Býgingi súhbat keyipkeri – «Filosofiya» pәninen qazaq‑aghylshyn tilderindegi jәne kóptegen basqa da oqulyqtar men monografiyalardyn, qazaq tilinde túnghysh ret jaryq kórgen ýsh tomdyq «Filosofiya» pәninen hrestomatiya» oqu qúralynyng avtory, filosofiya ghylymdarynyng doktory, «Qazaq filosofiyasy» Ghylym jәne Bilim ortalyghynyng diyrektory, 90-jyldyghyn toylaghaly otyrghan Ál‑Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining filosofiya kafedrasynyng professory Gýljihan Núrysheva. Elimizge tanymal ghalymnyng sózine qúlaq týrinizder, qadirmendi oqyrman!

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

– Gýljihan Júmabayqyzy, býkil sanaly ghúmyrynyzda ústazdyq etumen kelesiz. Sonymen qatar, qazaq filosofiyasyn zertteude de zor jetistikterge jettiniz. Qazir Sizding filosofiyadan, filosofiya tarihynan jәne basqa da filosofiyalyq pәnderden jazghan oqulyqtarynyz ben monografiyalarynyz elimizding jogharghy oqu oryndarynyng studentteri arasynda  ýlken súranysqa iye. Filosofiya – óte kýrdeli ilim bolsa da, enbekteriniz kórneki qazaq tilimen oqyrmandargha týsinikti  jazylghan. Sondyqtan Sizdi qazirgi qazaq ghylymyndaghy «filosofiyalyq til» qalyptastyrushy ghalymdar qataryna jatqyzugha bolady. Ol asa bay til baylyghyn talap etetin bolar. Osynyng bastaulary qaydan shyqqan?

– Eng aldymen, býgingi súhbatqa shaqyrghanynyzgha rahmet! Kópten beri úsynys jasap jýrsiz, biraq jalpy filosofiya,  әsirese qazaq filosofiyasy turaly әngimelesuding sәti endi týsti, sebebi songhy uaqytta, óziniz biletindey, «Filosofiya» pәni boyynsha qazaqsha ýsh tom túnghysh hrestomatiya dayyndaumen ainalystym, kezinde Ministrlikting griyfi berilgen «Filosofiya» oqulyghyn kópshilikting úsynysy boyynsha tolyqtyryp, qayta shyghardym jәne aghylshyn tilindegi oqulyq ta jaqynda jaryq kórdi. Batys filosofiyasynda zertteuding ómirbayandyq әdisi, yaghny adamnyng ómir jolyn taldau arqyly   onyng filosofiyasyn týsinuge tyrysu keng qoldanylady. Bizding ghylym búl әdiske kóp jýgine bermeydi, ol týsinikti de, sebebi úzaq jyldar boyy jeke adamnyng túlghalyq qyrlary emes, tútas qoghamnyng mәseleleri aldynghy oryngha qoyylyp kelgeni belgili. Postkenestik filosofiya ghylymyna endi engen osy ómirbayandyq әdis túrghysynan alghanda, býgingi interviu 65 jyl ghúmyryma kóz salyp, azdaghan qorytyndy jasau da bolsyn.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Monografiya, oqulyq, oqu qúraldarymnyng úzyn sany otyzdan astam eken, olardy jazu barysynda kitap tilining týsinikti boluyna erekshe nazar audarghanymdy óziniz bayqapsyz. Dúrys aitasyz, filosofiya – kýrdeli ghylym. Biraq kez kelgen qoghamdaghy filosofiyanyng damu dengeyi onyng jalpy damuynyng  kórsetkishi der edim. Osy túrghydan qarastyrsaq, memleketimiz filosofiyany aitarlyqtay jaqsy qoldap otyr, ol – barlyq joghary oqu oryndarynyng barlyq fakulitetterining barlyq studentteri oqityn sanauly ghana mindetti pәnderding biri, yaghny qoghamnyng basym bóligin qamtidy. Logikalyq týrde payymdasaq, filosofiyany býkil qogham bilui tiyis, biraq is jýzinde ol kópshilikke әli beymәlim. Paradoks! Shynyn aitsam, meni osy jaghday qatty mazalaydy. Studentterimiz, bolashaq injener, pedagog, dәriger jәne taghy basqa mamandar filosofiyany mindetti pәn retinde shala-púla oqyp, ony týsinbey, ainalasyna taratpay ótetin bolyp túr ghoy. Sebep nede? Filosofiyany jaqsy mengermey, dúrys maman, tolyqqandy adam bolyp shygha almaysyz. Orta ghasyrdaghy Europa uniyversiytetterinde filosofiyadan emtihan tapsyra almaghan studentting kelesi kursqa kóshirilmeui kezdeysoq sheshim emes.

