Otbasy elimizdegi negizgi әleumettik institut. Qoghamdaghy otbasylyq qúndylyqtardy nyghaytu әri damytu býginde memleketimizding ózekti bóligine ainaldy. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «әr otbasy – elimizding әl-auqaty men gýldenuining negizi, sondyqtan memleket otbasy institutyna qoldau kórsetip, ony jan-jaqty jýrgizetinin» airyqsha atap ótken bolatyn. Osynyng ózi memleketimizding otbasy qúndylyqtary men instituttaryna tereng mәn beretinin kórsetedi.

Qoghamdaghy otbasylyq qúndylyqtardy nyghaytu jolynda әr sala boyynsha jan-jaqty júmystar jýrgizilude. Nazarlarynyzgha elimizde otbasy qúndylyqtaryn damytugha ýles qosyp jýrgen mamandardyng pikirin úsynamyz.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Jastargha dúrys jol kórsetu manyzdy

Mahinur Israilova, Qazaqstan halqy Assambleyasyna qarasty  Almaty qalasy «Analar kenesinin» tórayymy:  

- «Analar kenesi» atyna say qoghamdaghy últtyq  qúndylyqtardy, yntymaqtastyqty damytugha barynsha kýsh salady. Úiymgha qalamyzdaghy 36 etnomәdeny birlestikter kiredi. Bizding kenes Qazaqstan halqy Assambleyasy tarapynan jýzege asyrylatyn júmystardy atqarady. Sonymen qatar bir shanyraqtyng astynda tatu-tәtti ómir sýrip jatqan kóp últty elding yntymaghyn saqtau, qoghamda últtyq qúndylyqtardy nyghaytu, otbasynyng bedelin arttyru, jastargha tәlim-tәrbiyeni dәripteudi jýzege asyrady. Últtyq qúndylyqtar, әr últtyng salty men mәdeniyetin saqtau, birin-biri qúrmetteu, atauly meyramdardy atap ótu kenesting atqaratyn júmysynyng bir tarmaghy. Almaty qalasyndaghy «Analar kenesinin» basty maqsaty-jastargha tәlim men ónege kórsetu ekenin atap óttim.  Osy rette kenes ótkizgen birneshe is-sharalardy atap ótkim keledi. «Analar kenesi» Almatydaghy qúzyrly organdarmen birlesip mektepter men kolledjderde nashaqorlyqqa qarsy aksiyalargha qatysty. Nashaqorlyq dertining zalaly jas úrpaqqa mamandar tarapynan jiti týsindirilip, oqushylarmen diskussiya boldy. Biz ruhany qúndylyqtardy dәripteu degende osynday sharalar arqyly  jas úrpaqtyng sanasyna әser etkimiz keledi. Óitkeni bolashaqtyng ziyandy әreketterden aldyn alu arqyly sanaly úrpaqty tәrbiyelegimiz keledi. Biz qazir jastarymyzgha dúrys jol kórsetu arqyly, bolashaqtaghy qauip-qaterding aldyn alamyz. Odan bólek, biz jastarymyzgha salty men dәstýrin, mәdeniyetin, ruhany qúndylyqtaryn qazirden bastap týsindiremiz.

«Analar kenesi» jyl sayyn «Mәdeniyetti ana, mәdeniyetti últ», «Qarttargha qúrmet» , «Erekshe balalargha qamqorlyq», « Tilge qúrmet» syndy sharalardy ótkizedi. Biz qazynaly qarttarymyzdyng eren enbegin eshqashan úmytpauymyz kerek. Beybit kýnning astynda, keng baytaq elde ómir sýrip jatqanymyz qarttarymyzdyng arqasynda. Jastarymyz olardyng enbegin úmytpauy kerek. Biz osy arqyly keler úrpaqqa ónege kórsetkimiz keledi. Otbasyndaghy eng basty qúndylyqtar da jii aitylyp, jii nasihattaluy kerek.

«Analar kenesi» osy jolda óz baghytynan taymay, últtyq qúndylyqtardy dәripteude óz júmysyn jalghastyratyn bolady. Eng bastysy jastarymyzdy enbeksýigishtikke tәrbiyeleuimiz kerek. Ár adam ózi ýshin enbektenui kerek. Biz enbektenu arqyly jastarymyzdy otbasy qúndylyqtaryn nyghaytugha ýiretemiz. Bolashaqta otau qúratyn әrbir jas eng aldymen bir-birine degen jauapkershilikti sezinui kerek. Al jauapkershilik enbekpen keledi.

Shyntauytyna  kelgende  otbasynyng róli tómendegen kezde bala syrtqy ortanyng әserine beyim bola bastaydy. Qazir bilesizder, kóp ata-analar balalarynyng internet, әleumettik jeliden, úyaly telefonnan neni kórip otyrghandyghyn, qanday kontent jýktep alghanyn teksermeydi. Sonyng saldarynan mektep jasyndaghy úl- qyzdarymyzdy qazir ghalamtor  tәrbiyelep jatyr. Biz jastarmen jastar tilinde dialogqa shygha otyryp, zaman mindettegen qarym-qatynas platformasyn tandauymyz kerek. Býgingi әleumettik jeliler, qoghamdyq instituttar men ortalyqtar tarih taghylymyn, halyq dәstýrin jastar sanasyna qoljetimdi erekshe mazmúnda beyimdeuge dayyn bolsa ghana úrpaqtar arasynda baylanys, yaghny sabaqtastyq ornauy mýmkin. Búl rette otbasylyq qúndylyqtardy әr elding biregey sipatymen toghystyratyn tәrbie mektebining ústanymdaryna jýgingen dúrys. Biz otbasyn saqtau, onyng qoghamdyq qyzmetin asa manyzdy institut retinde baghalau arqyly ghana memleketting bolashaghyna zor ýmitpen qaray alamyz.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Qúndylyqtardy saqtau - auyldan bastalady

Berik Baybalaev, múghalim:

- Qoghamdaghy otbasylyq qúndylyqtardy dәripteuge býkil el bolyp kýsh júmyldyryp jatyrmyz dep anyq aita alamyn. Óitkeni qazaqy tәrbiyeni dәripteu, jastargha tәlim men ónege kórsetu, keshegi әkeler iytәrbiyesimen analar izin jalghastyratyn úrpaq ósip keledi. Men Almaty oblysy Kegen audanyna qarasty Úzynbúlaq auylynda múghalim bolyp qyzmet atqaramyn. Auyldaghy mәdeny is-sharalardy úiymdastyryp, auyl túrghyndaryn túroaqty qatys tyramyn. Qoghamdaghy últtyq qúndylyqtardy nyghaytu auyldan bastau alady. Onyng dәleli bizde  «Analar kenesi», «Aqsaqaldar alqasy», «Jastar úiymy» belsendi júmys isteydi. Merekelik is-sharalar men aituly datalarda  arnayy jiynrdar úiymdastyrylady. Al osy jiyndardyng týpki maqsaty ruhany qúndylyqtarymyzdy, otbasylyq qúndylyqtarymyzdy dәripteu.  Jyl sayyn nauryz meyramynda әr kóshening túrghyndary salt-dәstýrimizden kórinis kórsetip, úmyt boldyp bara jatqan dәstýrlerimizdi janghyrtyp  óner kórsetedi. Búl da  keler úrpaghymyzgha últtyq qúndylyqtarymyzdy dәripteu. Odan bólek aqsaqaldarymyz ben analarymyz jastarmen kezdesip ómirlik tәjiriybelerin bólisip, otbasyndaghy qúndylyqtardy dәripteytin dóngelek ýstelde bas qosady.  Auyl kelinderine de mol taghylymdy әngimeler ait ylyp, qyzyqty konkurchstar úiymdastyrylady.  Biz osynday mәdeny is-shúaralardy úiymdastyru arqyly auyl túrghyndarynyn  qoghamdaghy últtyq  qúndylyqtard y damytuyna ýles qosamyz. Qazir otbasynda týrli jaghdaylar kezdesghedi, materialdyq jaghdaydyng tómendigi, jastar arasynda ajyrasu,   júmyssyzdyq taghysyn taghy. Osynday mәselelerge de taqyryptyq jiyndar ótkizilip,  jan-jaqty týsindiru júmystary jýrgiziledi. Ákimdikpen birlesip kóp balaly analar men túrmysy tómen otbasylargha auyl qorynan qayyrymdylyq ister úiymdastyrylady. Otbasy qúndylyghy degende eng aldymen bolashaqqa jospary bar nyq otbasy, senim men enbekten qúralghan otbasynyng irgesi biyik der edim.  Memleket tarapynan da otbasy institutyn nyghaytugha naqty júmystar istelude. Arnayy mem lekettik baghdarlamalar da jýzege asuda. Mening oiymsha әr otbasy ózining qúndylyghyn arttyrugha, nyghaytugha kýsh saluy kerek.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

«Danalyq mektebin» janghyrtu kerek

Sarash Qonyrbaeva, әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining qauymdastyrylghan professory, pedagogika ghylymdarynyng kandidaty:

- Qoghamdy damytu, algha qaray ilgerletu otbasynan bastalady. «Otbasy – әleumettik institut» dep aityp jýrmiz. Áriyne otbasynyng  qoghamda atqaratyn ózindik funksiyasy bar. Al biz býgin otbasylyq qúndylyqtardy nyghaytuda dúrys baghyttamyz ba? Tarqatyp aitatyn bolsaq, qazirgi ata-әjeler ózderinen keyingi úrpaqqa beretin últtyq qúndylyqtardy bere almay qaldy. Qazir jas buyn men eresekter arasynda jer men kóktey alshaqtyq bayqalady. Demek bizding atalarymyz ben әjelerimiz otbasyny tәrbiyeleytin ózindik rólinen aiyrylyp qaldy dep  oilaymyn. Búryn qalay edi. Ýlken kisilerding sózi ótimdi, tәlim-tәrbiyening bastauyn qazynaly qarttarymyz beretin. Osy olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda «Danalyq mektebin» qúrdyq. Elimizge belgili pedagogika ghylymynyng ghalymdary birlesip  qoghamdaghy otbasylyq qúndylyqtardy nyghaytudy nasihattauda birneshe kezdesu men is-sharalar ótkizdik.

«Danalyq mektebi» arqyly oqushylar men studentterge ghylymiy-әdistemelik túrghydan kóp kýsh júmsaluda. Búl degenimiz babalar izin jalghap, keler úrpaqqa últymyzdyng ruhany qúndylyqtaryn, bay tәlim-tәrbiyesin dәripteu. Halqymyzdyng airyqsha danalyq mektebin býgingi zamannyng balalaryna týsindiru. Býginde adamzatqa tәn qúndylyqtardyng bәri әr otbasy ýshin manyzy zor dýniye. Otbasyn qúru, ómirge sәby әkelu, ony ósirip tәrbiyeleu, oqytu, toqytu, maman retinde qatargha qosu, nemere sýiy siyaqty bir-birimen sabaqtasa beretin qúndylyqtardy bilemiz. Qazir memleketimiz otbasyny nyghaytugha, otbasynyng әleumeti men әleuetin arttyrugha kýsh salyp jatyr. Áleumettik,ekonomikalyq jaghynan barynsha qoldau kórsetuge baghyttalghan baghdarlamalar jasaluda. Degenmen materialdyq jaghynan qoldaudy  talap etetin otbasylar bar. Odan bólek qazir jas kórinu tendensiyasy payda boldy. Mysaly mening qatarlastarym qartayghysy kelmeydi. Ózderin «әje» dep aitqyzbaugha tyrysady. Biraq jas kórinuding baqyt әkelmeytinin týsinbeydi. Uaqytty moyyndap, keyingi úrpaghyna jasyna say tәrbie men tәlimin kórsetkisi kelmeydi. Osynday dýniyelerdi kórgen kezde búrynghy ata men әjening mektebinen alystaghanyndy sezesin.  Degenmen búlay otyra beruge bolmaydy, pedagog mamany bolghandyqtan jastargha paydamyzdyng tiygenin qalaymyz. Otbasyndaghy әkening róli, ananyng róli әr otbasy óz qúndylyqtaryn bilui tiyis. Qazir ghalamtordyng damyghan zamany, aqparat kózi ashyq. Osyghan say kókiregi oyau, bilimdi de bilikti jastarymyz ósip keledi. Jastarymyzgha ruhany qúndylyqtarymyzdy dәripteu, halqymyzdyng salt-sanasyn týsindiru jolynda  naqty bastamalar bar.

Abai.kz