Qazaq últtyq poeziyasynyng padishasy Maghjan Bekenúly Júmabaevtyng ónegeli ómiri men shygharmashylyq óneri jayynda aitu tym jauapty. Ol «óz tegin de, óz jerin de madaqtaumen ótken, ómirdegi azamattyq ornyn adaqtaugha úmtylghan, óleng sózding asyl marjanyn tógiltken, súlu jyrymen oqyrmanyn egiltken, óne boyy qapasta, qayghy men qasirette ómir keship, aqyrynda mýlt ketken, ózi aitatynday sory arylmaghan halqynyng zarly perzenti» (1.4), -  dep ghalym Mýsilim Bazarbaev atap kórsetkendey taghdyry tym ayanynyshty ayauly jan.

Qazaq últtyq poeziyasynyng padishasy Maghjan Bekenúly Júmabaevtyng ónegeli ómiri men shygharmashylyq óneri jayynda aitu tym jauapty. Ol «óz tegin de, óz jerin de madaqtaumen ótken, ómirdegi azamattyq ornyn adaqtaugha úmtylghan, óleng sózding asyl marjanyn tógiltken, súlu jyrymen oqyrmanyn egiltken, óne boyy qapasta, qayghy men qasirette ómir keship, aqyrynda mýlt ketken, ózi aitatynday sory arylmaghan halqynyng zarly perzenti» (1.4), -  dep ghalym Mýsilim Bazarbaev atap kórsetkendey taghdyry tym ayanynyshty ayauly jan.

Biz býgingi zertteude aldymyzgha aqyn shygharmashylyghynda asa kóp aityla bermeytin bir ghana taqyrypty aitudy maqsat etip qoydyq. Shynynda da Maghjan aqyn jyrlaryndaghy Túran, Týrkistan, týrikshildik mәselesi asa kýrdeli jәne qyzyqty, yjdaghattap zertteudi qajet etetin taqyryp. Onyng birneshe sebepteri bar. Basty sebep el tarihyndaghy kóne Túran, Maghjan dәuirindegi týrikshildik ruhtyng bәri kenes qoghamynyng qyryn sayasaty nәtiyjesinde jadydan óshirilip, tarih «aqtandaghyna» ainalghan qúbylystyng biri boldy. Zer salyp qaraghanda birden angharylatyn jayt týrik taqyryby Maghjan poeziyasynda tym erte, dәlirek aitqanda medrese «Ghaliyada» oqyp jýrgeninde bastalghan. 1912 jyly jaryq kórgen «Sholpan» jinaghyna engizilgen «Oral tauy» ólenine qaraghanda, búghan tipti shәk keltire almaysyn. Búdan keyingi uaqytta búl taqyryp san jaghynan da, sapa japa jaghynan da damy týsken. Olar – «Alystaghy bauyryma», «Jer jýzine», «Qazaq tili», «Tez baram!», «Týrkistan», «Túrannyng bir bauynda», «Oral ólenderi» bolyp jalghasa beredi. Óz últyn jәne býkil týrki әlemin janynday jaqsy kórip jyrgha qosatyn aqynnyng atalghan taqyrypqa tym etene kelip jyrlau sebebin belgili maghjantanushy ghalym Sh.Eleukenov bylay dep atap kórsetedi: «Maghjan poeziyasynda týrik ólenderining óristeuinen әldeneshe sebepter bar. Eng bastysy – otarshyldyqqa qarsylyq, dýnie jýzindegi últ-azattyghy qozghalysynyng kýreskerlerimen birlesu, tize qosu. Qazaq sol yntymaq birlikti tu etip ústasa, ejelgi tuystyghyn bekite týse degen aqyn tilegi «Týrkistan» óleninde maqtanysh pen masatqa toly:

Túranda týrik oinaghan úsap otqa,

Týrikten basqa ot bop jan tuyp pa!

Kóp týrik enshi alyp tarasqanda,

Qazaqta qara shanyraq qalghan joq pa!