Filosofiyanyng qoghamymyzda jetkilikti taralmauynyng sebepteri turaly aitatyn bolsaq, eng bastysy – ony oqytu әdistemesi jәne oqulyq tili der edim. Aqiqatyn aitu kerek, oqulyqtardyng basym kópshiligining tili týsinuge qiyn. Óziniz biletindey, monografiya tili oqulyqqa jaramaydy. Kezinde nemis oishyly Immanuil Kanttyng ózi «Filosofiyadan jaqsy oqulyq jazu mýmkin be?» dep kýmәndanghan eken. Oqulyqtyng tili bólek, ol qysqa da núsqa boluy tiyis. Sóilemderining týsiniksiz, kýrdeli boluy ózining ghylymy dengeyining joghary ekenining kórsetkishi dep týsinip, meylinshe týsiniksiz jazugha úmtylyp, ózara jarysqan ghalymdarymyz da bolghan. Shyndyghynda, shym-shytyryq tuyndylar filosofiyalyq dayyndyghy joq qarapayym oqyrmandy filosofiyadan alystata týsedi, ol filosofiyagha endi jolamaugha tyrysady.  Sondyqtan da, filosofiya oqulyghyn týsinikti jazu – zaman talaby.

Qazirgi filosoftardyng aldynda túrghan taghy bir manyzdy mindet – filosofiyanyng ghylymy tilin damytu. Álemdik filosofiyada qalyptasqan úghym-terminderding bәrin birdey qazaqshalau mindet emes, aitarlyqtay sózdik qory jasaldy, endi terminderdi naqtylay týsuimiz qajet.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Al til baylyghy turaly súraghynyzgha jauap bersem, az-múz til qorymnyng qalyptasuyna әser etken ýsh faktordy aitar edim. Birinshisi – ózim dýniyege kelgen tekti әulet. Ákem Júmabay, anam Dәmetken sol kezdegi Guriev oblysy, Mahambet audany, Esbol auylyndaghy qazaq intelliygensiyasynyng (ghylymy ainalysqa kezdeysoq enip ketken «ziyaly» degen úghymdy әdeyi qoldanbay otyrmyn) kórnekti ókilderi boldy, dýnie emes, ruhany baylyq jinady, otbasyndaghy bes úl, bir qyzdy bilim men ghylymgha baulydy. Zamanymyzdyng úly oishyly Oljas Sýleymenov jaqynda jaryq kórgen «Tak bylo...» enbeginde atap kórsetkendey, Kenes ýkimeti túsynda kitap, gazet-jurnal isin damytugha erekshe nazar audaryldy, nәtiyjesinde elimizde әlemde joq qúbylys – Úly Oqyrman qalyptasty jәne ol óz ortasynan әlem órkeniyetine halqynyng atynan ýles qosatyn túlghalardy shyghardy. Bizding әkemiz de sol zamandaghy ataqty basylymdar, qazirgidey emes, mazmúny tereng basylymdargha – «Pravda», «Izvestiya», «Komsomoliskaya pravda», «Ogonyokten» bastap, «Sosialistik Qazaqstan», «Leninshil jas», «Júldyz», «Mәdeniyet jәne túrmysqa» deyin – jazylyp, ýige aldyratyn. Mektep oqushysy bizding tanymgha degen qúshtarlyghymyzdyng kýshti bolghany sonshalyq, gazet taratushy apaydyng býkil auyldy aralap, ýiimizge jetuin kýtkimiz kelmey, týske deyin poshtagha baryp, kýtip túratynbyz. Gazet-jurnaldardy súryptap ýlgermey jatqan ol kisining «sender-aq sharshamaydy ekensinder» degendey, keyinkirep qaraytyny keyde esime týsip, kýlip alamyn. Auylymyzdyng kitap dýkeni men kitaphanasyna jana tuyndy týsse, talasa oqitynbyz. Keyinirek ýlken aghalarym Qayyrghali, Baqtyghali, Ghalymjan student atanyp, qaladan kitap tasy bastady, inilerim Qambar men Bauyrjannyn, mening qalyptasuymyzgha olar da erekshe yqpal etti.

