Ekonomikalyq túrghydan alghanda, kedeylik – búl negizgi qajettilikterdi qanaghattandyru, qoghamda qolayly dep sanalatyn ómir sýru dengeyin ústap túru mýmkindigining bolmauy.

Sonymen qatar, materialdyq qiyndyqtar әleumettik ortagha, ózin-ózi qabyldaugha jәne adamnyng kózqarasyna әser etedi. Birikken Últtar Úiymynyng (BÚÚ) Bas hatshysy Antoniu Guterrish koronavirus pandemiyasy 100 millionnan astam adamdy kedeylikke úshyratty jәne tórt milliardtan astam adamdy әleumettik qoldausyz qaldyrdy, – dep mәlimdedi. Sol sebepti de, Birikken Últtar Úiymynyng Túraqty damu maqsattarynyng 1-maqsaty «Kedeylikti joy». Túraqty damu maqsattary (TDM) — búl Birikken Últtar Úiymyna mýshe memleketter 2030 jyldyng sonyna deyin qol jetkizuge baghyttalghan maqsattardy qamtityn әmbebap әreketke shaqyru,beleng alghan ózekti mәselelerdi sheshu joldaryn tabu.

Sarapshylar «kedeylik dengeyin anyqtaghanda tek kiristi ghana emes, sonymen birge adamdardyng bilim alugha, densaulyq saqtaugha jәne bos uaqytty ótkizuge júmsaghan qarajatyn da eskeru qajet» degen pikirdi osyghan deyin de aityp kelgen. Júmysy, resmy ailyghy bolsa da ailyq tabysy medisinalyq qyzmetting kómegine jýginu, demalu nemese bos uaqyt siyaqty negizgi qajet­ti­lik­terin qanaghattandyru mýmkin­digi joq azamattar jetedi. Kedeylik pen joqshy­lyqtyng arasy alys emes. Álemde әleumettik jәrdemaqy ar­qyly kedeylikti týp-tamyrymen joy­ghan memleket joq. Memleketting jetis­tigi baylardyng sanymen emes, kedeyler­ding sanymen, әleumettik tensizdik den­geyimen anyqtalatynyn aityp ótken mamandar jaghday baqylaudan shyghyp ketse, elding damuyna kedergi keltirip, popu­listerding tirshilik etu ortasy jә­ne әleu­mettik bazasyna ainalatynyn ait­ty. Sebebi kedeylik adamnyng taby­sy eng tómengi qajettilikterin qanaghat­tan­dyrugha jetkiliksiz bolghan jaghdayda baqy­laudan shyghyp ketetin kórinedi. Ekonomika zandylyghy boyynsha, ishki jalpy ósim, ekonomika ósimi halyqtyng tabysyna әser etui tiyis. Elimizdi kedeyshilikten qútqaru maqsatynda memleket basshysy ýkimetke halyqtyng tabysyn arttyru baghdarlamasyn әzirleudi tapsyrghan bolatyn. Últtyq ekonomika ministrligi, industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligi,  energetika, sauda jәne integrasiya, ekologiya ministrligi birlesip «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatyn arttyrugha baghyttalghan túraqty ekonomikalyq ósu» últtyq jobasyn әzirledi. Ekonomikalyq ósu qoghamdy damytu men әleumettik mәselelerdi sheshudegi manyzdylyghymen birneshe jýz jyldar boyy zerttelude. Kez-kelgen memleket halqynyng túrmys-jaghdayyn, әl-auqatyn jaqsartuda jәne últtyq qauipsizdigin qamtamasyz etuge mindetti. Al búl mindetti atqaru ýshin últtyq ekonomikanyn, halyq sharuashylyghynyng әleumettik-ekonomikalyq damuyna qol jetkizu qajet. Adamdardyng әl auqaty últtyq tabystyng dengeyine tәueldi. Kedeyshilikpen kýres-әmbebap joly kóp bolghanmen sheshimin tabu qiyn ózekti mәsele. El bolyp kedeyshilikten qútyludyn,tyghyryqtan shyghudyng jolyn tapqanymyz dúrys dep esepteymiz.

Ibraeva A.S.

әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining zang fakuliteti Memleket jәne qúqyq teoriyasy men tarihy,konstitusiyalyq jәne әkimshilik qúqyq kafedrasynyng  professory,z.gh.d

Ákimjan G.Q.

әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti  zang fakulitetining magistranty

Abai.kz