Shoqanhan Qúttybaevtyng eki әngimesi: «Mezgilsiz habar» jәne «Jat bolghan perzent»

Adamdar óz senimderi ýshin әrdayym azap shekse, qalamger jazghany ýshin azap shegetin dәuirdi artqa tastaghanymyzgha da 30 jyldan asypty. Búl jerde KSRO-daghy últtyq respublikalardaghy әdebiyetshilerding taghdyryna oqyrman nazaryn audarghymyz keledi. 

Kenes jazushylary odaghy qúrylghannan keyin әdebiyet memlekettik tetikting manyzdy bóligine ainaldy. Onyng maqsaty halyqty jana sosialistik ruhta tәrbiyeleu bolyp tabylyp, qalamgerlerge zorlyqpen ótkenin jamandap, býgingini asqaqtap jazudy talap etti. L. S. Sobolev: «Partiya men ýkimet kenes jazushysyna bәrin berdi. Olar odan tek bir nәrseni - jazu qúqyghyn ghana alyp qoydy», - dedi KSRO jazushylardyng birinshi sezinde.

Qyzyl imperiya ózi dúrys dep sanaghan әdebiyetti jaqsy dep atap, oghan barlyq artyqshylyqtar men jenildikter bere bastady.

Bir kezderi Zamyatin aitqan eretikter men aqymaqtardyng ornyna kenes dәuirinde týrli әleumettik tapsyrystardy tyndap oryndaytyn kóptegen «atqarushy senimdi sheneunikter» keldi (y.K.Olesha kópting qolynan alghan «adam jan injenerleri» degen metafora oilap tapty). «Qajetti» taqyrypqa jazghan jazushylar quatty memlekettik qoldaugha ie boluda. Kenes memleketi búryn-sondy bolmaghan auqymda әdeby mesenattardyng atqarghan rólin óz moyyna aldy.

KSRO basshylyghy syzyp bergen joldan tayghandar әdebiyet maydanynan alastatyldy.

Ádebiyettegi «Mәngilik taqyryptar» bizding últtyq әdebiyetimizdi de ainalyp ótpeydi. «Mәngilik taqyryptar» dep óz ózektiligin joghaltpay, bir shygharmadan ekinshisine auysatyn taqyryptar atalady. Óitkeni olar jalpyadamzattyq manyzgha iye. Olar oqyrmandy әrdayym qyzyqtyrady, biraq әr týrli dәuirdegi adamdar búl taqyrypqa basqa tarihy uaqytqa qaraghanda óz dәuirimen ýndesetin ógeshe maghynany qosaqtaydy. Búrynnan bar taqyryp uaqyttyng mәdeny erekshelikterine baylanysty qalamgerler tarapynan janasha qyrynan júrt nazaryna úsynylatyn bolady. Solay bolsa da, ózining týpki tereng maghynasyn saqtap qala beredi. Nelikten «mәngilik taqyryptar» bar? Bәlkim, keybir súraqtargha naqty jauap bolmaghandyqtan jәne olardy әr jaghynan ashugha bolatyndyqtan shyghar.

Áriyne, búl mahabbat, jaqsylyq pen jamandyqtyn, ómirding maghynasy men senimning keng taqyryptary bolady. Mine osynyng bәri qoyyndasyp, «Kir shalghan tanymdar, taptalghan ýmitterdin» tól әdebiyetimizde tóbe kórsetuine qatysty oy tolghaytyn bolsaq, esimizge Shoqanhan Qúttybaev týsedi.

Shoqanhan Qúttybaev últ ruhaniyatynyng kemel keleshegi ýshin enbektenip jýrgen azamattardyng biri.

Qazir últtyq prozamyzda «kishkentay adamdar» tragediyasyna arnalghan әngimeler jastar tarapynan keng auqymdy shygharmashylyqpen iygerile bastady. Tap osy taqyrypty iygerude Quat Qiyqbay, Qanat Ábilqayyr, Esbolat Aydabosyn, Álisher Rahat, Erghaly Baqash, Qanat Tileuhan t.b. jastar prozadan óz baghyn synay bastady. Osydan 23 jyl búryn әdebiyet abyzy Didahmet Áshimhan oiyn odan әri órbitsek: «...Mening bayqaghanym, qazir jastargha gazetten oryn tie bermeydi. Anda-sanda bir shygharma jariyalanady, onyng ózi este qalmaydy. Ádilbek pen Didar osy ónerding sonyna týsti, sondyqtan da ózderin moyyndatty». Bizding әngimemizde әdebiyet aidynda, proza alamanynda ózin moyyndatqan jas qalamger turasynda bolyp otyr.

Jaqynda qolymyzgha Shoqanhan Qúttybaevtyng eki әngimesin («Mezgilsiz habar» jәne «Jat bolghan perzent») kózimiz shalyp qalyp, oqyp shyghyp edik.

«Jat bolghan perzent» shygharmasy turaly E.Moldasanovtyn: «...Qoghamdaghy eng ózekti oidy qozghap, jastargha, qoghamgha oitýrtki bolarday oy qaldyrypsyn...» degen pikiri Shoqanhannyng qalam qabiletine berilgen bagha dep aitugha bolady.

Atalghan avtordyng ekinshi әngimesi «Jat bolghan perzent» jogharyda biz sóz etken saualgha qalamgerding bergen ózinshe bergen jauaby dep úghynuymyz kerek. Bas keyipkerin jazushy oqyrmanyna bylaysha tanystyrady: «Ziyagýlding qyzyn qyzghyshtay qorityn jóni de bar. Ózining otasqan ómirlik jarynan qapyda aiyrylghanda osy kishkentay býldirshini songhy ýmiti men jalghyz kóz quanyshy boldy. Jastay jesir qalsa da, kishkentay perishtening tәtti qylyghy ony búl azaptan lezde aiyqtyrghan edi». Aldanghan ana ýmiti ózbek bolghan shygharma bәrimizge oy salyp, aralas nekege qatysty qazaqy jynymyzdy ústady.

Jat bolghan Janar taghdyry sanamyzgha óz sәulesin týsiredi. «Oquynyng bir jarym jylyn artqa tastaghanda Janar kitaphanada Liviya últynyng azamatymen tanysty. Basynda búl tanystyqtan jýreksinse de, aragha uaqyt sala Hasan atty jigit Janargha únay bastady. Ol óte kishpeyil, tipti onyng boyyndaghy parasattylyq qazaq jigitterinde kezdespegendey, Janardyng tәkappar kónili әp-sәtte oghan iyip sala berdi. Kýndegisin saghynyshtan toyat alatyn ana men bala arasyndaghy jii qonyrau súhbatyn tartymdy jigitting tanystyghy siyrete týsti. Ony Ziyagýlding ana jýregi bayqasa da, qyzym qalagha ýireneyin degen shyghar degen ýmit núry dýdamal kónildi seyltkendey edi.

Janar men Hasannyng alghashqy tanystyghy laulaghan mahabbatqa úlasty. Al-qyzyl gýlder, kózding jauyn alarlyq qymbat syilyqtar men tәttige toly dastarhan Janardyng ómirin basqa arnagha búryp jibergendey. Tipti basynda ózi jasqanyp, jatyrqay qaraytyn qalanyng әr-bir ghimaratynyng ózi búghan ghashyqtyq kózqaraspen qaraytynday sezimde boldy. Janardyng sanasynda eriksiz shomylghan baqyt kýnnen-kýnge ony óz әlemine jeteley berdi. Birinen-biri ózgeshe bastalatyn әserli keshter Janardy Hasangha yntyqtyra týsti. Oghan jan-tәnimen arbalghany sonsha onsyz bir minutta túra almaytyn halge jetti. Kezinde Almatynyng jigitterine arman bolghan onyng әppaq sausaqtary men taldyrmash beli ózin arbaghan jylannyng túraqty mekenine ainaldy».

Qalamger ózining stiylining qalyptasqanyn «Kezinde Almatynyng jigitterine arman bolghan onyng әppaq sausaqtary men taldyrmash beli ózin arbaghan jylannyng túraqty mekenine ainaldy» degen emeuirinimen úqtyryp, qazaq súlularynyng jattyng qoynyn jyltyp, ózge últtyng sanyn kóbeytuge qosyp jatqan ýlesimen jýregimizdi auyrtyp, sanamyzgha auyr jýk artady.

Qazaq eline alatayday býlik saludyng bir pәleketi óz dәstýrimen qadymday damyp, tynysh jatqan últty toqyrau úshyratyp jiberuding bir әdisi diny aghymdar arqyly qogham ishinde iritki tudyru. Sondyqtan da syrtqy kýsh týrli diny aghymdardyng yqpalymen qoghamgha býlik salyp, otbasyn oirandatyp, ekstremistik, terrorlyq is-әreket jasap, memleketting qauipsizdigine ziyan tiygizuge baryn salatyn emissarlardyng beynesi Hasan arqyly tamasha suretteledi.

Janardyng din jolynda adasuyn avtor bylaysha suretteydi: «Áuelde islam dinining taraluyna bar ghúmyryn arnaghan әuliye-sahabalardyng ilim-bilimderimen Janardyng jýregine jol tapqan Hasan ony birte-birte basqa arnagha búra bastady. Janar ghashyghynyng úsynghan kitaptaryn oqi-oqy búl ómirding aldamshy, shyn ómir basqa jaqta degen nasihat sózderge arbalyp qaldy. Sanauly ailar ótpey jatyp ózimen birge oqityn qúrbylaryna da jirkene qarap, bólektenip, túiyqtalyp ketti. Tipti oqu jyly ayaqtalmay jatyp, búl oquynyng ózi mәnsiz degen kózqarasqa toqtady. Hasannan basqanyng aitqany qúlaghyna týrpidey tiygen ol ainalasy 2-3 aidyng ishinde bóten adamgha ainalyp ketti. Endigi jerde Hasangha ol sýigen jigiti emes, ózining qojayyny retinde qaraytyn boldy. Óitkeni onyng rúqsatynsyz jalghyz anasymen de sóilesudi qoydy».

Jәne osy shaghyn әngime «– Mama, ózinning adasqanynmen qoymay, meni de shatystyrmashy. Ata-babamyz bilimsizdiginen shyghar solay jasaghany.

– Sonda myna istegening oqyghandyghyng ghoy. Kórgensiz. Anandy qúrmettemegen adam saghan jar bolyp ta onbas, – dep anasy qattyraq sóilep qyzyn jónge salmaqqa bekidi. Sol-aq eken:

– Boldy, jeter. Qysqartynyz. Hasan dúrys aitqan eken, adasqan adammen til tabysudyng qajeti joq dep. Ol meni shynayy ómirge baulyghan ómirlik joldasym. Al Siz men ýshin eshkim emessiz, – dep anasyna auyr sózdermen til tiygizgen Janar esikti tars etkizip japty» dep tragediyalyq qalypta ayaqtalady. Últtyq dýniyetanymyzdyng esikti tars jabushy qazaq arularynyng qarabet obrazy osylaysha asqan sheberlikpen suretteledi.

Avtor óz әngimelerinde otbasylyq jәne diny azghyndanu problemalaryn sheberlikpen últ oqyrmanyna úsyna biluimen quantady.

Abai.kz