Osy jerde anamnyng rólin erekshe atap ótkim keledi. Ol әkeden jastay jetim qalghan balalaryn túmsyqtygha shoqyttyrmay, qanattygha qaqtyrmay, tistelep jýrip adam qataryna qosty. Qazaqtyng minezdi, qaysar, dana әieli ómirding talay qiyndyqtaryna tótep berdi, balapandaryna qajetti jaghdaydyng bәrin jasady. Júmysy qanshalyqty qauyrt bolsa da, biz qatysatyn sharalardan qalmay, mektepke ózi kelip, qadaghalap otyratyny, sabaghymyzgha qatysyp, qalay sóilep, qalay kiyinetimizge de airyqsha mәn beretini esimde jaqsy saqtalypty. Ózi sózge sheber boldy, ómirding oqighalaryn ólenmen qinalmay-aq órnektep, jazyp tastaytyn. Anamnyng tuyndylaryn kezinde kompiuterge týsirip, saqtap qalghanymyzgha quanamyn. Tanghalatynym, alty balamen jalghyz qalghan sol qiyn zamanda ol basqalardan emes, basqalar anamnan aqyl-kenes, kómek súraytyn. Onyng qajyrly enbegi men tәrbiyesining nәtiyjesinde ýsheuimiz mektepti altyn medalimen ayaqtap, otbasymyzdan uaqyt óte ýsh ghylym doktory, bir general, bir podpolkovniyk, QR Jogharghy sotynyng bir mýshesi shyqqanyn da aita ketuge bolatyn shyghar. Bayqaghanym, eki agham men inim basqa salanyng mamandary bolsa da, bilimge, mәdeniyet pen ghylymgha degen qúshtarlyq olardyng boyynda әli kýnge deyin saqtalghan. Mysaly, Qambar inim qazaq halqynyng qúqyqtyq sanasyn, sot biyligi tarihyn zerttep, sapaly enbekter jazdy. Ákemning aghasy men inisining balalary da ghylym men bilim salasynda qyzmet etedi, yaghny múnda bir zandylyq bar, tekti әulet dep otyrghanymnyng sebebi osy. Qazaq tarihyndaghy tektilik qúbylysy arnayy zertteu taqyryby boluy tiyis dep oilaymyn.

