Elding esinde bolar, Altaydyng alty ay qysynan әreng shyqqan «Shyghys» auylynyng túrghyndary  kóktemning kókózek shaghynda Óskemen qalasyna qaray lap qoyghan bolatyn. Óitkeni, QHR-dan qonys audarghan aghayynnyng auyly – «Shyghystaghy» túrghyn ýilerding bәri elekterlijyltpa peshpen (teplofon) jylidy eken. Jylidy degenimiz jay sóz, shyndyghynda әlgi jyltpapeshter sarshúnaq ayaz saqyldap kep qysqanda qamsau bola almaydy eken. Onyng ýstine baghasy da qymbat. Sóitip әr otbasy 100-150 mynnan qaryzgha batqan, әri «shyqpa, janym, shyqpamen» әreng kýneltken auyl túrghyndary jergilikti biylikke aryz-múndaryn shaghyp, aqiqatty jariya etpek bolghan. Mәselening mәnisin birden úqqan oblys әkimi narazy júrtty qalagha jetkizbey qarsy alyp, ýilerdi sapasyz salyp ketken  «Bytstroy» qúrylys kompaniyasynyng әkesin tantugha uәde bergen-di. «Shyghystyqtardyn» býgingi ahualy qalay? Olar qylyshyn sýiretip kelip qalghan kәrli qystyng qysymyna  tóze ala ma? Oblystyq «Didar» gazetining habarlauyna sýiensek,   «Shyghys» auylynyng túrghyndary  aldaghy qysty qapysyz qarsy alugha qamdanyp jatqangha úqsaydy.  «Shyghystyqtar» ýilerin jylylap, teplofondardyng ornyna qatty otynmen janatyn kәdimgi peshterdi ornatugha kóshken.

 Elding esinde bolar, Altaydyng alty ay qysynan әreng shyqqan «Shyghys» auylynyng túrghyndary  kóktemning kókózek shaghynda Óskemen qalasyna qaray lap qoyghan bolatyn. Óitkeni, QHR-dan qonys audarghan aghayynnyng auyly – «Shyghystaghy» túrghyn ýilerding bәri elekterlijyltpa peshpen (teplofon) jylidy eken. Jylidy degenimiz jay sóz, shyndyghynda әlgi jyltpapeshter sarshúnaq ayaz saqyldap kep qysqanda qamsau bola almaydy eken. Onyng ýstine baghasy da qymbat. Sóitip әr otbasy 100-150 mynnan qaryzgha batqan, әri «shyqpa, janym, shyqpamen» әreng kýneltken auyl túrghyndary jergilikti biylikke aryz-múndaryn shaghyp, aqiqatty jariya etpek bolghan. Mәselening mәnisin birden úqqan oblys әkimi narazy júrtty qalagha jetkizbey qarsy alyp, ýilerdi sapasyz salyp ketken  «Bytstroy» qúrylys kompaniyasynyng әkesin tantugha uәde bergen-di. «Shyghystyqtardyn» býgingi ahualy qalay? Olar qylyshyn sýiretip kelip qalghan kәrli qystyng qysymyna  tóze ala ma? Oblystyq «Didar» gazetining habarlauyna sýiensek,   «Shyghys» auylynyng túrghyndary  aldaghy qysty qapysyz qarsy alugha qamdanyp jatqangha úqsaydy.  «Shyghystyqtar» ýilerin jylylap, teplofondardyng ornyna qatty otynmen janatyn kәdimgi peshterdi ornatugha kóshken.

Qazir atalghan eldi mekende salynghan 463 baspananyng 461-inde adamdar túryp jatyr. Aghymdaghy qyrkýiek aiynan beri әu bastaghy merdiger mekeme «Bytstroy» JShS sapasyz salyp ketken 80 ýiding jóndeu júmystaryn demeushilik kómek retinde «Berel Qúrylys» JShS moynyna alyp, ayaqtaugha jaqyn qalypty.

«Qúmarov jәne K» kompaniyasy túrghyzghan 65 shanyraqtyng jóndeudi qajet etetin beseuin demeushilikke tartylghan «Agem» JShS tas týiin qylyp beripti.

Sol siyaqty «777 jәne K» merdiger mekemesi de ózi salghan jýz baspananyng teng jartysynda qosymsha jóndeu jýrgizuge mindetteme alypty.

– Sapasyz ýilerdi jóndeuge, syrtyn jylylap qaptaugha, sonday-aq, pesh salyp beruge budjetten bir tiyn aqsha bólingen joq. Bәri demeushi kompaniyalardyng qoldauymen istelip jatyr. Glubokoe audanynan jylylaytyn materialdar jetkizilip, túrghyndar ýilerin ózderi qaptap aluda. Sol sekildi demeushilik kórsetken «Imstalikon» JShS 20 pesh jasap, syigha tartty. Ony biz auyldaghy әleumettik jaghynan az qamtylghan otbasylardyn, jalghyzbasty analardyng ýilerine tegin beremiz. Al jaghdayy bar, mýmkindigi jetkilikti otbasylar óz esepterinen ot jaghatyn pesh ornatyp alularyna rúqsat, – deydi Óskemen qalasynyng әkimi Temirbek Qasymjanov.

Sonday-aq, qala basshysy Jasúlan, 8 mekenjayyndaghy túrghyn ýide jylu beruding qosymsha kózi retinde pesh ornatu boyynsha 500 myng tengege qanatqaqty joba iske asyrylghanyn jetkizdi. Synaq nәtiyjesi sәtti bolyp, artynsha Kerbúgha, 37, Bәiterek, 24, 26, Jasúlan, 1, Alash, 32/1 mekenjaylarynda ornalasqan ýilerding iyeleri de óz qarajattaryna pesh salugha kirisip ketken. Búnyng syrtynda 114 otbasy URSA materialymen ýilerining syrtyn jylylap, qaptap alghan.

– Peshti Qytaydan óz aqshamyzgha satyp alyp qostyq. Osynda әkelgendegi jol jәne basqa shyghyndardy qosa eseptegende 300 myng tengege shyqty. Qazir kýn jylyda bir qalaq kómir salsaq ýiding ishi qaynap ketedi. Batareyalar qol tiygizbeydi. Qysta da suyq bola qoymas dep oilap otyrmyz, – deydi Alash kóshesi, 32/1 ýiding túrghyny Kәuen Jidahan.
Bir aita keterligi, osyghan deyin júrt arasynda «qaghaz» ýilerge ot jaghu asa qauipti degen synayda gu-gu әngime taraghan. Alayda, búl pikirdi teriske shygharghan mamandar qatty otynmen janatyn peshterdi qoldanghanda órt qauipsizdigi tehnikasy qatang saqtalatynyn eskertti.

 Alda qys. Biylghy qys byltyrghyday qatal bolady degen boljamdar bar. Basqasy-basqa, Altaydyng qysy tipti erekshe. Sonday erekshe qystan shyghystyqtar qysylmay shyqsa bolghany.

Abai.kz