Býgin biz Maghjan týrikshildigin maqtan tútqanda onyng mәn-maghynasyn kenirek payymdaymyz. Ádebiyetimizde ol túnghysh ret jeke-dara kótergen týrik taqyrybynyng halyqaralyq manyzy zor deymiz» (2.31). Ókinishtisi sol, alghash kóterilgen halyqaralyq taqyryp ta, sol taqyrypqa jýk bolyp, biyik iydeya retinde nasihattalghan Túran, týrik, Týrkistan taqyryby sol otyzynshy jyldary-aq mansúqtaldy, avtory alghashynda qughyngha týsti, sonynan mert etuge deyin barghan qatigez qoghamgha ne aitasyn.

Týrki әlemi, sonyng ishinde Týrkistan tarihyn tereng biletin aqynnyng aragha kóptegen jyldar salyp, halqymen qayta qauyshqan otty jyrlary úmytylghan tarihymyzben qaytadan qauyshtyrdy. Maghjan qazaq tarihyn bylay bastaydy:

Ertede Týrkistandy Túran desken,

Túranda er týrigim tuyp ósken.

Túrannyng taghdyry bar tolqymaly,

Basynan ne tamasha kýnder keshken, -  dep

ertedegi týrkilerding birtútas memleket bolyp, onyng keyin әr týrli qandy shapqynshylyqtardy bastan keshiru saldarynan әuelgi atyn da, ataghyn da joghaltyp alghan tarihyn bayandap beredi. Sonyng ishinde kóne Túrannyng tarihtan óshuinde ólsheusiz ról atqarghan – Arab halifatynyng shapqynshylyghyn esimizge týsire otyryp,  din men tilden, әdet-ghúryp pen salt-dәstýrden aiyryp qana qoymay, sonday ghajayyp qúndylyqtardyng joyyluyna barynsha kýsh salghan jaulap alushylardyng pighylyn әshkereleydi. Osy aralyqta «Arab halifaty týrik elining ata múrasy bolghan oimaq jazuyn isten shygharyp, osy arqyly keler úrpaq jas buyndy ótkendegi ata tarihynan mýlde qol ýzdirip jiberdi» - dep jazatyn profesor M.Myrzahmetov pikiri de (3.97) eriksiz eske týsedi. Az-kem tarih betterin aqtarghanda andaghanymyzday dini men tilin, dәstýri men әdet-ghúrpyn ala kelgen arab halifaty Túran ólkesin 705-715 j talan tarajgha úshyratyp, halqyn qyryp joydy, sóitip Túran atauyn Týrkistan atauymen almastyrdy. Túrannyng tarihtaghy atauy osylaysha tarihtan óshti. Biraq sol óshken tarihty janghyrtyp jyrgha qosqan Maghjan aqyngha qalay tәnti bolmaysyn. Túran tarihyn ghana emes kóz aldymyzdaghy Týrkistan tarihyn da úmytyp, bauyrlas týrikterden teris ainalghan sәtter de keshegi tarihtyng enshisine ainalyp bara jatyr.

Ghasyrlar boyy búratana kýy keship kelgen, sol sebepti de óneri, mәdeniyeti damymaghan el bolyp kemsitilgen qazaq halqynyng shyn mәnindegi ótken tarihyn, Maghjan jyrmen jazdy, biz aityp, jazyp jýrgendey emes, qazaq handarynyng tarihyn da tym әriden – Afrasiyabtan bastaydy. Kezinde әlemdi ózining qaharymen solqyldatqan Shynghyshannyng kim ekenin aituda әrqily pikirdemiz, al endi Maghjan ony sol kezde-aq Týrkistannyng topyraghynan ekendigin batyl aita bilgen. Ál-Farabiydi – Maghjan jiyrmasynshy jyldary qazaqtyng asqan bilimdi filosofy dep maqtanyshpen jazsa, qazaqtar onyng esimin alpysynshy jyldary ghana estidi, jetpisinshi jyldary ghana tariyhqa engize bastady. Biz Maghjannyng bir ghana «Týrkistan» óleni arqyly býkil tarihy damu joldarymyzben tanystyq. Arghy-bergi tarihy romangha, tipti bolmaghanda poemagha jýk bolarlyqtay kólemdi jyrdyng taghy birer shumaghyna nazar audarsaq.

Týrkistan – eki dýnie esigi ghoy,

Týrkistan – er týrikting besigi ghoy.

Tamasha Týrkistanday jerde tughan,

Týrikting tәniri bergen nesibi ghoy, - dep jyrlady. Maghjan poeziyasyndaghy aqyndyq quatty, foliklorlyq saryndy kóp jyldardan beri zerttep kele jatqan ghalym B.Qanarbaevanyn: «Múny qaysybir әdebiyet zertteushileri Shymkent oblysyndaghy Týrkistan qalasymen shatastyryp jýr» (4.128) degen pikiri de nazardan tys qalmau kerek. Shynynda da ólenning atauyna ghana kóz jýgirtip shyqqan bazbireuler tarihy ólendi tar shenberde týsinip, qasiyetti qala tónireginde ghana týsinip jatatyny jasyryn emes. Maghjan úghymy odan biyikte, ol Týrkistannyng tereng tarihyn jyrlaghan, Túran dalasynyng týrki әleminen alatyn ornyn alghashqylardyng biri bolyp aitqan aqyn.

Aqyn Maghjan bauyrlas elderding ejelgi tarihyn jetik bilgendikten de tuystyq qarym-qatynasty ansady, Týrkiya halqyna alystan sәlem joldau syrynyng bir qyry osy. Tarihy derekterde Týrik memleketi kýiregennen keyin oghyzdardyng bir bóligi tenizden ótip ketken, qazirgi Týrkiyamyz sol desedi. Maghjannyng búl derekterden de habary bar ekenin:

Altaydyng altyn kýni erkeletip,

Kelgende jolbarys bop, jana er jetip,

Aq teniz, Qara teniz ar jaghyna,

Bauyrym, meni tastap qaldyng ketip, - degen sózderi anyq anghartady. Biraq ony terendep zertteu tarihshylarymyzdyng isi desek te Maghjannyn:

Bauyrym! Sen o jaqta, men bú jaqta,

Qayghydan qan jútamyz. Bizding atqa,

Layyq pa qúl bop túru? Jýr ketelik.

Altaygha, ata miras altyn taqqa, - dep bayaghydan birigip bir el bolugha shaqyrudy, Atatýrik iydeyasymen de qabysyp kelgendigin úmytugha bolmaydy. Osy ólenning tereng mazmúnyna kóz jetkize oqyghanda Maghjan halqymyzdyng bolashaghy týrik tektes halyqtardyng birliginde dep tanyghanyn aiqyn angharugha bolady. Ór ruhty poeziyasynda týrik birligin jyrlauynyng da syry sonda jatyr.

M.Júmabaevtyng «Kýnshyghys», «Payghambar», «Tez baram», «Men jastargha senemin», «Týrkistan», t.b. ólenderinde týrikshildik, týrik birligi iydeyasy údayy jyrlanyp kelgenin jogharyda aittyq. Aqynnyng oiynsha qazaqtar – týrikterding qara shanyraghyna ie bolyp qalghan halyq, onyng dәleli ózimiz ýzindi keltirgen: «Kóp týrik enshi alysyp tarasqanda, Qazaqta qara shanyraq qalghan joq pa?!» dep keletin jyr joldarynda sayrap jatyr. «Týrkistan» ólenindegi tughan el taghdyry, tarihyna qatysty taghylymdy pikirdi belgili әdebiyetshi, synshy ghalym Danday Ysqaqúly bylay dep sabaqtaydy:  Ólende qazaq tarihyna da qysqasha sholu jasalynyp, Qasym, Nazar, Esim, Abylay, Kenesary esimderi maqtanyshpen atalghan. «Arystan elge otan bolghan Túranda» handyq qúrghan qazaq handary «qazaqtyng qasqa joldy Qasym hany», «әdil han az bolady Nazardayyn», «alashqa Esimhannyng joly dayyn», «Tәukedey danyshpan han», «Alashtyng arystany Abylay edi», «Keshegi erding eri kókjal Kene», dep sipattalady. Búl joldardyng qazaq handaryn jyrgha qospaq týgili attaryn ataudyng ózi qiyn tap kýresining barynsha kýsheyip túrghan kezinde jazylghandyghy da este bolghany jón. Tipti ol kez týgili kýni keshe zaman eptep týzelip, Maghjan aqtalyp, onyng shygharmalar jinaghy halqyna qaray jol tartqanda Kenesarygha arnalghan bir shumaq óleng alynyp tastalghan. Ol joldar mynaday:

Túrannan Saryarqany bólek deme,

Týrkistan alty alashqa bolghan keme.

Túrannyng topyraghyn qúshyp jatyr,

Keshegi erding eri kókjal Kene. (5.60)

Ataqty ólende osylaysha ejelgi Túran aimaghynyng úly túlghalary Farabiyden bastap aitylatyn biyler, handar, batyrlary, sonymen qatar Túran halqy meken etken keng baytaq ólkening geografiyalyq shenberine deyin shabytpen jyrgha qosyluy bar dýniyeni taptyq tartyspen shektep, tól tarihymyz ben taghdyrymyzdy Reseysiz kózge elestetu mýmkin bolmay qalghan qoghamda búl ólenning túnshyqtyrylyp, kýresinge laqtyryluy tabighy zandylyq.

Aqiyq aqyn Maghjan shygharmashylyghyndaghy týrikshildik saryndy sol kezding ózinde tap basyp tanyp, ol sebepting syryn úghugha úmtylghan Sәbit Múqanov týsindirui tómendegidey: «Maghjan shynynda týrikshil emes. Onyng týrikti «bauyr» qyluynda, óz maqsatyna sәikes oiy bar. Biz jogharyda Maghjan qazaqtyng eski kýnin kóksegende, bayaghy han dәuirin qayta ornatpaq emes, qazirgi qazaqtyng kózine eski, erkin ómirin elestetip, basyn kótertpek. Basyn kótertip alghannan keyin bólek respublika qúrmaq dedik. Maghjan «týrik» degen sózdi belgili maqsat ýshin ghana kerek qyldy. Týrikting erligin aita kep, qazaqty otarshyl ýkimetke qarsy qayrap alghysy keldi» (6.187.). Kezinde syn túrghysynan aitylghan, Maghjan syndy ayauly aqynnyng basty kinәsi etip kórsetilgen qaghidanyng az ghana uaqyt ishinde qayta janghyryp, izgi oiynyng týpki maqsaty, «Jan sózi» halyq mýddesi men azattyq iydeyasynyng biyik belesi retinde baghalana bastady. Aqiqat oy kesh te bolsa saltanat qúryp keledi. Maghjannyng týrikshildik dara qasiyetin tap basyp kórsetken, sol qasiyet arqyly «bólek respublika» bolyp, otarshyldyq sayasattqa qarsylyq kórsetuin ishtey qúptaghan Múqanovqa da rizashylyq bildiresin.

Múqanov dәuirinde, sonyng ishinde zertteushining «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» atty tarihy kitaby jaryq kórgende (1932) týrikshildikten bastap Týrkistangha deyingining bәri qorqynysh tudyratyn jaghdaygha jaqyn qalghan kezeng edi. Tarih paraghyndaghy derek kózderining anyqtauynsha týrikshildikti mansúqtau Resey kóleminde oida joq oqighalardan bastalghan dese de bolghanday. 1920 jyldyng 20 aqpanynda qazirgi Tashkent qalasynda Týrkistan Kommunistik partiyasynyng V ólkelik konferensiyasy ashyldy. Konferensiyada Týrkistan Soveti Atqaru Komiytetining tóraghasy Túrar Rysqúlov bayandama jasap, ólkening últtyq qúramyna sәikes partiya úiymynyng atyn ózgerteyik. Týrkistan Kompartiyasy búdan bylay týrik halyqtarynyng Kompartiyasy, al Týrkistan – Týrik kenestik Respublikasy atalsyn, -degen úsynyspen shyghady. Týrki halyqtarynyng birigip ketuinen ólerdey qoryqqan bolishevikter úsynysty qoldaudyng ornyna jaulyq izdep shygha keldi, sol iydeyamen tariyh, mәdeniyet, әdebiyet arenasyna shyqqandardyng biri erte, biri kesh mert boldy. Otarshyl Reseyding qol astynda odan әri qalyp ketken bizder osynyng bәrine imanday senip, óz qaghymyzdan ózimiz jerip, sol taqyrypty qozghaghan Maghjandardy bir emes eki ret sottaugha deyingi qiyanat jasalyndy.

Maghjan múralarynyng shyn mәnindegi janashyry, maghjantanu ghylymynyng irgetasyn qalaushy ghalym Sheriyazdan Eleukenov te aqynnyng osy bir dara qasiyetin kórsetudi ýnemi nazarda ústap, tap basa kórsetedi. Oiymyzdy qorytyndylap, jinaqtay týsu ýshin Eleukenovting bizding taqyrybymyzgha tiyanaq bolatyndey keybir oilarynan ýzindi keltirsek. Ghalym pikiri bylaysha órbiydi: «Maghjan Júmabaev әdebiyetimizde túnghysh ret jeke-dara ózi kótergen týrik taqyrybynyng halyqaralyq manyzy óte zor. Býginde tәuelsizdikke qoly jetken qazaq eli Týrkiyamen til tabysyp jatsa, osynau mәrtebeli iste, abyroyly jolda Maghjan enbegi úmytylmaugha tiyis. Bir kezde aqyn týrik aghayyndarymyzgha: «Bauyrym! Sen o jaqta, men bú jaqta, // Qayghydan qan jútamyz...» dese, endi, shýkirshilik, jaghday kýrt ózgerdi. Erikti elder nelikten zarlamaq? Quanyshymyz qoynymyzgha syimaydy desek, shyndyqtyng ýstinen shyqqanymyz. Endigi arman – o jaqtaghy, bú jaqtaghy quanyshymyz úzaghynan bolghay! – dep tileysin. Tileysing de, sol azattyq alghan mayraghay-tayraghay shat-shadyman shaqqa jete almay ketken, biraq sol ýshin jan-tәnin pida etken bozdaqtardy taghy da kýrsine esine alasyn» (7.195).

Qoryta kelgende týrik taqyrybyn qazaq әdebiyetinde qasiyetti taqyryp etip dәiekti jyrlaghan Maghjan aqyn kóregendigine qalay bas iysek te jarasady. Týrki әleminin, sonyng bir bútaghy «bólek respublika» qazaq eli de ózining «Otty Gunnen ot bop oinap men tugham» deytin asqaq, tәkkapar niyetine jetti. Sol kýndi erte jyrlap, halyq sanasynda janghyrtqan aqyn armany jýzege asty, tughan eli kesh te bolsa perishte kónildi aqynnyng «Jan sózin» jatqa oqy bastady. Túran taghdyryn Túran dalasynyng dabyly etip jyrlaghan aqyn múralary mәngilik bolghay.

Nariman Núrpeyisov

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty,                

Ontýstik Qazaqstan memlekettik pedagogikalyq instituty

qazaq jәne әlem әdebiyeti kafedrasynyng mengerushisi

Shymkent qalasy.

Abai.kz

Paydalanylghan әdebiyetter:

1. Júmabaev M. Tandamaly  A., Ghylym 1992. – 272 b.

2. Júmabaev M. Kóp tomdyq shygharmalar jinaghy. 1 –tom. A., Jazushy 2002. -208 b.

3. Myrzahmetov M. Qazaq qalay orystandyryldy. A. Atamúra-Qazaqstan. 1993.

4. B.Qanarbaeva  Jyrymen júrtyn oyatqan. A. Ana tili, 1998, - 232 b.

5. Ysqaqúly D. Ádebiyet alyptary. – Astana; Foliant. 2004. -304 b.

6. Múqanov S. HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti. A., Atamúra.2008.-384 b.

7. Eleukenov Sh. Maghjan (ómiri men shygharmagerligi) Oqu qúraly. – A, Sanat. 1995. -384 b.