Ekinshi faktor – ózim bilim alghan mektebim men ústazdarym. Alys auyldardyng birindegi mektebimiz oblystaghy ýzdik oqu oryndarynyng qatarynda boldy. Qazirgi bilimimning irgetasyn qalaghan altyn úyam men ústazdaryma ýnemi alghysymdy aityp otyramyn. Alghash ret әrip tanytyp, oquymyzdyng mәnerli, jazuymyzdyng әdemi boluyna deyin qadaghalaghan Qamila Ayjaryqova, bir orysy joq auylda orysshagha suday etip shygharghan Zoya Shortabaeva, Mayra Qizatova, himik Nasiha Ermúqanova, biolog Núrbetay Júmabaeva apaylarymnyn, qolyndaghy qalamyn mysalgha ala otyryp, qosymsha qún teoriyasyn miymyzgha qúiyp beretin qoghamtanushy, mektep diyrektory Jabu Dókesov, matematik Múqatay Qyryqbaev, qazaqtyng tili men әdebiyetin tereng taldap, olargha degen qyzyghushylyqty sanamyzda mәngilik ornyqtyrghan Sembi Berghaliyev, Aldiyar Shyniyazov, Baqtyghaly Áldeshov aghaylarymnyng enbegi zor. Kezinde mәn bere bermeymiz, shyndyghynda mektebimiz de, auylymyz da erekshe intellektual orta bolghanyna (sol kezdegi auyldar men mektepterding bәri sonday boldy dep oilaymyn) jyldar ótken sayyn kózim jetip otyr.

Sonymen qatar, fransuz filosofy Jan-Poli Sartr aitqanday, «adam dýniyege kelgende – joba, onyng qanday bolyp shyghuy ózine baylanysty». Ómir boyy kóp oqydym, talmay izdendim, әli de bir kýn bos otyrmay, enbektenip kelemin. Balalarymnan da, shәkirtterimnen de osyny talap etip otyramyn. Enbektengen adamnyng isi bir qaraghanda Kamuding Sizif keyipkerining hareketi siyaqty mәnsiz bolyp kóriner, biraq týbinde nәtiyjeli bolary sózsiz.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

– Siz óz zamanynda Qazaq filosofiyasynyng damuyna qomaqty ýles qosqan ataqty filosof Segizbaev Oraz Amanghaliyúlynyng shәkirtisiz. Býginde ústaz aldyndaghy shәkirttik paryzynyzdy adal atqaryp, onyng kóptegen enbekterin óziniz qazaq tiline audaryp, jariyaladynyz. Yaghni, osy enbeginiz arqyly Siz ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldaryndaghy әigili «qazaqstandyq filosofiya mektebi» men qazirgi tәuelsiz Qazaq Eli filosofiyasynyng arasyndaghy «altyn kópir» mindetin atqarudasyz. Olay bolsa, osy sabaqtastyq turaly ne aitar ediniz?

– Jogharyda atap ótkenimdey, ústazgha qúrmet – mening ómirlik qaghidam. Oraz Amanghaliyúly Segizbaev biz oqugha týsken 1975 jyly S.Kirov atyndaghy KazGU-ding belgili basshylardyn, partiya qyzmetkerlerining balalary ghana oqityn әigili filosofiya-ekonomika fakulitetining dekany edi. Tamyz aiynda talapker-abituriyenttermen arnayy kezdesu ótkizip, filosofiya ghylymynyng kýrdeli, mengeru qiyn ghylym ekenin, qújattarymyzdy qaytyp alugha әli de kesh emestigin eskertti. Olay deui de dúrys, sebebi fakulitet sol zamandaghy eng bedeldi fakulitetterding biri boldy, bir oryngha 20-25 adam talasatyn. Biraq filosofiyagha degen qúshtarlyq pen «jaqsy filosof bolyp shyghatynymyzgha» degen balalyq, anghal senim qanattandyrghan biz maqsatymyzdan bas tartpay, emtihandardy sәtti tapsyryp, oqugha qabyldandyq. Sabaqtardyng bәri orys tilinde ghana oqytylady, al auyldan kelgen biz qazaqsha oilaymyz. Shynyn aitsaq, orysshagha qanshalyqty jetik bolsaq ta, qinalyp oqydyq, oryssha aitylghannyng bәrin qazaqshagha audaryp, oiymyzda qazaqsha jauap dayyndap, ony qaytadan orysshagha audaryp, oqytushy men auditoriyagha jetkizuge mәjbýrmiz. Kýni-týni enbektenuding arqasynda ghana osynday kedergilerdi jendik. Otyz eki jylda qolymyz jetken jetistikterding eng bastysy dep óz elinde qazaqsha oilap, qazaqsha sóileu baqytyn aitar edim jәne osyny qazir ózining ana tilinde bilim alyp jatqan shәkirtterime ýnemi eskertip otyramyn. Basqa toptardan erekshe, aty oryssha, zaty qazaqy tobymyzdan uaqyt óte kele birneshe ghylym doktorlary men kandidattary shyqqanyn qazir maqtan tútamyz.

Mine, osynday tolyq orystanghan, Mәskeudegi ortalyqtyng tapsyrysyn oryndaushy iydeologiya qyzmetkerlerin dayyndaytyn fakulitette qazaq dýniyetanymyna jaqyndau jalghyz ghana, «Kazahskoe Prosvesheniye» dep atalatyn pәn boldy jәne ony Oraz Amanghaliyúly orys tilinde oqydy. Qazaq filosofiyasy turaly ol kezde sóz etu de mýmkin emes, tipti onday úghym da joq. Qazir oilap otyrsam, ústazymyz sol zamanda ýlken erlik jasap, Mәskeuding qatan, barlyq respublikalargha birdey oqu baghdarlamasyn búzyp, osy bir pәndi qosqan eken. Qazaq dýniyetanymy taqyrybyna ishki, ózim de әli tolyq týsinbegen úmtylysym osy pәnnen bastaldy, Oraz Amanghaliyúlynyng jetekshiligimen tórt kurs júmysyn (ol kezding studentteri jyl sayyn kurs júmysyn jazatyn), bir diplom júmysyn jazyp bastaghan izdenisim qyryq toghyz jyl boyy jalghasyp keledi. Tandaghan jolymnan taymaghanyma, últymyzdyng filosofiyalyq dýniyetanymyn zertteuge azdy-kópti ýles qosqanyma quanyshtymyn jәne esh ókinbeymin.

Otandyq filosoftarynyng qazirgi agha buyny Oraz Amanghaliyúlynyng mektebinen ótti. Ol ózine de, shәkirtterine de talap qoya biletin qatal ústaz boldy. Ózi oryssha myqty jazatyn, sondyqtan talay maqalamyzdy «stili ne tot!» dep ózimizge qaytaryp beretin. Oryssha bar bilgenimizdi salyp, qayta shimaylaymyz, taqyryp boyynsha әdebiyetti taghy bir sýzip shyghamyz. Birtindep ghylymy maqala jazyp ýirendik. Bizding ghalym bolyp qalyptasuymyzgha ol kisining sinirgen enbegi zor boldy, osylaysha «jelkelep» ýiretkenine alghystan basqa aitarymyz joq. Ústazymyzdyng syrtqy bolmysy oryssha bolghanymen, ishki bolmysy (batys filosoftarynyng pikirinshe, adamnyng aqiqat mәnin onyng ishki bolmysy ghana ashady) qazaq ekenin elimiz tәuelsizdik alghanda birden bayqadyq. Ol eshteneden de, eshkimnen de taysalmay, «qazaq filosofiyasy» úghymyn ghylymy ainalysqa engizdi. Talay qyzu pikirtalastar, naghyz aiqastar boldy. Tipti últy qazaq filosoftardyng ózi osy terminge qarsy shyghyp, «eshqanday uniyversiyteti de, filosofiya fakuliteti de bolmaghan, dalada kóship jýrgen qazaqta qaydan filosofiya bolmaq?» dep aiqay saldy. Bir ýlken jiynda Oraz Amanghaliyúlynyng qatty ashulanyp, «Esly vy ne ponimaete kazahskui filosofii, eto ne oznachaet, chto ee net!» degen sózi qarsylastaryn toqtatyp, pikirtalastargha nýkte qoyghany da esimde. Múnyng bәrin tarqatyp jazyp otyrghanymnyng sebebi – qazirgi jastar últtyq filosofiyanyng qanday qiyndyqpen qalyptasqanyn bilui tiyis. Oraz Segizbaev, Ábdimәlik Nysanbaev, Marat Hasanov, Múqanmadiyar Orynbekov, Gharifolla Esim aghalarymyz qazaq halqynyng qaytalanbas filosofiyalyq dýniyetanymyn osylaysha dәleldep shyqty, ony zertteu bastalyp, birinen song biri jaryqqa shyqqan tuyndylar qazaqtyng oilau kókjiyegin keneytti, últtyq dýniyetanymymyzdyng tereng mazmúnyn jarqyratyp kórsetti.

Osynday enbekterding alghashqysy – Oraz Amanghaliyúlynyng «Istoriya kazahskoy filosofii. Ot pervyh arhaichnyh predstavleniy drevnih do razvityh form pervoy poloviny HH veka» oqulyghy. Myqty jazylghan búl tuyndy әli kýnge deyin qazaq filosofiyasynyng tarihy bayandalghan biregey, irgeli enbek desem, qatelespespin. Ústazymyz 2005 jyly dýniyeden ótkende shәkirtteri «onyng enbegin qazaq tiline audaru – paryzymyz» dep uәde bergenbiz, biraq jeme-jemge kelgende belgili filosof, Orekenmen qyzmettes bolghan Múrat Sәbit aghayymyz ekeumizden basqa eshkim moynyna alghysy kelmedi. Sóitip, tórt jýz bet kitapty ekige bólip, audarugha kiristik. Búl is onay bolmady, ýsh jyl uaqytymyz ketti. Biraq aqyr sonynda maqsatymyz jýzege asyp, kitaptyng qazaqsha núsqasy 2017 jyly әl-Faraby atyndaghy QazÚU «Qazaq uniyversiyteti» baspasynan jaryq kórdi, elimizding filosoftary quana jinalghan prezentasiya joghary dengeyde ótti.

Ústazymyzdyng isi ólmese eken degen oy meni jyldar boyy ýnemi mazalady. Búghan meni mindettegen nemese mәjbýrlegen eshkim bolghan joq, tynysh ómir sýre beruime de bolatyn  edi, biraq «әrkim ózimen ózi bolyp, ústazdarymyz salghan jol úmyt qalmauy tiyis, qazaqtyng qaytalanbas filosofiyasyn zertteudi odan әri damytu – últymyzdyn  aldyndaghy ortaq paryzymyz» degen sheshimge keldim. Ony jýzege asyru ýshin eng aldymen respublika filosoftaryn bir ortagha jinap, toptastyru qajet edi. Onyng mýmkindigi elimizde óte jaqsy damyp otyrghan qazirgi zamanghy sifrlyq tehnologiyalardyng arqasynda payda boldy. Izdenisterding nәtiyjesinde 2021 jyldyng nauryz aiynda qazaq filosoftarynyng internet qauymdastyghy qúryldy jәne ol qazir әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining ózim basqaratyn «Qazaq filosofiyasy» Ghylym jәne bilim ortalyghynyng ayasynda júmysyn jemisti jýrgizip otyr. Bir qyzyghy, jýz otyzgha juyq mýshesi bar qauymdastyghymyzdyng qúramyna filosoftar ghana emes, zan, til, әdebiyet, әleumettanu, dintanu ghylymdarynyng ókilderi de kiredi. Ayyna bir ret onlayn jinalyp, otandyq jәne sheteldik ghalymdardyng ózekti taqyryptargha arnalghan bayandamalaryn, sonymen qatar, ghylym, bilim, mәdeniyet, sayasat, din salasyndaghy janalyqtar men týitkil mәselelerdi ýnemi talqylap otyramyz, әrtýrli ghylymy konferensiyalargha qatysyp, qazaq filosofiyasyn zertteushi doktoranttar men magistranttardyng izdenisterine basshylyq jasaymyz, sheteldik ghalymdarmen de baylanysymyz myqty. Josparlaghan isterimiz kóp, olar birtindep jýzege asady dep ýmittenemin.

Jalghasy bar...

Súhbatty jýrgizgen Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz