Atty qoyyp berdik. Sol shapqannan shauyp otyryp joldyng ór jaghyndaghy qalyng ormangha sýngip te kettik. Qughynshylardyng sol jolmen asyghys batysqa shauyp ótkenin aghash arasynan kórip túrdyq. Olar úzap ketti-au degende ormanan shyghyp biz de jolgha týstik. Jol bir moynaqqa kelgende eki aiyrylady eken. Izin shalsaq, olar tómengi jolmen ketipti. Biz joghary jolgha týstik. Sonan qoyshy, apaq-sapaqta Darubay aqalaqshynyng ýiine kelip týstik.

Sóitsek, qughynshylar bizden búryn kelip Darubay aqalaqshygha kelgen mәn-jaydy bayandaydy. Aqalaqshy olargha:

– Qashqyndaryng osynda soqpay ótpeydi. Býgin demalyndar, erteng aldaryna salyp berem, – dep shygharyp jiberipti. Olar 4-5 adam eken. Ondaghy ýilerge bólinip-bólinip qonyp jatqan syqyldy.

Darubay aqalaqshy bizge osyny aitty da:

– Endi jatyp demalyndar, qalghanyn erteng kórermiz, – dedi.

Ertesi shay iship otyrghanda ónderi suyq, qamshysyn sert ústaghan qughynshylar keldi.

– Keldinder me? – dedi Aqalaqshy olargha jaghalay qarap, – Endi ne isteysinder?

– Alyp ketemiz.

– Qaytyp?

– Qaytushy edik, aidap...

– Aydap? – Darubaydyng óni súrlanyp ketti, – sender Albandy kim dep jýrsinder, aityndar shy? Ár jerden taspen úryp alatyn kekilik, shyldaryng ba senderdin? Kimning basyna kýn tumaydy. Qyzay ananyng balalary búryn qayda edik, qayda otyrmyz qazir? «Qyzay aughan» degen oqigha qalay ghana esten ketpek?! Bútagha qorghalghan torghaydyng da jany qalady. Sol búta qúrly bolmaghandaryng ba?! Alban kim? Ruly el, úyaly terek. Kódek kim? Albannyng mandayyna basqan túlpary, sayraghan zarly-sherli búlbyly, búl zaman býitip túrmaydy. Erten-aq búl el  bolyp esin jinap, etegin jabady. Sonda Alban balasyna ne dep jauap beremiz? Múnan tuylatyn syzat qysasqa, dyqqa ainalyp týpting týbine ketpey me?! Alghysh bolsandar, osynda Albannyng qart bolysy Razaq degen jatyr, Ánәpiya, Núrsapa, Aqymetjan degen jigitteri bar. Men solardy shaqyrtayyn, solardyng qolynan alyndar, berse solar ózderi bersin. El aldynda, Alban men Qyzay aldynda óz qonaghyn ózi ústap beripti degen ataqqty kótere almaymyn. Tynysh qaytyp ketinder! –  dep olardy ýiinen shygharyp jiberdi...

Arada biraz kýn ótken song Darubay aqalaqshynyng alty qanat aq ordasyna týske tayau keldik. Basynda qúshaqtasyp raqmetimizdi aitayyq ta Ánәpiya men Núrsapanyng birine qonyp, erteng qaytayyq dep kelgemiz. Biraq Aqalaqshy jibermey qondyryp qaldy. Razaq, Aqymetjan, Ánәpiya, Núrsapylardy da shaqyrghan eken. Búl kisiler keshti bizben birge ótkizdi.

Aqalaqshynyng birinshi talaby Kókenning osy joly Kýneske, aty aruaqty Sasan biyding auylyna barghan jolynda kórgen-bilgenin jәne ol turaly shygharghan jyryn bir aityp ber degen talap boldy.

Kókene mening tanghalghanym – búl jyrdy sol Kýneste aldymen auyzsha, sonan song qaghazgha týsirgendegiden ózgertpey sol qalpynda jyrlaghandyghy boldy. Eshbir jerin alyp ne qosqan joq. Darubay aqalaqshy әneu kýni aitqyzghan «16-jyl», «Alban tarihy» qatarly kesek jyrlaryn qayta aitqyzdy.

– O, Kódekjan, – dedi Aqalaqshy, – Seni aqyn degen beker sóz eken. Sen aqyn emes synshy ekensin. Sendey azamaty bar halyq ólmeydi. Mine, ólendegen, óleng dep osyny ait. Bir Albannyng ghana emes, tútas Qazaq tirshiligi jatyr eken keudende. Tútas halyq tarihy jatyr eken jyrynda. Osynda aqynmyn dep jýrgen birtalay jan bar. Aytysa ketse boldy óz ruyn orynsyz maqtap, әriptesining ruyn ilikke alghysyz etkisi keledi. Múnan ne shyghady? Ru men rudyng arasy, airanday úiyghan berekesi búzylady. Sening aitqandarynnyng birde-birinde búl joq eken. Aytsang jeke adamnyng atyn atap, sonyng minin aitady ekensin. Elding joghyn joqtap, múnyn múndaydy ekensin. Múng men zardyng tamyrynan tartyp aitady ekensin. Raqmet, qaraghym!

Ertesi Darubay aqalaqshy Kókene at mingizip, ýstine shapan jauyp attandyrdy. Týnde birge bolghan barlyq iygi-jaqsylarmen  qoshtasyp attandyq. Bizdi Núrsapa, Qanapiya, Ánәpiya jәne aljan Baghybaydyng ólenshi balasy Myzyrap tórteui týstik jerge deyin úzatyp qaytty.

Kókeng búl saparyna, әsirese Darubaymen bolghan әngimelerine qatty riza boldy. Bar ókingeni Tanjaryqpen kezdese almaghany boldy.

Tanjaryq aqyn Sasan biyding keybir balalarynyng qara halyqqa jasaghan zorlyq-zombylyghyna qarsy kelgeni ýshin qolgha alghyzatyn bolghanda Qazaqstangha Nýptebek Sasanúlynyng «setik kók» degen jýirik atyn úrlap minip qashyp ótken eken. Onda eki-ýsh jyl túryp, týp naghashym dep Alban auyldarynda jýripti. Sonda Kókeng auyl әkimi eken. Qarqarada búlar tanysyp, kóp birge bolypty. Ólen-toylarda birge óleng aitypty. Sodan Bayseyit auylynyng kelini Qoydym deytin ólenshi әielmen aitysypty. Keyin eline qaytyp kelipti. Kelse Nýptebek atyn daulap, Tanjaryqty ústatpaq bolypty. Sodan song Tanjaryq aqyn Kýnesten qashyp Tekes, Monghúlkýre, Nylqy, Sýiding jaqtarda el aralap jýripti. Sodan song Alpysbay aqalaqshy men eli aragha týsip әreng zorgha bitim bolyp auylyna qaytqan eken.  Kókeng soghan Tanjaryqpen sóilessem dep Kýneske barudyng bir jaghy osyghan da baylanysty edi. Biraq Tanjaryq Daghyty asuynda Maqsútpen birge jýrgendikten jolygha almay ókinip qaytty.

Sodan arada birneshe ay ótkende Kókene sol Maqsút aqalaqshydan hat kelipti dep estidik. Kókeng osydan keyin «Jauap hat» degen ólenin jazyp, ony shýike Árinbekten Maqsút pen Tanjaryqqa jiberip beredi. Óitkeni Árinbekter Kenes odaghynan bosyp Kýneske barghanda Sasan biyding Nýptebek degen balasy Árinbekting qaryndasy Sýiimdi alghan eken. Árinbekter Tekeske kóship kelgen song da olardan qol ýzbegen, ýnemi baryp-kelip túrghan...

Ádilbay molda aitqan әngimening úzyn yrghaghyn osymen ayaqtaymyz.

***

El auzynda saqtalghan sózderge qaraghanda, Kódek aqyn 1932, 1933, 1934, 1935 jyldarda Ile aimaghyna qarasty Tekes Monghúlkýre, Kýnes, Nylqy, Toghyztprau, Sýidin, Chapshal qatarly audandardy aralap, múndaghy túrghyn, bosqyn eldermen, jermen tanysady. Halyqtyng mún-zaryn estiydi. Úlyqtar men el ishindegi mәnsaptylardyng zorlyq-zombylyghyn kózben kórip, oghan qarsy әdiletti, erkindik-tendikti jyr etip, qarapayym halyqtyng alqauyna bólenedi. Ýsh Qúshtay, Qos Terekte (Sholaq Terek pen Kók Terek) boldy. Qastaryna jas talantty aqyn Sharghyn Alghazyúlyn ertip, eldi ólenmen kýige bóledi. Jýsipbekqoja Shayhyslamday ghúlamamen kóp birge bolyp, ol kisining auyl mektebine qoldau kórsetedi.

Sýitip jýrgende 1936 jyldyng kókteminde belgisiz birtýrli aurugha tap bolady. Búl auru auyrghanda kenetten sýiek-sýiegi qaqsap, artynsha óne-boyyn qyzyl bórtken qaptap ketedi. Sauqymbek, Áskerbek syqyldy emkósterge kórinip emdelgenimen ónimi bolmaydy. Osy keselding saldarynan barghan sayyn jýdep әlsirey beredi. 1937 jyldyng kókek (sәuir) aiynda eng artyq kóretin sýiikti ústazy, kónildes dosy Jýsipbekqoja Shayhyslam dýniyeden ótedi. Ózi auyrudan әbden saldyrap, kýii nasharlaghan Kódeke búl auyr tiyedi. Kóp uayym shegedi. Mamyr aiynda oqysta almasty qate istetkendikten ómirimen mәngilikke qoshtasady. Artynda anyrap ómirlik jan serigi Mәtip apa men shyryldap toghyz jasar jalghyz úly Aytughan qalady. Biraq eli-júrty olargha jetimdik kórsetpeydi. Anau bir keze Qyzaydyng dana úly, aqalaqshy Darubay «Albannyng sherli búlbúly» dep baghalaghan Kódek Bayshyghanúly Maralbay nemeresi qaytys bolghan song at jeter jerdegi Alban men Qyzay jәne Suannyng adamdary jyl uaghyna deyin bata oqyp, izin suytpaydy. As-suynda asa molshylyqpen ótkizedi. Tuyn jyghyp, túlyn týsirgen song «Kókenning ólenderin kóshirip alayyq» dep súraushylar kóbeydi. Alghandardan alushylarda kóbeydi. Sýitip, aqynnan qalghan jyr-mýlikting basy birikpey taralyp ketti. Osydan bylay Kódek ólenin jattap, jiyn-toylarda jatqa aitushylar kóbeydi. El ishinde: «Kókeng aitqanday» dep aqynnyng ólen, jyrlaryn, maqal-mәtelderinde keltirip sóileushilerde kóbeydi.

«Jas ósip, jarly bayymay ma» degendey Kódek aqyn qaytys bolghanda toghyz jasta qalghan Aytughan eseyip, es kirgennen bastap el auzynda taralyp jýrgen mol múrany jinay bastapty. 7-8 tolghau dastany men qyruar úzyn-qysqa ólenderinin, 20 gha tarta dauys (joqtau) jyrynyng negizin jinaqtaydy. Onyng ýstine ózi de әke jolyn qualap toy-jiyndarda bir kez aitys aqyn bolypty, azdap óleng de jazypty. Men 1980 jyly aqyn Kódekting shygharmalaryn jinap jýrgende biraz shygharmalaryn jazyp beregen edi. Sol 80-shi jyldardyng sonyna taman kórnekti qogham qayratkeri, әigili aqyn Qúrmanәli Ospanúlyna әkesining keybir shygharmalaryn jibergen eken. Qúrekeng múny maghan beregen edi. Ony Kódek shygharmalarynyng 2-shi basylymynyng sonyna «Songhy sóz» degen taqyrypqa qystyryp edim.

Aytughan Kódekúly 1928 jyly Qazaqstannyng Almaty oblysyna qarasty Narynqol (qazirgi Rayymbek) audanynyng Sýmbe auylynda dýniyege kelgen. Biyl 78 jasta, búl kisi 40 jyl Monghúlkýre audanynyng Úzynbúlaq, Aqdala auyldarynda oqytushylyqpen shúghyldanyp, qúrmetpen demalysqa shyqqan. Eki ret nekelegen. Birinshi әielinen Janserik degen jalghyz úl tuylyp, ol Monghúlkýrening Aqsu auylynda, naghashy júrtynda, ekinshi әielinen Núrserik qatarly 6-7 bala tuylghan. Núrserik Aytughanúly Ile pedagogika institutynan әdebiyet kәsibin tauysyp, Altay aimaqtyq qazaq orta mektebinde biraz jyl oqytushylyq istep, Qazaqstangha baryp qonystanghan. Qazir bir jaghynan kәsippen shúghyldansa, endi bir jaghynan atasynyng múrasyn jinap, Qazaqstannan eki tomdyq Kódek shygharmalaryn shygharudyng dayyndyghynda jýr.

Sasan auylyna barghanda

I

Búl zaman bәrimizden qalghaly jýr,
Úshy – úzyn, týbi – tereng jalghany jýr.
Kelui ór, dýniyening ketui – yldiy,
Árkim-aq tirshilikke aldanyp jýr.
Kórsetken bir kýn aldyn, bir kýn artyn
Zamangha qaytyp kisi nanghaly jýr.
Birese kýn úzaryp, týn qysqaryp,
Ayqasyp bir-birine auәli jýr.
Jazy ystyq, qysty kýni suyq bolsa,
Ony kim auystyryp alghaly jýr.
Ornyqqan berekemen beyil barma,
Áyteuir qazaqshylyq angharyng jýr.
Tolqyghan kól jýzindey zamanyng bar,
Irkilip bir jaghyna aughaly jýr.
Kýn kózin kólenkelep kýngirttetip,
Qonlap soqyr túman shalghaly jýr.
Mysaly, ótkinshidey kórinbeydi –
Tútasyp jer-әlemge jaughaly jýr.
Abaylap aqylmenen oilaghanda,
Sharpyny talay jerge barghaly jýr,
Jalghannyng jaryghy ken, opasy tar,
Dýnie kimnen ótpey arlanyp jýr?
Bolghanda jýzden jýirik, mynnan túlpar,
Bilermen kópti kórgen sanlaghyng jýr.
«Jauynmen jer, batamen el kógerer»,
Atynda qúiryq penen jaldaryng jýr,
Jonymen soyyp, satyp, qoldan júmsap,
Tórt týlik – baghyp ósken maldaryng jýr.
Búrynghy-songhylardan ýlgi kórgen
Kәri-jas, ýlken-kishi tarlanyng jýr.
Tauday sózding taryday týiini bar,
Sózimdi salmaq salyp angharyp jýr.
Ilege bes* aimaq bop qaraghaly,
Egin sap, mal ósirgen san halyq jýr.
Jogharylap keseginen sanaghanda,
Búrynghy sibe, hanzu qalmaghyng jýr,
Aytylsyn múnan keyin sart pen dýngen,
Tekeste Qyzay, Qyrghyz, Albanyng jýr.
Búrynghy súraqshynyng uaghynda,
Úlyqtan qol jetkeni tanba alyp jýr.
Dәuleti atasynan ýzilmegen,
Shybar tós, shynjyr balaq shonjaryng jýr.
Álsizge әkirendep, baygha shúlghyp,
Azuly, aty shuly shombalyng jýr.
Semirgen juan qaryn Nýkejandy,
Bir jylqy әreng tartyp zorgha alyp jýr.
Birlikti, bir auyzdan sóz shygharghan,
Jaqsynyng isin qúday ongharyp jýr.
Ár hangha bir súrqyltay degendeyin,
Árkimnen әr aluan sóz qalyp jýr.
Kýneske osy jyly baryp edim,
Aytayyn әngimemdi sondaghy bir.

II

Bestóbe, Taldy, Shapqy jerin kórip
Ólenning bas-ayaghyn boljaly bir.
Begimbet, Derbis degen eki ruly el –
Synsyghan qalyng ósken ormanyng bir.
Bolghanmen syrty býtin, ishi týtin,
Sasannyng auylynday pormalyng jýr.
Syrtynan әrkim aityp maqtaushy edi,
Ýlgili jaqsy auyl dep ordaly bir.
Búrynghy maqtauynan qaraghanda,
Barghan el shynyn aitpay qorghanyp jýr.
Maqsútty kórgenim joq – estuim bar,
Sherikpen Daghytyda jol baghyp jýr.
Mal alyp arjaghynan payda kórgish,
Ayrylyp keyde at-tonynan bor qauyp jýr.
Týtinge bes qap tary qaralatyp,
Sarqyty auylynda mol qalyp jýr.
Artyltyp Torghauytqa bylay satyp,
Jýrgennen ary-beri olja alyp jýr.
Bireuge bireu syryn aitpasa da,
Dýrbimen qaraghanday boljanyp jýr,
Bir-eki shabarmanyn men de kórdim.
Elinen jýirik penen jorgha alyp jýr
Bireuding pәlen atyn әkel dese,
Eriksiz úrady eken shalmany bir.
Yrysqút soyatúghyn kerek bolsa,
Ilingen qoy-siyrgha qarmaghy jýr,
Bireuding qora-jayyn bylay alyp,
Árkimge tiygen eken zardaby bir.
Úlyqtan Maqsút myghym jolyqty dep,
Elining bәri jylap, zar qaghyp jýr.
Tabandy bay kisidey manyzdy emes,
Sekildi jemir siyr jalmanyp jýr.

***

Sasannyng Erkinbegi – mynau deydi,
Tyltighan qara kisi pormaly jýr.
Alasa, sharshy kelgen sýiegi bar,
Jayaly sary at mingen, jorghaly jýr.
Kýieuin olqysynyp barmay jýrgen
Áuezin Múratbekting alghaly jýr,
Nýptebek búryn ólgen dep aitady,
Odan da әr aluan sóz qalyp jýr.
Ólenshing attanqyrap aitpay ketti,
Áytpese talay sózim qozghaly jýr.

***

Jayyrbek –  bir aghasy, manpang eken,
Kózining shaytany bar shamdanyp jýr.
Kórimdik kórgen elden súraydy eken,
Barghan jan púlyng bolsa qamdanyp jýr.
Bir auyz sózding jónin aitar bolsan,
Qaqbasqa qamshymenen salghaly jýr.
Shalaghay, shatynaghan minezi bar,
Ishindi ashulansa, jarghaly jýr.
Bas asau, sýiegine sýtpen bitken
Úzynsha jeli tartqan mandamy jýr.
Boyynda Telqaranyng kórip edim,
Taqsyrlap ýlken-kishi jan-jaghy jýr.
Jýz makúrh – bir aram bolghandayyn,
Búzghanday bir talaydy saldary jýr.
Týstikke bir kisige mal soyghyzyp,
Ynghaylap bir auylgha qonghaly jýr.
Barghannan qúry attansa jazaly eken –
Ayypqa týiemenen jamby alyp jýr.
Jәiirbek – ózi mampan, bir-aq kisi,
Basqaday myng kisini salmaghy jýr.
Nanbaghan el bireuden súrap bilsin,
Sózimning qay jerinde qam qalyp jýr.
Otynshy, sushy bolyp birtalay jan,
Bir qora nashar bayqús mal baghyp jýr.
Aqysyn shyghynynan bylay orap,
Kedeydi ómirinshe maldanyp jýr.
Tamaq toq, kiyim býtin bolmaghan son,
Tisteuli auzynda barmaghy jýr.
Kisini kisi bayqap tanidy ghoy,
Beyshara tamaghyna jaldanyp jýr.
Quyryp tary týigen ónsheng malay,
Bir-ekeu tezek terip zar qaghyp jýr.
Tartyp búl men shayyn nesiyege
Altyngha mys pen jezin audaryp jýr.
Áli joq nashar bayqús qaryz alyp,
Qandaryn sol jaghynan sorghaly jýr.
Opasyz jany ashymay alady-au dep,
Jaghasyn әrkim ústap tanghalyp jýr.
Sýtqorlyq, tәkaparlyq, saudagerlik,
Bayqasam kәsibine sol jaghyp jýr.
Jaqsylyq bir kisge artylmapty,
Maldy da Zúrghan súmyn mol baghyp jýr.
Súraqshy aryz aitar bolmaghan son,
Ishinde aita almaghan armany jýr.
Kedey bayqús qúm-sirke bolghyng kelse,
Sasannyng auylyna bardaghy jýr.
«Tasyghan tógiledi» degen sóz bar,
Jigitter týbin bayqap angharyp jýr.

***

Kórip em Tәlim, Mazaq, Sәrsenbaydy,
Jar bolyp atasynyng aruaghy jýr.
Olarday tәkaparly emes eken,
Qúdaydyng bergenine tәube qylyp jýr.
Eselqúl Quandyqty taghy kórdim,
Júrtyna mayly bolghan barmaghy jýr.
Aralas Ýisin, Nayman nasharyna
Darubay artyghyraq jalghanyp jýr.
Boldyryp Jyrghalangha barghan qashqyn,
Kýy bitip, shirap, sergip, jaldanyp jýr.
Ilede baydyng kóbi qaramaydy,
Áyteuir bir adamnyng jardamy jýr.
Tútaghan shyr ailanyp zamanyng jýr
Bir kýni qatty jelde janghaly jýr.
Búrynghy bilermender aitqanynday
Qúlaqtan mýiiz shyghyp ozghaly jýr.
Qúdaydyng qúdyretin bayqau kerek,
Kim auyp qonysynan tozghaly jýr?
Tirlikte kórgeninning bәri qyzyq,
Jigitter, ólmgenge tәuba qylyp jýr.
Búl zaman búrynghyday degenmenen,
Qartayyp jyldan-jylgha azghaly jýr.
Ózimde qyrshanqynyng bireui edim,
Byltyrdan beri qaray qozghaly jýr.

*Bes aimaq – Manching handyghy kezinde Ile, Tarbaghatay, Altay, Qúmyl aimaqtary qorghas audanyndaghy Kýrede túratyn Jiyanjýn ordasyna qpraytyn.

Belgili baspager, aqyn-jazushy, әdebiyettanushy ghalym Tәlipbay Qabaevtyng Beyjindegi Últtar baspasynan shyqqan «Kódek Maralbay» (2008 j.) kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz