Qazan aiynyng basynda Almatydaghy Ghylym ordasynda «Kóne tariyhqa – jana kózqaras» degen taqyryppen ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ótti. Jiyn tarih ghylymdarynyng kandidaty, belgili ghalym Álimghazy Dәulethannyng tughanyna 70 jyl toluyna oray ótkizildi.

Konferensiyanyng shymyldyghyn ashqan Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, professor, tarih ghylymdarynyng doktory Hangeldi Ábjanov Álimghazy Dәulethannyng ónimdi әri batyl jazatynyn, ýndemey jýrip ýlken is tyndyratyn ghylym qayratkeri ekenin basa aitty. «Adal enbegimen jazyp jýrgen ghalym» degen bagha berdi. Jazushy Qabdesh Júmadilov pen ghalym Mekemtas Myrzahmetovting bayandamasy da asa әserli shyqty. Al belgili tarihshy Zardyhan Qinayatúly tariyhqa qatysty nebir ótirik әngimelerding aitylyp jýrgenine airyqsha toqtaldy. «Sonday kóp ótirikting biri Libaygha qatysty. Lauazymdy túlghalar bastap, kóldeneng alayaqtar qostap jýrgen osy ótirikting betin ashyp, ghylymy túrghydan jeniske jetti Álimghazy. Tiresip jýrip jendi. Osynda orystyng ýlken tarihshylary kelgende: «Leksikondarynyzdan «qazaqtardy otarlaghan joqpyz, óz erikterimen qosyldy» degendi alyp tastanyzdar. Sosyn qazaq halqynan keshirim súranyzdar» degen de osy Álimghazy bolatyn», – dep, ghalymnyng ghylymgha adaldyghyn algha tartty.

Qazan aiynyng basynda Almatydaghy Ghylym ordasynda «Kóne tariyhqa – jana kózqaras» degen taqyryppen ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ótti. Jiyn tarih ghylymdarynyng kandidaty, belgili ghalym Álimghazy Dәulethannyng tughanyna 70 jyl toluyna oray ótkizildi.

Konferensiyanyng shymyldyghyn ashqan Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, professor, tarih ghylymdarynyng doktory Hangeldi Ábjanov Álimghazy Dәulethannyng ónimdi әri batyl jazatynyn, ýndemey jýrip ýlken is tyndyratyn ghylym qayratkeri ekenin basa aitty. «Adal enbegimen jazyp jýrgen ghalym» degen bagha berdi. Jazushy Qabdesh Júmadilov pen ghalym Mekemtas Myrzahmetovting bayandamasy da asa әserli shyqty. Al belgili tarihshy Zardyhan Qinayatúly tariyhqa qatysty nebir ótirik әngimelerding aitylyp jýrgenine airyqsha toqtaldy. «Sonday kóp ótirikting biri Libaygha qatysty. Lauazymdy túlghalar bastap, kóldeneng alayaqtar qostap jýrgen osy ótirikting betin ashyp, ghylymy túrghydan jeniske jetti Álimghazy. Tiresip jýrip jendi. Osynda orystyng ýlken tarihshylary kelgende: «Leksikondarynyzdan «qazaqtardy otarlaghan joqpyz, óz erikterimen qosyldy» degendi alyp tastanyzdar. Sosyn qazaq halqynan keshirim súranyzdar» degen de osy Álimghazy bolatyn», – dep, ghalymnyng ghylymgha adaldyghyn algha tartty.

Rasynda, býginde tariyhqa qatysty týiini sheshilmegen týitkildi mәsele kóp. Qazaqstan tarihynyng jazyluy men oqytyluynyng ózi ghana biraz әngimege jýk. Qazaqstan tarihy qalay oqytyluy tiyis? Qalay jazyluy kerek? Keshegi Bekmahanovtyng «Qazaqstan tarihy» men býgingi oqytylyp jýrgen Qazaqstan tarihynyng arasy neshe alshaq? Biz osy jәne ózge de saualdarymyzdy tarihshy, 1997 jyldan beri taban audarmay Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynda istep kele jatqan Álimghazy Dәulethangha qoyghan edik.

– Ár zamannyng ózining dilgir taqyryptary, týrli mindetteri bolyp túrady, – dep bastady Álimghazy agha әngimeni. – Qazir de «Tarih tolqynynda» degen ýlken nauqandyq is-shara jýrip jatyr. Osyghan oray birneshe súhbat berip, maqala jazdym. Týrli jiyndargha qatystym. Solardyng qay-qaysysynda da basyn ashyp alugha tiyis birneshe mәsele tónireginde aityp jýrmin. Ony әrkim әrqalay týsinip jatyr. Biraq, shyndyq bireu-aq. Kimning qalay týsinetini bólek әngime. Jetpis jyldyghyma oray ótken respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya «Kóne tariyhqa – jana kózqaras» dep tekten-tekke atalghan joq. Búl taqyrypty institutymyzdyng diyrektory, professor Hangeldi Ábjanov úsyndy. «Jazyp jýrgeninizding barlyghy kóne tariyhqa janashyl kózqaras túrghysynda ghoy…» degesin, kónilime jaqty. Sonda kóne tarih degenimiz ne, oghan janasha kózqaras degenimiz ne? Onyng bir zandylyghy bar ma, joq әlde, әrkim bir pikir aitsa, sonyng barlyghyn janasha kózqaras dep qabyldauymyz kerek pe? Álbette, onyng ózining túghyrly kózqaras, túrlauly dәlel, tarihy negizi bar. Eger búlardyng biri bolmasa, istep jýrgen tirligimiz demagogiya bolyp shyghady.

Men ózimning zertteu obektime qaray erte zamandaghy bizding tarihymyzdy birtútas qarastyrudy eng negizgi talap dep esepteymin. Meyli qazaqtyng jerinde bolsyn, nemese odan tys, yaky Mongholiya, Shyghys Týrkistan, Resey, taghy basqa respublikalardyng jerinde qalghan tarihtyng izderi, ata-babamyzdyng jýrip ótken joly birtútas qaraluy kerek. Tarih solay jasalghan, demek, biz sol jolmen jýruge mindettimiz. Jana nәrse oilap tabudyng qajeti joq, osy sýrleuden adaspasaq, osy joldan shyqpasaq, tarihymyzdy týgendey alamyz. Yaghni, ejelgi Saq, Ýisin, Qanly, Kók týrikter, Týrkeshter, Qarlúq, Qarahan memleketi, odan bergi qara qytay biylegen seksen jyl, odan keyingisi Shynghys han dәuirimen jalghasyp ketedi. Osy altyn arqaudy myqtap ústau kerek. Altyn arqau degenimiz – ata-babamyzdyng jýrip ótken joly, olardyng qúrghan ýlkendi-kishili memleketterining tarihyn jazu degen sóz. Olardyng etnikalyq qúramyn, ómir sýru aumaghyn, memlekettik dәstýrin jazugha tiyispiz. Memleketti biyleudegi dәstýr jalghastyghy bar ma, joq pa? Ruhaniy-mәdeny jalghastyq bar ma? Sharuashylyq jaghynda ózgeris bar ma, joq pa? Olar bir-birinen ne aldy? Ne qosty? Qalay damytty nemese keri ketti? Mine, osy zandylyq, osy joldardy tәptishtep jazuymyz kerek. Kóne tariyhqa kózqaras osy tústa anyq kórinuge tiyis. Jana kózqaras osy tarihty Europa sentristeri men bizdi biylegen orys, qytay tarihshylary jazghan túrghyda emes, janaghy aitqan zandylyq shenberinde jazu.

Bizding halqymyz ejelden osy jerdi meken etedi. Úzaq jyldyq tarihynda adamzat órkeniyetine ózindik ýlesin qosqan bayyrghy jergilikti halyq. Ony aityp otyrghanym, kýni keshege deyin osy jerde týrki halyqtary ómir sýrgenin joqqa shygharatyn tarihshylar boldy, qazir de joq dey almaymyz. Reseyde osynday kózqaras kýni býginge deyin bar. Soljenisynnyng laqpa sózi jәy ghana sóz emes, tarihshylardyng pikiri týrinde de jazylyp jýrgen jayy bar. Al biz kóne tarihty baghalauda últtyq-memlekettik mýdde túrghysynan qaraugha mindettimiz. Búl – bir.

Ekinshiden, kóne tarih dep otyrghanymyz – bizding tarihymyzdaghy, sonyng ishinde songhy ghasyrlardaghy ýlkendi-kishili tarihy oqighalargha dúrys bagha beru. Búghan qalay bagha beruimiz kerek? Kenestik dәuirde jazylghan bes tomdyq «Qazaq KSR tarihy» men tәuelsizdik alghannan keyin jazylghan bes tomdyq «Qazaqstan tarihynda» búl mәseleler qalay jazyldy jәne ol qalay jazyluy kerek edi? Dúrys jazylmaghan mәseleler bar ma, joq pa? Sony sýzgiden ótkizuimiz kerek. Bizding Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituty Qazaq tarihynyng 20 kitabyn jazugha kiriskeli ekinshi boldy. Kelesi jyly 19-tom ayaqtalady. Osy 20 kitapta neni qalay jazu mәselesinde әli de bir toqtamgha kelgen konseptualdyq kózqaras qalyptasqan joq. Kópshiligimiz búrynghy jazghandarymyzdy janghyrtyp, endi bireuler eshteneni ózgertpey-aq qaytadan úsynyp jatqan jaghdaylar bar. Sonda búl 20 kitap jazamyz dep kólem quu ýshin istelip jatqan tirlik pe, әlde janasha kózqaraspen jaza alamyz ba degen mәselede «Tarih tolqynynda» sharasy jaqsy qozghau salyp otyr. Shynynda qalay jazuymyz kerektigin oilanu kezeninde túrmyz.

Tәuelsizdik alghanymyzgha 22 jyl boldy. Tәuelsiz Qazaqstan memleketi bar. «Qazaqstan halqy» degen halyq bar. Ol qazaq halqy emes. Osy halyq, meyli qazaq halqy bolsyn, meyli Qazaqstan halqy bolsyn, tәuelsizdikti kimnen aldy? Bizdi búghauda ústaghan imperiyanyng aty bar ma, joq pa? Osy uaqytqa deyin sol imperiyanyng atyn atap, týsin týstegen materialdy men kórmedim. Otarlanushy bar da, otarlaushy joq. Onyng sebebi, biz otarsyzdandyru sayasatyn memlekettik dengeyde jýrgizbedik, ony sayasat retinde auyzgha alghan joqpyz. Kez kelgen derbestikke qoly jetken el eng aldymen otarsyzdandyru sayasatyn jýrgizedi. Yaghni, otarlyq dәuirde qalyptasqan qúldyq psihologiyany, basqalar japsyrghan әsirederjavalyq kózqarastardy tazalau, halyqtyng ensesin kóteru, otarlyq dәuirdegi últ-azattyq kýres qaharmandaryn, qogham qayratkerlerin, aqyn-jazushylaryn, el maqtanyshyna ainalghan, elding úiytqysy bolghan azamattardyng ruhyn asqaqtatu, solardy dәripteu jәne otarsyzdyqtyng barlyq saladaghy zardaptaryn jeke-jeke taldap, halyqqa týsindiru. Ruhani, mәdeni, ekonomikalyq tazalaudan ótu. Onyng biri de aitylghan joq bizde. Ár nәrsening ózining aty bar. Sol óz atymen atasaq, Kenestik Resey imperiyasynyng otarshylyghynan qútyldyq. Olay bolsa, kenestik Resey otarshyldyghynyng sipaty neden kórindi? Soghan bir-birlep jauap izdeuimiz kerek. Otarlyq imperiyanyng bizge keltirgen zardaptary ýshin keshirim súrauymyz qajet. Kerek deseniz, qún tóletuge bolady. Búl otarshyldyqtan qútylghan elderding barshasy bastan keshirgen jayt. Osyny uaqtyly naqty dәleldep bere alsaq, býgingi Resey memleketining basynda otyrghandar tarihy shyndyqty moyyndap, bizding halyqtan keshirim súraugha tiyis. 1914 jyly jyly 6 milliongha jetken halyqty alpys jyldan keyin de alty millionnan asyrmay, últymyzdy genosidke úshyratqan imperiyanyng aldynda ony talap etuge moralidyq haqymyz bar. Ol otarlaushynyng býgingi múrageri – Resey Federasiyasy. Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin Germaniya dәl solay býkilәlemdik qauymdastyqtan keshirim súrady. Odan Germaniyanyng qadir-qasiyeti kemip qalghan joq, kerisinshe, abyroyy artty. Moralidyq túrghydan jeniske jetti, әlem halqynyng aldynda betin ashyp aldy. Sol sekildi Rim papasy da kezinde 13-14-ghasyrdaghy qaranghylyq dәuiri ýshin keshirim súrady. Týgi de ketken joq. Bir ókinishtisi, kommunistik jýieden ótken imperiyalar, meyli orys, meyli qytay bolsyn, múnday qadamgha barugha dayyn emes. Dayyn ba, dayyn emes pe, búl sol elderding úyatyna baylanysty nәrse, al biz óz sózimizdi aitugha tiyispiz. Ony dәleldeu ýshin 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisten bastap, 1917 jylghy Qazan tónkerisine deyin janasha bagha beruimiz kerek. Qazaqstangha ne berdi? Qazaq halqy osyghan qanday ýles qosty? Belsene qatysqan qansha qazaqty bilemiz? Sosialistik revolusiyanyng naqty qazaq halqyna eshqanday qatysy joq dep úghamyn óz basym. Búl bizding әreketimiz emes, syrttan tanylghan әreket. Ony qalay dәleldeymiz desek te, tarihy negiz jetkilikti.

1920-22 jyldardaghy asharshylyqqa janasha bagha beriluge tiyis. Qazaqtardyng birining etin biri jeui sol jyldardan bastalady. Odan keyingi mәsele Goloshekinning biylikke keluine baylanysty últtyq intelliygensiyanyng shekken zardaby. Satqyndyqtyng saldarynan últtyng sýt betine shyqqan qaymaqtary qalay zardap shekkenin ashyp aitugha tiyispiz. Últty ekige bóluden qanday ziyan-zalal keletinin Goloshekinning әreketin zertteu arqyly baghalauymyz kerek.

Adamzat tarihynda týrli-týrli úrandar boldy. Solardyng ishindegi eng tanymaldarynyng biri – Marks pen Leninning «Dýniyejýzi proletarlary, biriginder!» degen úrany. Býkil kedeylerdi baylargha qarsy aidap salghan úran. Búl últty ekige bóldi, memleket ekige bólindi. Memleketting dәstýrli el biyleu tәrtibi búzylyp, ónkey oqymaghan, úrda-jyq batyraqtar biylikti óz qolyna aldy. Múnyng astary tym terende jatyr. Evreylerding «mende joq – әlemde joq» degen sayasaty bolghan. Yaghni, evreylerding memleketi bolmady ma, dýniyejýzinde solay boluy kerek degen úghym. Biraq, onyng jetken jeri barshagha mәlim. Endeshe, biz Marksting maniyfesinen bastap, Kenes odaghynyng bizge ne bergenin, qanday zardap-zalal әkelgenin, memlekettin, últtyn, dinnin, sharuashylyqtyn, dәstýrding kýireuine qanday ziyan keltirgenin últtyng mýdde túrghysynan qayta baghalauymyz kerek.

Sodan keyingisi – 1930-32 jyldardaghy genosiyd. Ony genosid dep ataugha biz әli kýnge deyin memlekettik túrghydan dayyn emespiz. Biraq, milliondaghan halyq qyrylghan apatty genosid demey ne deymiz? 4 million halyq obadan ólgen joq. Olar tikeley qazaq halqynyng kýnkóris kózin bitep, baghyp otyrghan bes-on malynan aiyrghannan keyin qyryldy. Qyrylatynyn da, qyrylyp jatqanyn da, aqyry ne bolaryn da jogharydaghylar bilmedi dey almaymyz. Bireuding abyroyyn qorghaymyn dep, óz abyroyymyzdan aiyrylyp qalmauymyz kerek.

1937-38 jyldardaghy repressiya – 1930-32 jylghy genosidting jalghasy. Josparly týrde, sanyn belgilep otyryp atyp, asqany qazir býkil әlemge әigili. Búl – ekinshi genosiyd.

Ýshinshi genosid – tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru mәselesi. Búl qansha jerden ekonomikalyq jaghynan tiyimdi delingenmen de, últqa ólsheusiz zardap әkelgen zalal. 700 mektebimizding jabyluy, qazaqtardyng atamekeninen jappay quyluy, qalyng orystyng ortasynda qaluynyng zardabyn kýni býginge deyin tartyp otyrmyz. Qazaqty assimilyasiyagha úshyratu tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru nauqanymen býrkemelengenin ashyq moyyndaugha tiyispiz. Kýni býginge deyin memlekettik til túghyryna qona almay otyrsa, búl da sonyng saldary. Kemeldengen sosializmde jappay toyshyl boldyq, múnyng arty maskýnemderdin, nashaqorlardyng kóbengine, qazaqtar ómiri atyn estip-bilmegen júqpaly dertterding tarauyna alyp kelgeni taghy shyndyq.

Onyng arasynda ekinshi dýniyejýzilik soghys bar. Ony da әli kýnge deyin «Úly Otan soghysy» dep әspettep jýrgen biz ghana. Basqa eshbir el aitpaydy.

Konseptualdyq, metodologiyadyq túrghydan alghanda, biz ýlken mәselelerge bagha berude biraz jayttyng basyn ashyp alugha tiyispiz. KOKP tarihynda, ghylymy kommunizmde, filosofiyada oqyghanymyz boyynsha, adamzat tarihyn evolusiyalyq darvindik ilim boyynsha baghaladyq. Búl dinderdi joqqa shygharyp, jana din jasaudyng amaly bolatyn. Biz osy evolusiyalyq jolmen materialdyq túrghydan adamzat tarihyn jazdyq. Búl taqyrypqa da qayta ainalyp soghugha mindettimiz.

Jetpis jyl boyy qazaq halqy jabayy feodaldyq qoghamnan keyin kapitalizmnen attap ótip, sosializmge sekirgen halyq dep oqydyq. Osynday jalghan teoriyany maldandyq, maqtanysh kórdik. Abay atamyzdyng «Bir sekirip shygham dep, bir sekirip týsem dep…» degenindey, sekirdik dep lepirdik. Kemeldengen sosializmde ómir sýrip jatyrmyz dep oiladyq. Zandylyqqa salsaq, onyng ar jaghynda kommunizm túrghan edi. Biraq, biz odan taghy da «attap ótip», jabayy kapitalizmge top ete týstik. Búl sekiruding qanday kesir-kesapat әkelip jatqanyn 22 jyldan beri qarayghy qoghamdyq-әleumettik jaghdayymyzdan kóruge bolady. Biz «sekirip» ótudi, kele jatqan joldan jalt búryludy maqtan kóremiz, asyly, olay emes. Adamzat tarihynyng ózining damu zandylyghy bar. Ony qoldan ózgertip, basqa baghytqa salghannan memleket pen halyq zardap shekpese, payda tappaydy. Kózimiz soghan jetkendey edi, biraq әli de sabaq ala almaghanymyz bayqalady.

Býgingi úrpaq ýshin keshegi ómir –

kóne tariyh. Demek, kóne tariyhqa jana kózqaras degen ata-babamyz jýrip ótken, ózimiz jýrip kele jatqan jolgha qalay qarau kerektigin kórsetedi. Mine, qazir bәrimiz «Tarih tolqynynda» jýzip kelemiz. Jana baghdarlamalar qabyldanyp, janasha talpynys jasalyp jatyr. Onyng bәri jaqsy. Biraq, sonyng ayaghy qalay bolar eken degen túrghyda mening azdaghan kýdik-kýmәnim bar. Nauqandyq shara bolyp qalmas pa eken deymin. Kýni keshe ghana memleket basshysynyng memlekettik hatshygha aitqan sózin sóz dep esepteymin. Tәjinning ynta-yqylasy jaqsy. Biraq, tarihty birneshe ailyq nauqangha ainaldyrugha bolmaydy. Onymen týbegeyli ainalysu kerek.

Sodan keyingi ýlken mәsele – fizikamen fizikter ainalysatyny sekildi, tarihpen de tarihshylar ainalysuy kerek. Ony nauqangha ainaldyrugha, kókpargha salugha bolmaydy. Árkimning pikir aitugha erki bar dep, betimen jiberu dúrys emes. Múnyng zardabyn qazirding ózinde kórip otyrmyz. Keshegi partorg ta tarihshy, bayaghy kenshar-újymshar basshylarynyng bәri tarihshy, olardan biznesmender de qalyp jatqan joq. Aqyn-jazushylarymyz tegis tarihshy. Múnday kýlkili jaghday basqa eshbir halyqta joq. Ásirese, memlekettik dәstýri qalyptasqan ýlken elderding eshqaysysynda múnday soraqylyqqa jol berilmeydi. Áytpese, memleketting tarihy ru-taypanyng tarihynyng tasasynda qalady. Búl orayda ýlken sayasat kerek. «Tarih tolqynynda» ayasynda osyny bir pysyqtap alsaq, útylmaymyz.

Men memleketting múrasy men qazynasy dalagha shashylmauy kerek dep esepteymin. Osy jaghynan alghanda, keyde «Mәdeny múragha» da kónilim tolmay qalady. Osy baghdarlamagha qyruar qarjy júmsaldy. Biraq, elge әkelingen qújattardyng sapasy neshik? Kópshiligi Europada bayaghyda shyghyp, orys tiline әldeqashan audarylyp qoyghan dýniyeler. Arhivke eshqanday qatysy joq, kitap dýkenderinde tolyp túrghan materialdardyng fotokóshirmesin әkelip, soghan maldanyp jýrgender bar. Jýz myng qújat әkeldik desedi, biraq, kópshiligi naqty qajetke jaray qoymaytyn kóshirmeler. «Qytaydyng arhiyvine kirdik» deytinder kóbeyip ketti. Qytay ózining múraghatyna eshkimdi de jәidan-jay kirgize salmaydy.

Yaghni, toqsan auyz sózding tobyqtay týiini, baghyt-baghdar tarihy oqighalargha bagha beruden bastaluy kerek. Ony úrangha qosyp, nauqangha ainaldyrudyng arty jaqsy bolmaytynyn týsinuge tiyispiz.

Jazyp alghan

Júldyz Ábdilda.
"Aq jelken" jurnaly