Kýldirip te býldirip jýretin әigili әpende Qojekendi – Qojanasyrdy bәrimiz bilemiz. Qojekeng jalpy týrki men parsygha ortaq túlgha. Ol birde Iran shahynyng qasynda pәlsapa soghyp otyrsa, birde kók esegin tependetip Búhara men Hiua arasyn sharlaydy. Bireuler ony Anadolydan kórgenin aitsa, endibireuler Qojekemning qazaqy shapan kiyip qyrda jýrgenin sóz qylady. Qysqasy, Qojekeng sonday adam. Sol jaryqtyq әfandamyzdyng әlde tuysy, әlde zamandasy Aldar degen aghay bar. Aldarkóse. Aldekeng aldau ýshin bolmasa, alashapandy әste  kie bermeydi. Basyna sәlde orap,tasbiyq tartyp mýlgip otyrugha da uaqyty kem. Ýnemi asyghys. Asyghatyn sebebi – momyndy zarlatqan juan kóp, jetimdi jylatqan zoreker kóp, sondyqtan Aldekeng jylaghandy júbatyp, asqannyng ayaghyn aspannan keltirip ary-beri shapqylaudan bir tynbaydy. Sol Aldar  ata joq býgin aramyzda. Qashan dýniyege kelip, qashan qaytty –  ony da tap basyp eshkim aita almaydy. Biraq, bizding halqymyzdyng qiyaly samghaghan zamandardan beri auyzeki әngimeden qalmay ómir sýrip kelgen.  Endi qayter eken? Óitkeni kósemizding izine kóseu ústap Kamal Burhanov degen kisi týsip bergeli biraz boldy. Mәjilis deputaty, sayasy ghylymdar doktory, professor. Oryssha-qazaqsha qúlash-qúlash maqalalar jazady. Qorqynyshty. Maqalalaryna anau-mynau adamnyng tisi batpaydy. Sorghalaghan maqalalarynyng arqasynda jorghalaghan kýii Parlament sarayynan bir-aq shyqqan.

Kýldirip te býldirip jýretin әigili әpende Qojekendi – Qojanasyrdy bәrimiz bilemiz. Qojekeng jalpy týrki men parsygha ortaq túlgha. Ol birde Iran shahynyng qasynda pәlsapa soghyp otyrsa, birde kók esegin tependetip Búhara men Hiua arasyn sharlaydy. Bireuler ony Anadolydan kórgenin aitsa, endibireuler Qojekemning qazaqy shapan kiyip qyrda jýrgenin sóz qylady. Qysqasy, Qojekeng sonday adam. Sol jaryqtyq әfandamyzdyng әlde tuysy, әlde zamandasy Aldar degen aghay bar. Aldarkóse. Aldekeng aldau ýshin bolmasa, alashapandy әste  kie bermeydi. Basyna sәlde orap,tasbiyq tartyp mýlgip otyrugha da uaqyty kem. Ýnemi asyghys. Asyghatyn sebebi – momyndy zarlatqan juan kóp, jetimdi jylatqan zoreker kóp, sondyqtan Aldekeng jylaghandy júbatyp, asqannyng ayaghyn aspannan keltirip ary-beri shapqylaudan bir tynbaydy. Sol Aldar  ata joq býgin aramyzda. Qashan dýniyege kelip, qashan qaytty –  ony da tap basyp eshkim aita almaydy. Biraq, bizding halqymyzdyng qiyaly samghaghan zamandardan beri auyzeki әngimeden qalmay ómir sýrip kelgen.  Endi qayter eken? Óitkeni kósemizding izine kóseu ústap Kamal Burhanov degen kisi týsip bergeli biraz boldy. Mәjilis deputaty, sayasy ghylymdar doktory, professor. Oryssha-qazaqsha qúlash-qúlash maqalalar jazady. Qorqynyshty. Maqalalaryna anau-mynau adamnyng tisi batpaydy. Sorghalaghan maqalalarynyng arqasynda jorghalaghan kýii Parlament sarayynan bir-aq shyqqan. Kórdiniz be, ol kisi jazbasyn, jazsa, «jazym» qylady. Aytpasyn, aitsa,  Kópen Ámirbekting mas tóbeti siyaqty, aspandaghy aidy  asap, júldyzdy jútyp qoiy mýmkin. Mine, sol Burhan-ooov burqanyp-búrsanyp Aldarkóse bayqústy auyz әdebiyetinen alastaugha kiristi. Mәsele atauly týgel sheshimin tapqan, isterge is qalmaghan Qazaqstan memleketining mәjilis deputaty foliklorgha týzetu engizbegende basqa ne qyla qoysyn, Kәmekeng birde mýlgip otyrghan әriptesterin dýr silkindirip: «Aldarkóseni auyz әdebiyetinen alastau kerek. Sebebi ol – aldaydy!», - dep shar ete týsken. Sodan beri deputatymyz ózge sharuany jiyp tastap, әli kýnge Aldarmen alysyp jýr deydi. Sirә, saqtyqta qorlyq joqtyng qamyn erte oilaghan adam mәjiliste osy Burhanov bolsa kerek. Burhanovtiki dúrys, óitkeni qazyna baylyqty tonap bitpey jatqan úry-qarysyn mandatty mәjilis deputaty bolyp túrghan kezinde qorghap, zang shyghartyp ýlgermese, erteng Aldar deytin «alayaq» bәrin ýptep ketui mýmkin.

... Bylay ózi jaqsy-aq jigit. Jauyrynyna jalpaq el qonghanday. Batyryng qaysy dese, «mine» dep kórsteuge layyq apaytós. Qaybir jyldary óleng jazyp, aqyndardyng auylyna basa-kóktep kirip alghan. Sodan aqqan kýii ol da mәjilisten oryn tauyp «Halyq qalaulysy» atandy.  Oi, qanday quandyq desenizshi sonda!

Jornalshylarmen jolyghysyp qalghan bir kezdesude mening әriptesterim oghan eskertu jasap jatty: «Bәke, mәjiliste últ mәselesi útylys tabatyn jayttar jii bolyp túrady. Sonday kezde ýnsizdik tanytsanyz sizdi ayamaymyz» dep. Aqyn әm batyr deputatymyz sodan qaytyp kózimizge týsken emes. Shamasy,  ol osy kýnderi  aldyndaghy pulitti basyp, dauys beru mashaqatyna daghdylanyp jýrse kerek. Smaghúl Baqytbek. Aughan soghysynyng sayypqyrany. Beybit  Qazaqstandaghy erligi de kemel erlik: Almatydaghy Sayyn kóshesin jezókshelerden tazalapty. Sol erligin ózi jii eske alady. Jornalshylarmen kezdese qalsa, aldymen sony aitady. Biraq sonysy ótirik. Nege? Óitkeni Sayyn kóshesi Imanghaly Tasmaghambetov kelip belótkel kópiri bar danghylgha ainalghansha, jezóksheler men jengetaylardan bosaghan joq. Bizding batyr birer ret tazalau operasiyasyn jasaghan bolar, namystanghan bolar, yzalanghan bolar, әitkenmende jezókshelerge qarsy joryghynda týbegeyli jeniske jetpedi. Biraq, qayratkerligi, tynymsyzdyghy ony jetektegen kýii zang shygharushy organnyng sarayyna kirgizip jiberdi. Qazir ol Astanadaghy jiyn-toylargha qatysyp, shegine pende balasy jete almaytyn kóp sózden kóbik jasap jýrip jatyr.

... «Talqan jeysin, eshe komsomolsyn!» demekshi, kommunister biyliginen bas tartqan Qazaqstanda kommunist atanyp  saylanghan Jambyl Ahmetbekov deytin karetis deputat bar. Sol soyqan kәmónesimiz kәmónessing degen sayyn eliretin bolsa kerek,  Jarylqap Qalybayúly («Júldyzdar otbasy» jurnalynyng bas redaktory) әuede til mәselesimen kezdesip, qyzyl kenirdek bolyp qalghanda, «adam samolette qazaqsha sóiley me eken» degen sózding synayyn bildirip naghyz kommunisttik, naghyz bolisheviktik  kózqaras tanytty. Búnday kommunist jer betinde qalghan joq. Bizde ghana bar. Jalghyz qara. Sebebi, kommunisterding otany – Reseydegi orys kommuniysi -  orysshyl kommunist.  Belarustting komuniysi – belarusishil, t.b.   degendey. Tek bizdiki ghana interúltshyl, bizdiki ghana osynday.

... Osydan on jeti jyldan  keyin bizding Ámirhandar, Alla amandyghyn bersin, alpystan asady eken. Sóitip 2030-gha jetpek. Qaytkende sol armanymyzdyng aqtany – 2030-dy kórgenge ne jetsin... Biraq «qabylan minezdi» Qazaqstan 2050-ge qarghyp ketti.  Qarasyn kórsetpestey alysqa shyrqap ketti. Óitkeni 2030-gha mejelegenimizdin  bәrine merziminen búryn qol jetkizip qoyyppyz. Búny bilgende ýkimetimizge «qarqyndaryndy bәsendetip, qarabalasa bermey bir uaqyt bel suytyp, ayaq jazyp otyra túrsandarshy» dep jalynatyn edik qoy. Qara basyp bilmey qalyppyz. Habar men «Egemende» de es joq. Ýkimetimizding júmysyn әspettey bermey, ara-arasynda ýnsiz qalmady ma eken. Mine, ne boldy endi? Jalyndy sózderge jany shyday almaghan biyligimiz 2050-ding biyigine shyghyp, jayghasyp jatyr. Kedey-kepshik, qúl-qútan aryp-ashyp әlgi 2050-ding tabaldyryghynan attaghansha, bizding biylik búnday jaybasar júrtynan jalyghyp ózge elge qyzmet etip ketui mýmkin ghoy, әbden mýmkin.

Jә, qysqasynan qayyrayyn. Ayta bersek tausylmaytyn jayttar jetip-artylady bizde. Bir әkim aghamyz  әielining ýiinde pәter jaldap jýr; bir ministrimiz tekke aghyp jatqan aghyndy lay su ýshin auyl adamdaryna salyq salu mәselesin aityp, qaqsap jýr; baspasózimiz Preziydent әkimshiligi men Ýkimet әkimshiligining arasynda túraqty kýieu izdep sarsylyp jýr; kórdiniz be, әngime kóp. Onyng bәrin kóiite bergennen útarymyz ne? Biraq oilaymyn, zaman óter, esti úrpaq ósip jetiler. Sol kezde bizge qarap kýletin bolady sol úrpaq. Biz jýrip ótken joldardy olar  kýlip otyryp jazatyn bolady. Sebebi, keyingi 100-150 jylda kýnirengen qazaq tarihynyng beti bizge kelgende jyrtyndap-jyrqyldap  shygha keletini kýmәnsiz. Kýlsin. Biz siyaqty keshelerge kýlu kerek.

Abai.kz